Senbi, 23 Qarasha 2024
6131 2 pikir 1 Mausym, 2017 saghat 15:00

Rejep Tayyp Erdoghan qazaq ghalymyna marapat tapsyrdy

Týrki úlystarynyng YIII "2017 Turk Dili Yili" qúryltayy turaly Týrkiyanyng astanasy - Ankara qalasynda 22-27 mamyrda Týrki úlystarynyng YIII "2017 Turk Dili Yili" qúryltayy ótti.

Sharanyng negizgi maqsaty – týbi bir týrki tilderining tarihy men býgingi jayyn, týrki úlystaryna ortaq múralardyng tildik erekshelikteri men tilderdi damytudaghy rólin zerdeleu bolatyn.

Qúryltaygha 33 memleketten 250 ghalym qatysyp, týrki әdebiyeti men tilining san týrli mәselelerin qamtityn bayandamalar jasaldy, elding órkendeuindegi tilding manyzy, bolashaqtaghy taghdyry talqylandy. Qazirgi jaHandanu dәuirinde Týrki mәdeniyetining tereng tamyry men tilining derbestigin, tazalyghyn saqtap qaludyng joldary sóz boldy.

Týrki úlystarynyng YIII "2017 Turk Dili Yili" qúryltayyna Týrkiya elining Preziydenti Redjép Tayiýp Erdogan kelip, qúryltaydyng manyzy turaly aitty, bolashaqtaghy isteletin isterge baghyt-baghdar berdi. Sózining sonynda týrik Preziydenti 10 ghalymgha "Týrki tilining damuyna ýles qosqan ghalym" halyqaralyq marapatyn saltanatty týrde tabystady.

Búl marapatty Týrkiya, Germaniya, Qazaqstan, Ontýstik Koreya, Ázirbayjan jәne Qyrghyzstan ghalymdary aldy. Qazaqstannan osy marapatty filologiya ghylymdarynyng doktory, Abay atyndaghy Qazaq Últtyq pedagogikalyq uniyversiytetining professory Gýlbanu Qosymova iyemdendi.

Búl bәrimiz ýshin ýlken maqtanysh, jan tolqytarlyq sәt boldy. Gýlbanu Qosymovanyng týrkologiya jәne tilding tarihy, sheshendik óner salasyndaghy zertteuleri Qazaqstannan tys elderde, әsirese Týrkiyada da belgili bolatyn. Qúryltaygha qatysushylar Ankarada ótken týrki ghalymdarynyng basqosuyna jәne ony úiymdastyrghan Halyqaralyq lingvistikalyq qoghamgha sheksiz rizashylyghyn bildirdi.

Kenan Koch

Filologiya ghylymdarynyng doktory,professor, Qazaq tilining sheteldegi zertteushisi 

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377