Beysenbi, 18 Shilde 2024
Apat 7990 2 pikir 31 Mamyr, 2017 saghat 10:50

Asharshylyq. Ákemning aman qappym pyshaghynan...

(poema)

Jazylghan hat sekildi halqymdaghy,

Aqsaqal ór minezdi nar túlghaly.

Ayytpaqshy bir әngime bastan ótken,

Qoymanyng ashylghanday altyndary.

 

Tentirep tau dalany el kezip ketken,

Ýrkitip er kónildi sezikti etken.

Jasalyp qoldan ashtyq qazaghyma,

Ensesin el-júrtymnyng ezip ketken.

 

Tartqyzyp qara siyr, qaragerdi,

Asyghyp aughan elge jayau erdi.

Bir kýnde ata qonys arman bolyp,

Jyraqtap kóz úshynda qala berdi.

 

Sekildi aughan anday arqalardan,

Analar jayau bala arqalaghan.

Jerleuge ólgenderdi dәrmeni joq,

Tek qana beti-jýzin qalqalaghan.

 

Shaptyrghan toq attayyn tezektetip,

Qoyghan-ay qu taghdyrdyng bezektetip.

Bes bala bes jaghynan shyrqyraydy,

Sýireydi әke-sheshe kezektesip.

 

Talghau qyp su men shópting tamyrlaryn,

Kóripti ýlken olja tabylghanyn.

Kezikse óli tyshqan etikke sap,

Úmytqan asqazannyng auyrghanyn.

 

Ilinip asqar taudyng qiyasyna,

Múng shaqty jusany men miyasyna.

Qúshaqtap balalaryn jylaydy eken,

Qyzyghyp qaratorghay úyasyna.

 

Ashtyqqa shyday almay balalary,

Bir ýzim nangha jetu bar armany.

Kóretin bar shyghar dep kýnim alda,

Búl ómir tek ýmitten jaralady.

 

Úrpaghyng ýmitindi jalghaydy anyq,

Bir belgi odan basqa qalmaydy anyq.

Qozy kósh jerge jetu qiyn bop túr,

Tóbeler ketken syndy taugha ainalyp.

 

Qyrylyp kete me dep balalary,

Bir kýdik әke janyn jaralady.

Qaraydy beseuine qayta-qayta,

Enbekting moyymaghan qara nary.

 

 

Ayazy az ba ómirding qarymaghan?

Arghymaq az ba aqsap arymaghan.

Altynnan artyq bolyp bir ýzim nan,

IYini elding asqa jarymaghan.

 

Qalmady boyda shama qozghalargha,

Jiberer qanday bir kýsh qozghap algha.

Júmyr jer ketti me eken solqyldap bir,

Qúshaqtap bes balasyn bozdaghanda.

 

Kele almay bir sheshimge, bir baylamgha,

Egilip iyen dalada jylaydy ana.

Qataldyq pa joq әlde meyirim ba,

Til qatty әieline ynghaylana.

 

– Ómirding óshirem be janghan baghyn,

Úrpaghym aman bol dep armandadym.

Soyayyq shiyki ókpeni etin asyp,

Qútqaryp qalu kerek qalghandaryn.

 

Aspannan jay týskendey qas-qaghymda,

Ananyng búlt oinady aspanynda.

Shyrqyrap kózinen jas yrshyp shyghyp,

Tógildi tarlan taudyng tastaryna.

 

Qanatyn qaghar ýmit tynbay mәngi,

Jasyl mang janarynda qúmgha ainaldy.

Ákening qalmaghanday basqa amaly,

Qol salyp kezdigine ynghaylandy.

 

Ilinip jetken edi tayaghyna,

Qúday-au zaman aqyr tayady ma?!

– Asayyq bir belesten keziger júrt,

Jyghyldy jalbarynyp ayaghyna.

 

Jyljydy tasbaqanyng jýrisimen,

Qoldasyp, qoltyqtasyp tirisimen.

Anany bir qorqynysh biylep ketti,

Tuylar әrbir bala irisimen.

 

Bir jolgha әke bayghús ayap qaldy,

Bir kýdik jýreginde ayaqtandy.

El-júrty kezikpese ne istemek,

Tóbege janaghy aitqan tayap qaldy.

 

Aldady bir ýmiti, bir armany,

Tenselip qoldy-ayaqqa túra almady.

Jau shapsa, nauqastansa bir jón edi,

Qiyn ghoy óz qolynan tiri alghany.

 

Jalandap ótkir kezdik kóp qayralghan,

Kezdikti kórip ana toqtay qalghan,

Shyryldap sheshe bayghús jýgiredi,

Sekildi kóbelektey otty ainalghan.

 

Zarlady sheshe bayghús taghy da bir,

Jan edi juytpaghan janyna kir.

Asayyq bir belesten mýmkin azyq,

Jolyghar balalardyng baghyna bir.

 

Osy edi songhy ýmit, songhy armany,

Tabyla qoyar ma eken joldan baghy.

Tiri alyp qalu ýshin nәresteni,

Jón bolar qanday tәsil qoldanghany.

 

Búghynyng auyz shayqar mezgili edi,

Jýregin auyr oilar ezgiledi.

Balasy bauyr etin qalay jemek?

Qorqytqan jan jarynyng kezdigi edi.

 

Shek bar ma Jaratqannyng sheberine,

Keltirer әrbir isti kemeline.

Synaqqa shyday almay shamdanamyz,

Allanyng ekilenip bererine.

 

Býk týsip sary dala dóni jatqan,

Keremet qyr astynda bolyp jatqan.

Sýzisip eki búghy ilinisip,

Dinkelep auzynan aq kóbik aqqan.

 

Ilingen ýy ishimen sýirelesip,

Ólmeske Tәnir ózi qúidy nesip.

Búghylar qozghalugha shamasy joq,

Tiresken, mýiizdesken, sýirelesip.

 

Auyr sóz adyra qap auyzdaghy,

Ýmitting otyn qúday tamyzdy әni.

Quanyp su tapqanday qúba shólden,

Tezdetip búghylardy bauyzdady.

 

Anamnyng ajyramay qúshaghynan,

Ákemning aman qappym pyshaghynan.

Qayranmyn qalay aman qalghanyma,

Anamdy aiyqtyryp qúsa-múnnan.

 

Shashylyp say-salagha sýiekteri,

Qazaqtyng basynan ne kýn ótpedi.

Taghdyry týsse de myng tar synaqqa,

Ansady azattyqty jýrekteri.

 

Artqa sap tarihtyng sandal belin,

Es jiyp, ensesi ósip jandandy elim.

Ansaghan azattyqqa qol jetkizip,

Kógimde kýnim tudy samghar menin.

 

Solay bir aman qalgham ólimnen men,

Tәube dep búl kýnime kónildenem.

Týsse de shybyn janyng san synaqqa,

Ýmitke toly eken ghoy ómir degen.

 

Qaster Akizaúly 

Abai.kz

 

 

2 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1256
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 1984
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 2026