Senbi, 23 Qarasha 2024
Din 4735 3 pikir 11 Mamyr, 2017 saghat 08:35

Jýrekter nege jylady?!..

Allanyng ýiinde myndaghan adamnyng janaryna jas irkilip, jýrekteri jylaghanyn alghash kórdim. Bir adam emes, júma namazyna kelgen birneshe myng namazhan shynayy tolghanysty bastan ótkerip, jylap jatty... Maghan jýrekteri de, ózderi de jylap jatqanday kórindi.

Búl bir din taquasynyng meyirban isin kórip, tamsanghannan jazyp otyrghan tolghanys ta emes. Qasiyetti júma kýni Kókshetau qalasyndaghy Nauan haziret meshitindegi әserli oqigha osylay taghylym bolyp, kópting jýregin bir terbetti.

Aqmola oblysynda úzaq jyl bas imam bolghan Qanat qajy Qydyrmin osy kýni Bas mýftiyding búiryghymen elordadaghy diniy-ruhany ortalyq – Áziret súltan meshitine nayb imam bolyp bekitilgeni jóninde búiryqtyng tanystyrylymy ótken edi. QMDB-nyng Nayb mýftiyi, Áziret súltan meshitining bas imamy Serikbay qajy Oraz ózi arnayy kelip, Kókshetau qalasynyng jamaghatymen jýzdesip, Qanat Qydyrminge ózining rizashylyghyn bildirgen-di.

Han kórgen, haziret kórgen qasiyetti Kókshe júrty óz úlanyn osynday mәrtebeli qyzmetke asqaq rәuishte shygharyp saldy. Júma namazyna qatysqan myndaghan adam Qanat imamnyng asyl dinimizge jasaghan enbegine zor bagha berdi. Tughan júrty onymen qimay qoshtasyp, iyghyna qazaqy dәstýrmen shapan jauyp, astyna temir túlpar syilady.

Mening esime osydan toghyz jyl búrynghy bir oqigha oraldy. Kókshetaudaghy Nauan haziret meshitine bas imam bolyp saylanghan Qanat Qydyrminge sol joly da jayau jýrmesin dep astyna shetelding kóligin mingizgen edi.  Biraq, Qanat bauyrymyz ol kólikti basqagha syilap, bir ghasyrlyq tarihy bar jýdeu tartqan meshitting jayyn kórip, shetel kóligimen kósilip jýrudi ózine ar sanaghan edi.

Biraq, búl oqighamen onyng janynda jýrgen bir top adam ghana habardar bolghanyn toghyz jyl ótkesin baryp aityp otyrmyn. Al, býgingi qyzmet auysar sәtte elordagha jayau ketpesin, sol joly minbegen kólikting endi reti kelip túr dep tileules bolghan jandardyng búl kóligin de jana meshit ashylghaly beri dәrethanasyn tazalap, tazalyghyna ýles qosyp jýrgen qarapayym jesir anagha sylap, darhandyq tanytty.

Asyl payghambarymyz Múhammed (s.gh.s.)-nyng ónegeli bir oqighasyn aitty. Birde meshitte tazalyqshy bolyp isteytin әiel adam kórinbey ketkende, ony payghambarymyz súraydy. Sonda sahabalary ol әiel adamnyng qaytys bolghanyn jetkizedi. Sonda Allanyng elshisi ashulanyp, ol qarapayym adam bolsa da, Allanyng qúly emes pe edi, men janazasyn shygharatyn edim ghoy dep qapalanghan hadis әngimeni aita kelip, ol: «Men osynday barlyq balalary taqua, ózi de namaz oqityn ana ýisiz-kýisiz jýrgende qalay búl kólikti minip jýre alamyn. Men elden elordagha ketip baramyn. Al, janaghy anagha údayy qolymnan kelgen qamqorlyghymdy jasaushy edim. Endi oghan kim qarasady» dedi.

Búl әserli sәtting kuәsi bolghan meshit toly adam janarlaryna jas aldy. Payghambar ónegesin úlyqtap, búl dýniyege de qyzyqpay, bar jan-tәnimen Allasyn oilaghan Qanat bauyrymyzdyng jýregi ezilgen shynayy qadamy osylay adamdargha tereng oy saldy.

Júrttyng bәri jylady, biz de jyladyq... Óz imamynyng izgilik pen meyirimdilikke qamqorlyghyna kuә bolghan janaghy ana da, balalary da aghyl-tegil jylady.

Ey, músylman bauyrlar! Nәpsining jeteginde jýrip, janymyzdaghy jabyrqaghan mýskin adamdardy nege bayqamaydy ekenbiz. Sýrinip jatsa, demeu bol degen Allanyng elshisining amanatyn qaperden shygharghanymyz ba,búl. Payghambarymyzdyng ózi qaltasyndaghy songhy dinaryn osylay kedey-kepshikke taratpaushy ma edi?!

Qanat Qydyrminning búl isi payghambar salghan ónegeli izi emes dep kórshi. Ózining astynda kóligi, basynda ýii bolmasa da, basqanyng pana tapqanyna quanghan osynday taqua imamdar neken-sayaq ekenin nesine jasyramyz. Bir sәt biz de attan jerge týsip, Qanat bauyrymyzdyng keypin kiyip kórelikshi. Bәlkim, sonda imandy adamdar da, taghylymdy joldar da aldymyzdy orar ma edi, shirkin!

Mening de, Kókshe júrtynyng da jýreginde oblys imamy bolghan Qanat Qydyrminning taqualyq ómiri úlaghat bolyp qala bermek. Búl keshegi alasapyran kezende óz tughan júrtyn shoqyndyrudan saqtap qalghan Nauan haziretting óshpes izi, bir ghasyrdan keyingi onyng ornyn basqan Qanat haziretting ónegeli isi dep bilemiz. Osy bir eki ghasyrdyng basynda elin imangha úiytqan qos úlyq túlghanyng ghibratty joldary eshqashan sanadan óshpeydi. Búl qasiyetti Kókshening eshkimge úqsamas ózindik bir bolmysy. Qanattay taqualar aramyzda shynymen kóp bolsa ghoy, shirkin!..

Baqyt Smaghúl

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377