Dýisenbi, 25 Qazan 2021
Anyq 6266 16 pikir 24 Mamyr, 2017 saghat 09:41

Kórgenim ózbek kinosy... Bizdikining bәri ótirik

uzbekskiy filim na russkom yazyke smotreti onlayn besplatno

«Tengedey ózing bolghanmen, tenizdey kórip tamsanam» dep tebirenipti Sarsholaq shayyr ózi tughan Shalqar ónirindegi shap-shaghyn ghana Jomart kóli turaly. Sol aitqanday qazaq kinosy turaly zәude bir jyly sóz esty qalsaq ta jýrektegi azdy-kópti tong jibip, kónilimiz kól-kósir bola jazdap, balmaghyz bir kýige týsetinimizdi nesin jasyrayyq. Nege búlay bolghanymyzdy týsindiru ýshin alysqa barmay-aq әngimeni qazaq kinosynyng tarihatynan bastamasang bolmaydy. Sondyqtan ony kórshi ózbek elining kesheli-býgingi osy kino salasymen salystyrudan әri attamay-aq qoysaq ta bolatyn siyaqty.

IYә, әnebir jyly Saryaghashta boldym. Bir angharghanym jergilikti qazaqtar ózbek mәdeniyetin keremettey qúrmetteydi eken. Solar ala-taqiyaly aghayyndardyng júrt auzyna ilikken ónerpazdarynyng (akter, artisterinin) qay-qaysysyn da týstep tanyp, qay kinoda, qanday rolide oinaghanyna sheyin mayyn tamyzyp әngimelep otyrghanyn kórgende, әri qyzyqtym, әri qyzghandym. Qazekemning bәsekeshildigi shyghar, әiteuir múnda qaltaly qazaqtar qyz úzatyp, kelin týsirse, toygha Tashkentten әrtis, kinoakterler shaqyru da ýrdiske ainalghan. Ózbek әshulә (ólen) aita bastasa boldy, qazaqtyng jigit-jelen, qyz-qyrqyndarynan bastap jasamystaryna deyin úrshyqtay ýiirilip biyley jóneledi. Jergilikti qazaqtardyng auyzeki sóileu ýrdisterinde ózbek yrghaghy (intonasiyasy) basym ekenin búryn da angharatynmyn. Sonday-aq olar «Qazaqfilimdikine» qaraghanda «Ózbekfilim» kinostudiyasy shygharghan ýlkendi-kishili filimderge әues. Áues degen bergi jaqtaghy sóz, alda-jalda ózbek kinosy bastalsa, ishken asyn jerge qoyady.Nesine jasyrayyn, sondayda osy kýngi qazaq teleserialdaryn kórgende osy biz qashan kino týsirudi ýirener ekenbiz dep ózime-ózim nalyp, jer shúqylaghanym eske týsedi.

Búlar nege sonsha qúmartady eken dep, DVD diskide satylsa, bir-eki kinosyn ózimmen bergi ala barghan kompiuterge salyp tamashalaghym keldi. Satylady eken. Satylmaq týgili kez kelgen jerde qaptap túr. Arzan. On-on eki kino jazylghan bir diski 4500—5000 ózbek somynyng tónireginde. Qazaq púlyna shaqqanda ainalasy 450-500-aq tenge. Al sodan kóre bastayyn. Alghashynda tilin tolyq týsine almay biraz qinaldym. Qayta kórdim. Qayta tamashaladym. Bir-eki kýnnen song sózbeksheni de ýirenip aldym. Den qoya bilsen, qazaqshadan aiyrmashylyghy da az eken. Sol bayaghy dýngirshekke qayta baryp, taghy qanday kinolaryn bar? – dep súradym. Satushy qyz kýledi. «Agha, bәrimiz de osylay әste-әste «ózbek» bolghanbyz»,–dep qoyady.

Ónerden azdy-kópti habarym bar. Biz kórgen «Fatima men Zuhra», «Oyyn», «Sýiinish», «Baqyt ýshin million», «Egizder», «Jalghyz», «Júldyzsyz aspan» sekildi kinolary kórermendi, qarapayym adamgershilik qaghidalaryn qarapayym ghana kórinistermen jalpygha úghynyqty etip nasihattau arqyly baurap alady eken. Abay aitpaqshy, «Múnda joq altyn iyek, sary-ala qyz». Bәri ózbek halqynyng ómirinen, últtyq dәstýr-saltynan alynghan kәdimgi tanys jәitter. Sóite túra, eshkimdi jalyqtyrmaydy, tipti tartymdy derliktey dýniyeler. Álbette, arzan kýlki, jasandy jylauyq kórinister de barshylyq. Áytse de kórermenderine, әsirese, әzil, qaljynqúmar ózbekterding ózderine qatty únaytyny kórinip-aq túr. Búl jerdegi maqsatymyz ózbek ónerin, ózbek kinosyn nasihattau emes. Aytpaghymyz, әsheyinde Orta Aziyanyng barysyna ainalyp baramyz dep kýmpildep kýpsinetin bizding qazeken, qazaq kinosy әlemdi baghyndyra bastady dep, jyrtylyp, jaryla jazdaytyn «Qazaqfilim» basshylary osyghan qalay qaraydy eken? Shynynda da osy bizding kino salasynda solar aitqanday «Álemdi baghyndyra bastaghan» qanday-qanday dýniyelerimiz bar? Olar ózbek kinosy bizding bazarlardy jaulap alghanyn bile me eken?

Aqiqatyn aitsaq, adam sanasyna kitapqa qaraghanda mәdeniyet pen ónerding muzyka, kino siyaqty salalary tikeley, jedel әser etetini ras. Al, qúlaghy ózbek muzykasyn, ózbek әuezin tyndaugha, kózi ózbek kinosyn tamashalaugha daghdylanyp ketken ontýstikting qazaqtaryna ózbekke býireging búrady, ózbekshe aralastyryp sóileysinder, dastarqandaryng ózbekshe jayylady dep renju de orynsyz. Yaghni, búl jaqta ózbekting últtyq iydeologiyasynyng nyshandary basym. Al biz ózimizdi ózimiz maqtaghannan ghana aldymyzgha jan salmaytynymyz jәne ras. Bizding shonjarlargha, shonjarlar túrmaq auyl, audan, oblys dengeyindegi әkimder men solardyng ainalasyndapghy jandayshaptargha qazaqtyng últtyq iydeologiyasynan, últtyq pedagogikasynan býgingi úrpaqty ajyratyp tastadyq-au, jastarymyz da, qarttarymyz da orysty ghana Qúdayynday kóredi desen, saghan tekekózdene qaraydy. Endi birnәrse deseng «últ arazdyghyn qozdyrushysyn» dep ústatyp jiberuden tayynbaytyny betine shygha keledi. «Nadan, beyshara-ay!»– deysing ishtey.

Ózbekter 25 jyldan beri qazekemshilep óitemiz de býitemiz, barys ta, qasqyr da bolamyz dep kýmpildegen joq, olardyng kinogerleri de óz últy ýshin, óz últynyng dәstýr-saltynyng mereyi ýstem túruy ýshin qyzmet etumen keledi. Áriyne, kýni keshe dýniyeden ozghan Islam Karimovty jek kóretinder olarda da jeterlik boldy. Biraq, qúdayshylyghyn aitu kerek, ol turaly ózbekterde «ol europashyl, reseyshil, katolikshil, tilimizdi órkendetpedi» degen birauyz sóz joq. Sondyqtan da olar óz tilinde-aq tәuelsiz últtyq óner jasap keledi. Tashkentte orystardyng ózi ózbekshe sóileydi. Biz she? Jer-jahangha jar salghan «Kóshpendilerimiz» ananday boldy. Sóite túra, «keremet jasadyq, búl filim әlemdik prokatqa shyghatyn boldy» dep saqaly әppaq ataqty akterimiz jariyagha jar saldy. Gazetting birneshe nómirine qúlash-qúlash maqala jazady. Tipti, filimning әnebir túsyn pәlenshekemning aituymen týsirdik dep maqtanghanyn da kórdik. Olar sol sózine úyaludyng ornyna úly júmys bitirgendey qanasyna simay, әli de tasyp-tógiledi. Áriyne, «Kóshpendilerge» dep bólingen de alynghan mol aqsha týgeldey alayaqtargha, kemtalap rejissuranyng jemtigine ainaldy degenderding sózine qúlaq asqan jan bolmady. Áriyne, onda bizding sharuamyz da joq. Tek, osy filimde «Júldyz tudy» degen úrandy sózdi estigende tiksinip qalghanym ras. Óitkeni, búl Taurattan alynghan sóz siyaqty. Býkil filimnen osy kýni qazaq arasyndaghy Islam dinine, músylmanshylyqqa iritki salmaqshy bolyp jýrgen tәnirshildik nanym-senimning (tengrizm) iyisi anqyp túr. Búl – keybireulerding tapsyrmasymen jasalghan isi boluy da mýmkin-au degen oigha kettik. Osy «Kóshpendiler» filimi ayaqtalghansha odan dombyranyng dyng etken bir dúrys dausyn estimedik.

Al 16-17 jas aralyghyndaghy myng baladan qol jiyp el qorghaghan, 93 jasynda qaytys bolghan әri bi, әri batyr Sartay turaly «Jau jýrek myng bala» filiminde ony 16 jasynda óltirgenimiz bylay túrsyn odan ekiqabat bolyp qalghan qyzdy oilap tauyp, oghan shanyraq kótertip masqara boldyq. Birinshiden, Sartay batyr turaly múraghattarda derek kóp. Ol derekter filimge paydalanylmay dalada qaldy. Ekinshiden,  qazaq eshuaqytta kiyiz ýy tigerde shanyraqty әiel jynystygha kótertpeydi. Olar tek uyq qadaydy. Al 16-gha tolar tolmas qyzdyng ýiinde otyryp ekiqabat bop qaluy o zamanda adam estimegen uaqigha. Búny qay antatqyr kórlәt filimge ne ýshin engizgenin qaydam...Sonymen…

Sonymen, eger «Kóshpendilerge» nemese «Jau jýrek myng balagha» búiyrghan qyruar qarjynyng shiyregi ghana ózbek ne qyrghyz kinoshylarynyng qolyna týsse, qanday ghajap dýniyeler, últtyq dýniyeler jasar edi dep kýiinemin ishtey. IYә, olardyng qolyn joqshylyq qysyp otyr. Jasaghan IYemiz qazaq jerine osynsha baylyq pen baq bergen eken. Sonyng qadirin bilmey, kinony býgingi úrpaghymyzda úmytylyp qalghan últtyq sanany oyatugha júmsamay, aqsha dese it kórgen eshkikózdenip shygha keletin dertke dushar boldyq. Sondyqtan, endigәri birden aspandaghy Aydy alamyn dep, Gollivud bolamyz dep shalabymyzdy shayqamay-aq kórshiles bauyrlarymyzgha kýlki bolmay-aq әueli ózimizding topyraghymyzdaghy býgingi problemalardy, últtyq mәselelerimizdi últtyq tilimizdi, últtyq tәrbiyemizdi sóz etetin, oilandyratyn әri qarapayym, әri arzan, úghynyqty da tartymdy dýniyelerden bastauymyz kerek shyghar? Átten, búl orayda da «Qazaqfilim» kinostudiyasyn últtyq dәstýrdi, últtyq sanany jete biletin, әri bilimdi, әri taza qazaqy namysy, últtyq namysy bar azamat basqarmay isting ilgeri basuy… Áy, qaydam?..

Aytpaqshy, sol «Kóshpendilerdi» әlgindey etip týsirgenderding әrqaysysy milliondaghan qarjyny qayda shashqanyna jauap beruding ornyna qazir әr terining púshpaghyn iylep jýr. Bireui keyin Jastar teatryna bastyq boldy. Onyng teatrgha ne qatysy baryn biz bilmeymiz. Sony týsine almaghan teatr újymy da, kórermen de ýndegen joq sol kezde. Bayaghyda ónerge ýsh qaynasa sorpasy qosylmaytyn partiya hәm kenes qyzmetining ortaqoldau qyzmetkeri bir-aq kýnde Mәdeniyet ministri bolyp shygha kelgende qazekem osylay ýnsiz qalghan. Esesine repetisiyany «Trenirovkamen» shatystyratyn ministr kelgende úlarday shuladyq. Aytpaqshy, HÝ ghasyrdaghy basty keyipkerleri osy kýngi qazaqtardyng sóileu stiylimen sóileytin «Qazaq handyghy» filimindegi óreskeldikter turaly әli eshkim júmghan auzyn ashpay otyr. Nege?

Almatygha osynday әri-sәri oimen qaytqan basym kele -sala kino turaly әrtýrli basylymdardy qaraytyn «auru» tauyp aldym. Sondaghy oiym – bәlkim, qatelesetin shygharmyn, mýmkin mening bilgenim qyryqtyng biri ghana shyghar degen kýdik qoy, bayaghy. Biraq, asa qatelese qoymaghan sekildimin. Múnyng bәri búrys bolsa, tóreligin júrt aitsyn! Júrt ne der eken?

Myrzan KENJEBAY, aqyn, QR Mәdeniyet qayratkeri

Abai.kz

 

16 pikir