Kelesi jyldan bastap Ekibastúz jerinde shúbat óndirile bastaydy. Ázirge bizding jerlesterimiz shúbattyng qadirin de, qasiyetin de tolyq týsinbeydi. Ol týgili, jazyq dalamyzda shudalary jelkildegen týieni de kórmegenimiz kóp. Alayda medisina ghalymdary últtyq susynnyng densaulyqqa asa paydaly ekenin әldeqashan dәleldep qoyghan. Bizding ónirimiz ýshin tyng óndiristi «Ekibastúz et óndeu kesheni» seriktestigi iygermek. Býginde ol ýshin týieler satyp alynghan. Biletinderding aituynsha, býginde Europagha shúbat ótkizumen ainalysatyn ontýstik kәsipkerlerding tabysqa shash-etekten kenelip jýrgen jayy bar. Tipti búl kәsipting tabysy avtokólik satudan týsetin nәpaqadan da artyq bolsa kerek. Pavlodar oblysyna tansyq shúbat óndirisin qolgha alghandar kóp keshikpey-aq salymnyng aqtalatynyna senimdi. Últtyq susynnyng dýken sórelerine shyghuy bizding densaulyghymyzdyng sauyghuyna da septigi tiyeri sózsiz.
Oisylqara týligin qazaq ejelden erekshe baghalaghan. Onyng emdik sýtin ghana emes, jýnin de túrmystyq qajettilikke keninen qoldanghan. Kónekóz qariyalar týie jýninen jasalghan kórpening әri jenil, әri jyly ekenin jii eske alady.

Kelesi jyldan bastap Ekibastúz jerinde shúbat óndirile bastaydy. Ázirge bizding jerlesterimiz shúbattyng qadirin de, qasiyetin de tolyq týsinbeydi. Ol týgili, jazyq dalamyzda shudalary jelkildegen týieni de kórmegenimiz kóp. Alayda medisina ghalymdary últtyq susynnyng densaulyqqa asa paydaly ekenin әldeqashan dәleldep qoyghan. Bizding ónirimiz ýshin tyng óndiristi «Ekibastúz et óndeu kesheni» seriktestigi iygermek. Býginde ol ýshin týieler satyp alynghan. Biletinderding aituynsha, býginde Europagha shúbat ótkizumen ainalysatyn ontýstik kәsipkerlerding tabysqa shash-etekten kenelip jýrgen jayy bar. Tipti búl kәsipting tabysy avtokólik satudan týsetin nәpaqadan da artyq bolsa kerek. Pavlodar oblysyna tansyq shúbat óndirisin qolgha alghandar kóp keshikpey-aq salymnyng aqtalatynyna senimdi. Últtyq susynnyng dýken sórelerine shyghuy bizding densaulyghymyzdyng sauyghuyna da septigi tiyeri sózsiz.
Oisylqara týligin qazaq ejelden erekshe baghalaghan. Onyng emdik sýtin ghana emes, jýnin de túrmystyq qajettilikke keninen qoldanghan. Kónekóz qariyalar týie jýninen jasalghan kórpening әri jenil, әri jyly ekenin jii eske alady.
Tórt týlikting tóresin sharuashylyqta ósirudi oilaghanda da, «Ekibastúz et óndeu kesheni» JShS-ning onyng osy baghaly qasiyetterge bay ekendigin eskergeni anyq. Seriktestik basshysy E. Júmadiyevting aituynsha, 86 týie ótken jyly Qyzylorda oblysynan әkelingen. Shyjyghan ystyqtan kýigen dalanyng tikenek shópterine, anyzaq jeline әbden ýirenip ketken týielerdi sary ayaz sorghan soltýstik aimaqqa әkelu de bir tәuekeli kóp is ekeni mәlim. Olardyng birden jersinip ketui de qiyn. Sony oilaghan sharuashylyq baqtashylary tabighat jaghdayyna beyimdelsin degen niyetpen qos órkeshti týlikterdi Qyzylordadan Ekibastúzgha deyingi aralyqta alty ay boyy baghyp jýrip jetkizgen.
Týie maly botasyn 13 ay kóteredi eken. Tughan tólin bir jyl mәpeleydi. Sóitip olar eki jylda bir ret qana tóldeydi. Sonyng ózi - bizding ólkedegiler ýshin tyng janalyq. Tumysymyzdan Oisylqara túqymyn kórmesek, ony baghu da qaydan qolymyzdan kelsin?! Biraq sharuashylyq basshysy onyng jolyn tapqan. Ekibastúzdyng auyldyq aimaghyna shetelden qonys audaryp kelgen qandas aghayyndarymyz bar. Olar týiening babyn biledi. Kelesi jyly shúbat óndirisin iske qosuda da aghayyndardyng enbegi onynan paydalanylady.
Byltyrghy qys ontýstik aimaqtyng januarlary týgili, osyndaghy jergilikti tórt týlik ýshin de onay soqpaghany anyq. Biraq yrghayday moyyndaryn biyikke sozghan týieler tózimdi bolyp shyqty. Ras, Qyzylordadan kelgendegidey emes, kýiin joghaltty. Biz sharuashylyqta bolghanymyzda týielerding qonyr jabaghy jýnderi týsip jatqanyn kórdik. «Týlep jatqandary ghoy» dedi jylqygha minip, qos órkeshtilerdi qayyryp jýrgen baqtashylar.
Biylghy jyly ózderining kónbistigin tanytqan týieler birazdan song qong jinay bastaydy. Bizding aimaqta da týie sharuashylyghyn damytugha bolatynyna kóz jetkizgen «Ekibastúz et óndeu kesheni» seriktestigi biyl taghy 50 qos órkeshtini satyp aludy josparlaghan.
- Ázirge Pavlodar aimaghynyng júrtshylyghyna últtyq susyndy úsynatyn eshkim tabylmay túr. Ontýstik ónirlerding tәjiriybesine qaraghanda, emdik susynnan týsetin payda әjeptәuir. Bolashaqta týiening jýnin de paydagha jaratudy qolgha alamyz, - deydi seriktestik basshysy E.Júmadiyev. Ol qysy-jazy en dalada emin-erkin jayylatyn tórt týlikting tóresi Ekibastúz aimaghyn birte-birte jersinip keterine әbden senimdi.
Jalpy, Ekibastúzdyng et óndeu kombinaty - sapaly et jәne shújyq ónimderin óndirumen kópke tanymal, jergilikti naryqta ózindik orny bar irgeli kәsiporyn. Búghan deyin óndiriske paydalanylatyn iri qara mal etterin basqalardan satyp alyp kelgen kәsiporyn 2007 jyly jeke sharuashylyq qúrudy qolgha alghan eken. Qazirde qaladan jyraqta ornalasqan fermada әrqaysysynda 800 bas mal túratyn tórt baz, 200 bas malgha arnalghan bordaqylau ortalyghy bar. Osy kýni sharuashylyqta Jelezinka audanynyng «Baqauov» sharua qojalyghynan satyp alynghan әuliyekól túqymdas 812 iri qara mal ósirilude. Aytpaqshy, janadan salynghan fermada erding qanaty sanalatyn 60 sәigýlik te erekshe kýtimmen ústalady. Zamangha say algha basudy kózdegen «Ekibastúz et óndeu kesheni» JShS ózining júmsap jatqan investisiyalyq salymdarynyng az uaqytta qaytarymy bolatynyna tolyq senimdi.

Núrbol JAYYQBAEV