Senbi, 31 Shilde 2021
Alasapyran 7099 19 pikir 23 Mamyr, 2017 saghat 11:45

Aghylshyn tili qazaqty taghy da qúl etedi...

Qazaqtyng býgingi kýiine kýiinbeske shara joq. Orystyng tilining qylbúrauynan endi-endi bosay bastap edik, taghy bir "Qúday" taptyq. Qazir qazaqtyng bәri aghylshyn tilining qúldyq qamytyn moyyngha iluge jantalasyp jatyr. Búl әlemdik tehnologiyagha, әlemdik órkeniyetke úmtylu emes, qúldyng qúl qalpynda qalugha degen yntyzarlyghyna qatty úqsaydy.

Biz nege qazaqtyng tilining qazaqtyng qajettiligin qanaghattandyratynyna sengimiz kelmeydi? Búl tilding qúdiretin ózimiz moyyndamasaq, ózgeler qaytsin? Býkil qazaq ana tilin ýirenip, ózge tilde sóileuden sanaly týrde bas tartsa, elimizdegi ózge diaspora amalsyz bizge bas iyer edi.

Til bilu - bilimdilik emes. Búl - óktemdi moyyndau, ózgening aldynda bas iii, ózinning tilindi qúrban etip, ózgening tilin tórge ozdyru.

Mysaly ýshin aitayyq... Auylda qoy baghyp jýrgen shopangha aghylshyn tili qajet pe? Qalada taksy bolyp jýrgen qara domalaqtarymyzdyng basyn qatyrghannan ne útamyz? Shyndyghyn aitu kerek, ghylym jolyna mynnan bir adam týsedi. Biz qazir myng adamnyng qúqyghyn bir adamnyng tabanyna salyp berip otyrmyz. Býgingindey qalyppen aghylshyngha qúmartar bolsaq, endi 20-30 jylda jastarymyz taghy da qazaq tiline múrnyn shýiirip, "ekskuzmiyletip" ketpesine kim kepil.

Aghylshyn tilin bilu - býkil jasty Amerikagha ketuine yqpal etetin faktor. Erteng Amerikanyng qara júmysyna qaradomalaqtarymyz aghylyp, elimiz jetim qalady. Búl - ghylymgha, tehnologiyagha qol jetkizu emes, eldi iyesiz qaldyru.

Shyndyghyn aitqanda yntaly jas kez-kelgen tildi 2-3 jylda tolyq mengere alady. Ghylym jolyn qughan adam óz betimen ýirener tildi biz býkil halyqtyq nauqangha ainaldyryp, aljasyp baramyz. Býkil halyq aghylshyn tilin bildi degen sóz qayta qazaqtyqqa oralugha jol qalmaydy. Osyny nege týsinbeymiz?

Jalpy, bizding býgingi biylik qúldyq sanadan ajyraghan joq. Mәselen, kez-kelgen elding diplomattary elge kelse, audarmashynyng qyzmetine jýgingen jón. Búl bizding tól tilimiz, tól mәdeniyetimiz bar ekenin moyyndatady. Qazir mysalgha irgedegi Resey sheneunikterimen de audarmashymen sóilesetin kez keldi. Olardyng tilin bile túra, audarmashy jaldap otyrsaq, bizding orystyng tiline, mәdeniyetine tәueldi emes ekenimiz aishyqtalyp túrar edi.

Qúl qashanda - qúl. 6 jasar kók kóz balagha 60-taghy aqsaqaldyng oryssha sóileui búl qúldyqtyng shekten shyghuy. 6 jasar balanyng aldynda bas iyip, óz tilindi qúrbandyqqa shalu qúldyng ghana qolynan keledi.

Álem bizdi әlemning tilimen sóilegende emes, óz tilimizben sóiley bastaghanda ghana tanidy. Aghylshynnyn, orystyng kóshirmesinen góri, naghyz qazaq bolu - ózgelerge qyzyqtyraq.

Býgingi "ýshtildilik sayasat jemisin berdi delik.

1. Endi 20-30 jyldan keyin elimizde qazaq tilin qajet etetin adam qalmaydy.

2. Qazaqstan kәri shal-kempirlerding eline ainalady.

3. Últtyq mәdeniyet, últtyq әdebiyet birjola toqyraugha úshyraydy.

4. Túrpaty - qazaq, bolmysy - basqa últ payda bolady.

5. Qazaqtyqtan airyldyq degen sóz shyghystan Qytay qaptaydy, soltýstikti Resey jaylaydy.

6. Orystyng tilin - bir, aghylshynnyng tilin - eki... ýirenuge arlanbaghan últ hanzu tiline de qúshaq jaya úmtylatyn bolady.

Múnyng biri de bizge kerek emes. Orys ta, aghylshyn da, qytay da bizding baylyghymyzgha kóz qadap otyrghan elder. Al, bizding maqsatymyz - qazaq bolu. Qazaqtyng Mәngilik memleketin qúru.

Mәngilik memleket óz tilinde sóilegende, óz dinin, óz tinin qúrmettegende ghana qalyptasady.

Shәriphan Qaysar

Abai.kz

 

19 pikir