Últ Kóshbasshysy, Elbasy N.Á.Nazarbaevtyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty baghdarlamalyq mәni asa zor enbegining jas úrpaqqa berer ýlgi-ónegesi ólsheusiz. Últtyq sanany janghyrtu jolynda ruhany silkinis tughyzghan enbekting tarihy taghylymy úshan teniz.

Ruhany janghyrudyng bastau búlaghy  «Mәdeny múra» (2004), «Halyq – tarih tolqynynda» (2013) bagh­darlamalary ayasynda bastaldy. Elbasynyng biylghy jyly jasaghan dәstýrli Joldauy «Qazaqstannyng ýshinshi janghyruy: jahandyq bәsekege qabilettilik» dep atalghany mәlim.  Elbasy aragha az ghana uaqyt salyp búl janghyrudyng jóni tipti bólek ekenin, naqtyraq aitqanda ruhany janghyrugha bet búrghan qoghamdaghy «últtyq sana turaly» oy tóniregindegi oiyn odan әri órbitti. Últtyq sanany janghyrtudyng kezeni keldi dep biletin, damyghan, keleshegi bayandy memleket qúrudy múrat etken Elbasy búl baghyttaghy kemel oilaryn birneshe baghytta, dәlirek aitqanda bәsekege qabiletilik, pragmatizm, últtyq biregeylikti saqtau, bilimning saltanat qúruy, Qazaqstannyng revolusiyalyq emes, evolusiyalyq damuy, sananyng ashyqtyghy jayyn janghyrtumen jalghastyrghan. Atalghan amanattardyng qay-qaysysy bolsa da HHI ghasyrgha azat, tәuelsiz el retinde qadam basqan qazaq elining júldyzyn jarqyratyp, әlemdik órkeniyet kóshine úmtylghan halyqtar sanatyna qosudy múrat tútady.

San ghasyrlar boyy otar elding tepkisin, teperishin kórip ósken halyqtyng últtyq sanasy az ghana uaqyt ishinde janghyryp kete almaydy. Alayda, azattyq arenasyna jasynday jarqyldap shyqqan shiyrek ghasyr ishinde ruhany janghyrudyng jana belesine ótetin kez keldi. Al endi ruhany janghyrudyng bir biyigi tarihy sanany janghyrtumen úshtasqanda ghana óz nәtiyjesin beredi. Sol sebepti de kemenger Kóshbasshymyz revolusiyalyq silkinisterden kóz ashpaghan ótken ghasyr kóshining kelbetine bylay dep bagha beredi: «HH ghasyr halqymyz ýshin qasiretke to­ly, zobalang da zúlmat ghasyr boldy. Birinshiden, últtyq damudyng yqylym zamannan jalghasyp kele jatqan ózimizge ghana tәn joly birjola kýiretilip, qoghamdyq qúrylymnyng bizge jat ýlgisi eriksiz tanyldy. Ekinshiden, últymyzgha adam aitqysyz demo­grafiyalyq soqqy jasaldy. Onyng jarasy bir ghasyrdan beri әli jazylmay keledi. Ýshinshiden, qazaqtyng tili men mәdeniyeti qúr­dymgha kete jazdady. Tórtinshiden, elimizding kóptegen ónirleri eko­lo­giyalyq apat aimaqtaryna ainaldy».

HH ghasyrdaghy aqtandaqtar boyauy tym qalyn. 1916 jyly bastalghan últ-azattyq kóterilisi qyrghyny, azamat soghysy (1918-20) salghan landardyng jalghasy dәulet jighandardyng malyn tartyp alyp tәrkileumen, Ahan, Ahmet Baytúrsynov, Álihan Bókeyhanov bastaghan alash qayratkerlerin qughyndaumen, sottaumen, 1931-1933 jyldardaghy qazaq halqynyng teng jartysyn qyrghyngha úshyratqan, yaghny qoldan jasalghan ashtyqpen jalghasty. Odan әri «halyq jaularyn» әshkereleu arqyly atu, aidau, Úly Otan soghysy nemese Ekinshi dýniyejýzilik soghysy salghan qasiret, aqyr ayaghy tyng iygeru sayasatynyng qazaq jerine әkelgen orasan zor ekologiyalyq apatyna úlasty. Sonymen qatar atalghan apattarmen údayy qat-qabat birge bolghan, yaghny Elbasy erekshe atap kórsetip otyrghan qazaqtyng tili men mәdeniyetin qúr­dymgha ketiretin ruhany apattardyng ólshemin aityp jetkizu onay emes.

Elbasynyng tarihy jadyny janghyrtu ýshin aitylghan osy oilarynyng әrbir týiini keyingi úrpaqqa sabaq bolarlyq danalyq mektebi. Qúldyq qasirettin, bodandyq qamyttyng ne ekenin bilmeytin jas úrpaq ósip keledi. Alayda búl úrpaq ótken tarih taghylymynan ghibrat alyp, ghasyrlar boyy kýresting jemisimen kelgen jenisti bayandy etu jolynda bolatyn qiyndyqty jenip, mәngilik el boludy maqsat etip otyrghanda ghana halyq armany shyn mәninde jýzege asady.

Elbasy eskertedi. «Biz tarihtyng sabaghyn aiqyn týsinuimiz kerek. Revolusiyalar dәuiri әli bitken joq. Tek onyng formasy men  mazmúny týbegeyli ózgerdi. Bizding keshegi tarihymyz búltartpas bir aqiy­qatqa – evolusiyalyq damu ghana últtyng ór­ken­deuine mýmkindik beretinine kózimizdi jetkizdi. Búdan sabaq ala bilmesek, taghy da tarihtyng temir qaqpanyna týsemiz». Últ bolyp qalyptasugha qauip tóndiretin, dindi qara jamylyp nemese qaba saqal qoyyp qorqytatyn, endi birde qantógis jasaudan shimirikpeytin separatisterding әreketi tarihtyng temir qaqpanyna onay týsiredi. Ótken tarihtan taghylym alyp, býgingi tariyhqa sergek qaraugha sebep pen saldar jetkilikti. Últ Kóshbasshysynyng qadap aityp, qasiretten saqtandyratyn kemel oilarynyng bәri ghibrat pen ónege.

«Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» «myng ólip, myng tirilgen» halqymyzdyng ótken tarihynan taghylym ala otyryp tayau jyldardaghy mindetterdi de belgilep berdi. Qatelik jasaugha, kóshten qalugha haqymyz joq. «Tughan jerge tu tikken» halqymyzdyng aldynda Úly maqsattar, biyik asular túr. Tarih ólshemining az ghana uaqytynda ózgerip, býkil әlem júrtshylyghy aldynda abyroyy asqaqtap kele jatqan halqymyzdyng últtyq sana biyiginde samghap, órkeniyet kóshining alghy sapynda túrugha úmtylatyn kezi keldi. San ghasyrlar boyy tarih shanyna kómilip kelgen halqymyzdyng júldyzy sәti azattyq arqyly keldi. Bolashaqqa baratyn baghytty ruhany janghyrtumen jalghastyryp kele jatqan Kóshbasshysy bar Qazaqstan Mәngilik el.

Nariman Núrpeyisov, Filologiya ghylymdarynyng kandidaty, Ontýstik Qazaqstan memlekettik pedagogikalyq instituty  filologiya jәne tarih fakulitetining dekany

Shymkent qalasy

Abai.kz