elektroliz óndirisinen batysta qauiptenbeydi

EKOLOGIYa

elektroliz óndirisinen batysta qauiptenbeydi

EKOLOGIYa

Songhy kezde qogham arasynda elektroliz zauyty jóninde әrtýrli qaueset sózder qaulap ketti. Ásirese «sary» basylymdar aluminiy óndirisining qorshaghan ortagha ziyandylyghy jóninde nebir alypqashpa әngimeler aitatyn boldy. Olargha salsaq, Pavlodar jerinde elektroliz zauyty iske qosylghaly onyng tabighatqa da, halyqqa da keri әseri bayqala bastaghan. Yaghny aua rayynyng kenetten qúbyluyna, túrghyndardyng әrtýrli nauqastargha shaldyghuyna osy óndiristing tikeley yqpaly bar kórinedi. Songhy kezde aimaghymyzda onkologiyalyq aurulardyng kóbeye týsuinde de bir kýdik bar. Alayda jel sózdi taratushylardyng qaysysy bolsa da, bizding oblysymyz tabany kýrektey qyryq jyl boyy jýrgizilgen synaqtyng qúrbanyna da jatatynyn esten shygharghan synayly. Ekologtar onyng saldary Pavlodar oblysynda әli úzaq uaqyt bolatynyn aityp, bayaghydan-aq dabyl qaghyp keledi. Qazirde el-júrttyng densaulyghynda kinәrat kóbeyip jatsa, keshegi synaqtyng qasiretin jútyp otyrghanymyzdyng belgisi demey kóriniz. Onyng janynda alghashqy kesheni eki jarym jyl búryn ghana iske qosylghan zamanauy zauyttyng ziyandylyghy jóninde birdene dep kesip-pishuding ózi erte shyghar.
Biraq Qazaqstan elektroliz zauyty jogharyda aitylghan ekiúshty әngimelerge qarsy uәj aityp, dәlel izdep, әurelenip jatpady. Odan da halyqtyng ózi bolmasa da, «kózi» sanalatyn oblystyq jәne qalalyq mәslihattyng deputattaryn zauytqa shaqyrudy úigharghan. Óndiristi kózben kórip, ózderi baghalasyn degen niyet bayaghy. Halyq qalaulylary zauytqa barudan bas tartqan joq, birauyzdan kelisimderin beripti.

JAS ÓSKINDERI JAYQALA BASTADY
Oblys ortalyghy Pavlodar qalasynan shyghyp, elektroliz zauytyna aparatyn beton joldyng apshysyn quyratynday zyrlap kelemiz. Biraz jer jýrgen song aldymyzdan su tasityn kólikterdi kózimiz shaldy. Sóitsek, búl kólikter zauytqa jaqyn alanqaylarda otyrghyzylghan jas taldardy suaryp jýr eken. Qaz-qatar tigilgen jas óskinder syrttay qaraghanda, qala júrtyna taza aua syilaytyn, kez-kelgen óndiris zalalynan qorghaytyn jolaqtar siyaqty. Esimizge týsti, búl sanitarlyq qorghau aimaqtary jóninde elektroliz zauyty salynardan búryn ótkizilgen qoghamdyq sharalarda talay sóz etilgen. Sol kezde bolashaq aluminiy óndirisining ziyandylyghy jóninde nebir pikirler bas kótere bastaghan. Óndiriste әlemning ýzdik zamanauy tehnologiyasy qoldanylatyny, ondaghy sýzgiler eshbir ziyandy qaldyqtardy óndeusiz qaldyrmaytyny jóninde sol bir shaqtarda qayta-qayta qansha aitylsa da, alypqashpa әngimeler su sepkendey basyla qoymapty. Kerisinshe, keybir úpay jinaghyshtar halyqtyng kýdigin odan әri seyiltken.
Osynday oimen otyrghan biz lezde zauyttyng kóz tartatyn kók shatyrly әkimshilik ghimaratyna jetip keldik. Zauyt basshylary jyly úshyray qarsy aldy. Deputattargha alghashqy janalyq osy kezdesuden-aq mәlim boldy. Jana jolay kórgen alanqaylarda 300 mynnan astam jas tal egilipti. Jel soqsa, shany aspangha kóteriletin jazyq dalany kóp keshikpey jasyl jelekti alqapqa ainaldyrudy kózdeydi eken búl zauyt.

FRANSIYaDAGhY ZAUYT - QALA IShINDE
Oblystyq jәne qalalyq mәslihattardyng deputattaryn «Qazaqstan elektroliz zauyty» aksionerlik qoghamynyng preziydenti Almaz Túrdúmetúly Ibragimov óndiristik sehtargha qaray bastady. Zauyt basshysy el ishinde songhy kezderi óndiriske qatysty negizsiz әngimelerding boy kótergenine qynjylys bildirdi. Alayda zauytqa bas súghyp kórmegen bolsa, kim qanday dúrys pikir aitsyn?! Sondyqtan zauyt basshysy aldymen halyq arasynan saylanghan deputattargha aluminiy óndirisin bastan-ayaq tanystyryp kórsetudi jón dep tapqan.
Almaz Ibragimov Elbasynyng qatysuymen iske qosylghan elektroliz zauytynyng sehtaryndaghy metall óndirisin maqtanyshpen әngimeledi. Qazandyqtyng esigin ashqanda aluminiy shygharuda paydalanylatyn anodtar men elektrolitter birden kózge týsedi. Árbir elektroliyzer-qazandyqtan tәuligine 2400 kilogramm metall óndirilip shyghady. Ónim odan әri qúi sehyna jóneltilip, onda Qazaqstannan shygharylghanyn bildiretin belgi soghylady.
- Árbir elektroliyzerde gaz tazalaytyn norvegiyalyq «Alstom» firmasynyng elektr sýzgileri júmys isteude. Nәtiyjeliligi 99,7 payyz bolatyn búl jana tehnologiya býkil әlemde qoldanylady. Zauytta tek óndiris qazandaryn ghana qytaylar jabdyqtady, sebebi olardyng aluminiy shygharuda tәjiriybeleri mol. Al qalghandary - basqa da shetelderden әkelingen qúraldar. Qazir biz anod zauytyn salyp jatyrmyz. Onda fransuzdyq tehnologiya qoldanylady. Ázirge aluminiy óndiruge qajet shiykizat - anodty Qytaydan tasymaldaugha mәjbýrmiz, biraq ol kóp keshikpey ózimizde shygharylatyn bolady, - dedi óndiriste qazaqstandyq tauarlar ýlesin kóbeytu jóninde әngime qozghaghan A.Ibragimov.
Qalalyq mәslihattyng deputaty Erbol Arynov elektroliz zauytynda densaulyqqa ziyan dep esepteletin elektromagnittik óris mólsherden tys kóp degen syndy әngimening qanshalyqty shyndyqqa janasymdy ekenin súrady. Zauyt preziydenti óristing zalaly jóninde әlem ghalymdary týpkilikti zerttep bolmaghanyn atady. Biraq anau aitqanday nebir adam sengisiz qúbylystardy tekserip, synap kóruge әbden bolady. Osy jerde Almaz Ibragimov Fransiyada aluminiy óndiretin, qoldanatyn elektr quaty 400-500 kiloampermen ólshenetin «Dunter» zauyty qalanyng aumaghynda salynghanyn kóldeneng tartty.
- Ózderiniz oilap kórinizdershi, eger sonshalyq qauipti óndiris bolsa, batys júrty tynysh qarap qalmas edi ghoy, - dep týpki oiyn týiindedi zauyt basshysy.

ÁLEMDEGI ENG SAPALY ALUMINIY
Búdan song deputattar toby qúng sehynda boldy. Soghylghan metall dybysynan qúlaq túnady. Almaz Túrdúmetúly tiyisti qalypqa qúiylyp, belgi soghylyp jatqan aluminiy bólshekterining legin kórsetti. Bir metall qúimasynyng salmaghy 22 kilogramm tartady. Alghashqy ónim shygharatyn keshen 2007 jyldyng 12 jeltoqsanynda qoldanyla bastady. Zauyttyng ekinshi kezegi biylghy jyldyng 24-inshi mausymynda saltanatty týrde iske qosyldy. El tarihynda eleuli bolyp qala beretin eki oqighagha da Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev kelip qatysty.
Almaz Túrdúmetúlynyng aituynsha, túnghysh elektroliz zauytynyng ónimi býginde eng sapaly tauar bolyp sanalady. Aluminiyding eng jogharghy standarty A-9 markasy bolsa, býginde QEZ-da A-85 markaly metal óndiriledi. Ádette, jana salynghan óndirister A-6 sekildi markaly ónimder shygharudan bastaydy, qúral-jabdyqtaryn synaydy. Al biz bolsaq birden A-8, A-85 shygharugha kiristik. Ónim halyqaralyq standartqa sәikes dep tanylyp, London metaldar birjasyna tirkeldi. Múnyng bәri - zamanauy joghary tehnologiyanyng jemisi. Býginde elektroliz zauytynda 2200 adam júmys isteydi. Olardyng ortasha ailyq enbekaqysy- 98 myng tenge. Óndiriske qajetti mamandardy zauyt shetelderge jiberip oqytady. Jalpy, negizgi aluminiy óndirisimen nebary 600-den astam maman ghana ainalysady, al qalghany - qosalqy júmystarda. Múnyng sebebi óndiristing bastan-ayaq avtomattandyrylghanymen týsindiriledi. Tәjikstanda jylyna 300 myng tonna ónim beretin osy tektes zauytta 13,5 myng adam júmys isteydi, sehtarynyng sany da orasan kóp. Biraq óndiris kólemi bizden esh aspaydy. Sebebi olar eski tehnologiyagha qarap otyr. Qazaqstan elektroliz zauytynda kýnine 680 tonna qúima shygharylady, búl degeniniz - 14 vagongha artylatyn sapaly tauar.
- Eshqanday daghdarysqa qaramastan biz balabaqsha salyp shyqtyq. Qazirgi kezde zauyt júmysshylaryna arnalghan 125 pәterli ýshinshi túrghyn ýy saludamyz. Jaghdayy kelmese, júmysshylar baspananyng kommunaldyq qyzmetteri ýshin ghana aqy tóleydi. Eger on jyl óndiriste enbek etse, pәterin ózine syilaymyz. Múnday qamqorlyqty elimizde qanday iri óndiris oshaghy jasap otyrghanyn aitynyzdarshy?! Múnayshylardyng ózderi múnday qadamgha barghan emes, - dedi A.Ibragimov.
Oblystyq mәslihattyng deputattary Anatoliy Gusikov pen Nikolay Shabrat zauyt basshylyghynyng júmysshylar mekendeytin qalanyng shaghyn audanyn kóriktendiruge baylanysty auqymdy júmystaryn onynan baghalady. Talay jyl boyy qarausyz qalghan Gagarin atyndaghy sayabaqty qalalyqtardyng iygiligine arnap kóriktendirgen, túrghyn ýilerding aulalaryn talapqa say jasaqtap bergen de osy óndiris orny. «Áriyne, әli de bolsa jetpey jatqan kem-ketik tústar bar. Biraq olar da tolyghymen retteledi», - dep uәde berdi Almaz Túrdymetúly.
Ártýrli taqyryptar boyynsha pikir almasqan song deputattar óndiristi aralatqan, mәn-jaygha keninen qanyqtyrghan zauyt basshysyna rizalyqtaryn bildirdi.

«BIZ BÁRINE AShYQPYZ!»
- Búl joly biz oblystyq jәne qalalyq mәslihattardyng deputattaryn shaqyrdyq. Endigi kezekte elektroliz óndirisimen ózimizding múghalimderimizdi tanystyrudy maqsat etip otyrmyz. Odan keyin oqushylar da zamanauy ýlgide jabdyqtalghan zauyttyng bosaghasyn attaytyn bolady. Sóitip biz qarapayym halyqty qanatty metaldyng qauipsiz óndirisimen keninen tanystyryp qana qoymay, bolashaq metallurgterdi tәrbiyeleytin bolamyz. Bizding óndirisimizdi kózben kórip, kónilderimen sezingen jastar kýni erteng aluminiy óndirisine baylanysty mamandyqtargha baratyn bolady, - dedi deputattardy shygharyp salghan «Qazaqstan elektroliz zauyty» AQ viyse-preziydenti Júmabek Qamziyn.

Núrbol JAYYQBAEV.

DEPUTATTAR PIKIRLERI
Gýlnar Dosjanova, oblystyq mәslihattyng ekologiya mәseleleri jónindegi túraqty komissiyasynyng tórayymy:
- Biz eng aldymen óz saylaushylarymyzdyn, oblys túrghyndarynyng mýddesin qorghaymyz. Kópshilikti zauyttyng ekologiyagha, halyqtyng densaulyghyna әseri alandatady. Sondyqtan deputattyq saual joldap edik, Almaz Ibragimov oghan birden jauap berdi. Óndiris oshaghy halyqaralyq dengeyde sertifikattalghan. Býgin biz múnda ekologiyalyq qauipsizdik mәselesi keninen eskerilgenine kuә boldyq. Zauyttyng qaladan 12 shaqyrym qashyqtyqta ornalasqany da talapqa sәikestik. Kóriktendiru jaghdayyna da kónil tolady.

Arman Áliaqparov, qalalyq mәslihattyng deputaty:
- Baspasóz betterinde óndiristing qauiptiligi turaly nebir әngimeler aityldy. Bәrin óz kózimizben kórgimiz keldi. Kórgenimizge tang qaldyq. Álemdik standartqa sәikes zamanauy óndiris. Múnda barlyghy bastan-ayaq avtomattandyrylghan, júmysshylar da kóp emes. Aynalasy tolghan jasyl jelek pen gýlzarlar. Auasy da taza. Maghan únady.

Qanat Áltaev, oblystyq mәslihattyng deputaty, Lebyaji audany:
- Zauytqa birinshi ret kelip túrmyz. Ekologiyalyq mәsele jóninde týrli әngimeler bolady ghoy, shyndyghynda jaghday qalay ekenin biz óz kózimizben kórdik. Zauyt basshysy A. Ibragimovtyng aituynsha, aiyna eki ret kelip týrli memlekettik organdar tekserip otyratyn kórinedi. Yaghni, barlyghy baqylauda. Biz zauyttyng Qazaqstan atyn әlemdik dengeyge pash etip jatqanyna maqtanuymyz kerek.

Nikolay Shabrat, oblystyq mәslihattyng deputaty:
- Múndaghy óndiristi aralay kele, ondaghy mәdeniyettilikke, basshylardyng óndiristik proseske degen adal qarym-qatynasyna tәnti boldyq. Óz basshylyghymen mynanday alyp kәsiporyndy qúrghany ýshin Almaz Ibragimovke shyn jýregimnen alghys aitqym keledi. Elimizding kórkengine osy óndiris orny qyzmet ete bersin. Zauyttyng qalalyqtar ýshin balabaqsha salghanyn, júmysshylaryna baspana túrghyzyp jatqanyn bilemiz. Búl әr kәsiporynnyng qolynan kelip jatqan joq.