Qasiyeti men kepiyeti kýshti bolghan ghoy aruaqty ata-babalarymyzdyn.

Oljabay batyr kósemdigine qosa kóregen bolsa kerek. Jetinshi úrpaghynyng bilge bolatynyn boljapty. Batyr da emes, qaghan da emes. «Bilge» depti. Bilekke sýiengen jaugershilik zamanda bolashaq úrpaghynyng bilimge úmtylghan dәuirde ómir sýretinin boljay bilgen әz baba.

Babasynyng sol boljamy rasqa shyqty. Oljas bilimge qúshtar boldy.

Oljasty sóz qúdireti qyzyqtyrdy. «Týgel sózding týbi bir, týp atasy – Mayqy bi» degendey, býtkil әlem halyqtaryna ortaq bir til bolghanyn bildi. Til arqyly tarihty tanugha bolatynyn týisindi.

Til – tarihtyng tanbasy. Ár halyqtyng jýrip ótken joly óz tilinde ghana emes, ózgening tilinde de iz qaldyratyn kórinedi. Tek sol sayrap jatqan iz-sózderdi tanyp, sóilete bil. «Az y Ya» – sonday talpynystan tuyndaghan әz dýniye.

«Az y Ya» kenester dýniyesin dýr silkindirdi. Akademiyalyq ataqtardyng qúny kók tiyngha túrmaytynyn alghash tanytqan enbek osy boldy.

Sodan keyin-aq júrt «adamgha Jerdi tabyndyrghan» aqyn Oljasty ghana emes, «týrki-slavistikany» tudyrghan ghúlama Oljasty da tany bastady. Jana ilimdi ilip alyp, jana biyikterge shygharghan shәkirtteri de payda boldy.

Oyshyl adam azamattyq ýnin bildirmey otyrmaydy, sanlaq aqyn sayasy sahnagha shyqpay qoymaydy. Oljastyng yadrolyq synaqtargha qarsy halyqtyq qozghalysty bastauy qoghamdaghy qordalanghan mәselelerding týiinin sheshu niyetinen tuyndaghan-dy. Qashanda tereninen oilaytyn ol atalmysh qozghalysty tek Qazaqstan aumaghymen shektemey, «Nevada-Semey» dep atap, halyqaralyq, әlemdegi dengeyge kótere bildi.

Asyly, aqynnyng ghalamdyq auqymda oy pishui Oljasty «adamzattyng oishyly» dep ataugha múryndyq boldy. Qazaqstannyng YuNESKO-daghy túraqty ókili qyzmetin atqaratyn onyng ózi de «Álem adamy» degen ataqtan qashpaydy. Dese-daghy, Oljas – Qazaqtyng Bilgesi.

Jýz jasanyz, Oljas Bilge!

Jan TILEU

Abai.kz