Seysenbi, 28 Qyrkýiek 2021
Alasapyran 4680 13 pikir 23 Mamyr, 2017 saghat 11:17

Jatyrynan bezgen jaqynnan jarylqaytyn jat jaqsy

 

  • Qazaqsha sóilemeytin qazaq ministrding ornyna qazaqsha sóileytin orys, ukraiyn, nemis últynan ministr taghayyndasa boldy.
  • Endi az jyldardan song qazaq tiline negizdelgen sayasy últ qalyptasady.
  • Elimizdi qazaqqqa toltyrmasaq, aziyalyq últtar shaqyrmasang da qaptap kelmek.

 

Týzelgen qate qate emes – sabaq. Qazaq tili kerek, aghylshyn tili jeke pәn retinde kerek, oghan orys tilining biraz saghattaryn berip qoysa, tipti jaqsy. Orys tilin onsyzda jaqsy bilemiz. Barlyq aqparat, teledidar oryssha sayraydy. Almatynyng qazaghy ózara oryssha sóilecedi. «Búlaryng qalay?» deseng pәlege qalasyn. Orysqa qazaqsha bilui kerektigi turaly aitsang Núratasynyng sózin mysalgha keltirip, janjaldasa jóneledi.

Qazaq mektepteri  latynshagha tezdetip auysqandary jón. Óitkeni, qazaq ata-anasy men balasy qazaq mektebin tandauy kelesi tórt - bes jylda 91 payyzdan 95 payyzgha kóteriledi. Qazaq sayttary men әleumettik jeliler aman bolsa, qazaq tili jene beretin siyaqty. Qalghan qazaqtyng 5 payyzy dýbәrә qazaqtar.Olar –  oryspen aralas otbasylardyng tuyndysy.Sonymen birge qazaqqa qaraqalpaq, úighyr men ózbek aghayyn qosylyp jatyr. IYә, mejelegen 95% jaqyn. Osy qarqyndy toqtatu ýshin biylik taghy bir eksperiyment oilap tappasa boldy, әiteuir. Endi az jyldardan song qazaq tiline negizdelgen sayasy últ qalyptasady. Últ tendigi bar bolsa, boldy shyqqan teging manyzdy emes. Ár adam óz otbasynyng qamymen óz-ózin asyraydy. Qazaqsha sóileseng boldy. Kýndelikti tirshilikte tegindi súraytyn qúda-andalasu kerek emes.

Qazaq ministrden qazaqshany talap etu op-onay – pozitivtik diskriminasiya sayasaty jaqsy amal. Qazaqsha sóilemeytin qazaq ministrding ornyna qazaqsha sóileytin orys, ukraiyn, nemis últynan ministr taghayyndasa boldy. Búl sayasattyng aty pozitivtik diskriminasiya dep atalady. Ekinshi manyzdy prinsiyp: normativtik últshyldyq. Adam jәne últ qúqyghyn taptamay-aq normativti últshyldyq prinsipterin ornatugha bolady. Fransiyada sheneunikter fransuz tilinen basqa tildi paydalanbaydy. Oghan rúqsat joq. Germaniyada Merkeli hanymnan sany kóbeygen týrik últy ókilderi týrik mektebin súraghanda: «Mektep berilmeydi, Germaniyada túratyn bolsandar integrasiyalanyndar», - degen jauap estidi. Reseyde orys tilin bilmeseng azamattyq ta, qara júmys ta saghan joq. Estoniya, Latviya orystardyng kóship kelgenin qalaydy. Sebebi olar ýy satyp alady, «aq júmys» pen «qara júmysty» isteydi. Sol ýshin olargha til men zandardy, Konstitusiyany bilse, azamattyq beredi. Estondyqtar azaya kele bir milliongha tolmaytyn sangha jetti. Orystar olardyng ótpey jatqan qyzdaryn, tozghan genofondyn, dýniyege әli kele qoymaghan  nemerelerin keltirip, óspey jatqan últyn ósirmek. Bizde de tuu tómendep keledi. Endi sheteldik qazaqtar kelmese, ósim sarqylady. Elimizdi qazaqqqa toltyrmasaq, aziyalyq últtar shaqyrmasang da qaptap kelmek. Demografiya men migrasiyalar ýrdister baghyty men zany: halqy óz eline simaghan elder keng baytaq elderge qonys izdep taraydy.

Mening bangladeshtik, pәkistandyq, indiyalyq dostarym kóshuge qolayly memleket izdeude eken. Qazaqstan túrmysqa qolayly memleket ekenin biledi. «Sening eling jaqsy, halyqtyng minezi juas, Qazaqstanda túrugha bolady» deydi maghan olar. Men: «Senderge kómektese almaymyn, bizde ol qylmys bolyp sanalady», - deymin.

Ukrainada birneshe memlekettik lauazymdaghy qyzmet iyeleri - evrey tektiler, ukrain mýddesi men tili ýshin jaghyndy opyratyn últshyldar da sol tektester.Ukrainanyng Syrtqy Isterining ministri Klimkinning tegi orys, biraq ol oryssha bilse de sóilemeydi, tek ukrainshe, ne aghylshynsha ghana til qatady. Resey teledidary Ukrainada jabyldy, endi sayttar men gazetter ghayyp bolmaq.Ukraina pravoslavie shirkeui Reseyding sózin sóileytin, endi Ukraina basshylyghy olardyng da isterin dogharmaq.

... Mine, әlemde osynday ýderister bolyp jatyr. Búl kóshten biz de qalyp qoymay, keleshegimizge kóz tastay otyryp, batyl qadamdargha baruymyz kerek.

Ázimbay Ghaliy

Abai.kz

13 pikir