Jaqynda belgili qogham jәne memleket qayratkeri bolghan, el basqarghan Núrtas Ondasynovtyng ózi turaly jazghandarynyng ishinen myna bir joldardy kóshirip aldym:

Birinshiden – qiyn kezderde (1938-1951) el basqardym, biraq eshkimning jany men qany moynymda joq. Arym taza!

Ekinshiden – eshkimnen para alghan emespin. Qolym taza!

Ýshinshiden – eshkimdi de rugha, jýzge bólgen emespin. Jýzim taza!

Peyishte núryng shalqyghyr asyl azamattyng ózi turaly ant suyn iship túrghanda aitylar aqiqat sózderin osy kýngi әkim-qaralardan bastap býgingi biylikting shyrqau shynyna shyqqan dókeylerding eshqaysysy aita alady dep oilaysyz? Ayta almaydy, aitsa solardyng ishindegi eng imansyzy aitady.

Núr-aghamyzdyng (...Núrtas Ondasynovty aityp túrmyn, oibay!) búl sózderin esime alyp otyrghanyma jәne bir sebep bar: Osydan biraz búryn (28.04.2017) «Qazaq әdebiyeti» gazetine «Maghan jolap neng bar edi, qúlynym?!» degen әlde maqala, әlde janjalnama (әiteuir jurnalistikanyng esh janryna jatqyzu onaygha týspeytin) jariyalandy. Meni Qobylandynyng qolynan qaza tapqan Aqjol biyge tenedi me, әlde men bәle qughan adammyn, maghan nege jolaysyng dedi me qaydam әiteuir, jazghan dýniyesine ataqty jyrdaghy «Qaraqypshaq Qobylandyda» degen sózdi «maghan jolap» dep ózgertipti. Osy janjalmany oqyp bolghasyn shynynda da azdy-kópti pikir aitsang eshnәrsening paryq-parasatyna týsinbey, jatyp kep tulaytyn osyndaylargha jolap nem bar edi, dep ózime-ózim renjigenim de ras. Janjalnama avtory K.Panzabekovke mening maqalamda bir kezde obkomdy basqarghan Asanbay Asqarovtyng atyn ataghanym nege únamay qalghany da týsinikti. Al Qonaevqa arnap, B. Momyshúlyna arnap jýzdegen óleng jazdym dep maqtanu shyn aqyn adamnyng sózi emes degen pikirimmen Kópbosyn degen aitqan eken dep qayta almaymyn. Osy Kópbosyn Panzabek A.Asqarovty kóptegen qala, audan, auylda kóshe, mektepterge aty berilgen, qalyng qazaq alaqangha sap ardaqtaytyn adam deydi. Býginde kóshe men mektepke kimning aty berilmey jatyr, biraq A. Asqarov degenning ózi basqaryp túrghan jyldary Shymkent oblysynyng qazaqtarynyng arasyna dulat, qonyrat degen qos syna qaghyp, bir aimaqtyng qazaghyn ekige jaryp ketkenin sol manaydyng túrghyndary әli zar iylep aitady ghoy deymin ishtey. Kópbosyn Panzabek degen aghatayym ýshin A.Asqarovtyng qayta-qayta Lenin ordenin alghany da Allataghalanyng meyirim-shapaghatynan kem emes siyaqty. Al so zamanda Kremlide otyrghandar óz últyna, onyng ishinde qazaqqa qyruar jaqsylyq jasaghan adamgha bes qaytara Lenin ordenin bermeydi. Kópbosynekemning múnysy Stalindi maqtaugha sóz tappay «qinalghan Jambyl jeri osynyn» keri siyaqty eken,! –Apyr-au, qazaqty qynaday qyrghan Goloshekinning de Kremliden almaghan ordeni joq edi ghoy,-deymin  taghy da.

Bolmaytynyn bilseng de jaza jenil, Aytqyzbasty aitqyzar nala kónil» dep edim ózim bir ólenimde. Kópbosyn kókem Balghabek Qydyrbekúlyna, onyng «Týp-túqiyan...» kitabyna nege jarmasasyng dep aitpasty aitqyzghaly otyr. Áytpese, sol Balghabek Qydyrbekúlynyng «Týp-túqiyannan ózime sheyin» dep atalatyn, ne estelik, ne esse, ne roman, ne basqa deuge kelmeytin, basy men ayaghy týgil ortasy da joq, aq  qaghaz bayghústyng betine ayausyz salghan shimayy turaly ne aitylmady?! Tipti, ondaghy jazylghandardyng kóbi ótirik ekeni de, ony Qazbek  bek Tauasarúly emes osy ózimizding zamandastyng biri oidan jazyp shyqqany, búl kitaptyng býgingi sóz saptauymen (stiylimen) jazylghanynan-aq kórinip túrghany talay ret baspasózde jazyldy da. «Eger sen Balghabektey belgili qayratker, kórnekti jazushy bolsan, Qúdayy tamaq berer en» deydi Kópboseken. Óz basym marqúm Balghabek Qydyrbekúlynyng keremet belgili qayratker boldy degendi estigen emespin. Bolsa kompartiyanyng soyylyn soghyp sóileytin redaktor bolghanyn ghana bilemin. Al óz basym B.Qydyrbekúly siyaqty jazushy bolghansha Shalqaryma baryp teplovozdyng qaramayyn sýrtkenim dúrystau bolatyn shyghar degen de oigha ketip otyrmyn. Kópbosyn kókemning myna sózderin oqyp otyryp. Jurnalistikagha sinirgen enbegine keler bolsaq, B.Qydyrbekúly aghamyzdyng úzaq jyldyq tәrbiyesi men tәjiriybesinen ótken «Egemen Qazaqstan» gazeti 1986 jylghy jeltoqsan kóterilisine qatysqany ýshin qazaq qyz-jigitteri sottalyp, atu jazasyna búiyrylyp jatqanda sonyng bәrin «Ádil jaza» degen (әlde «Ádil sot») aidarmen jelpildetip berip otyrghanyn qalyng qazaq biledi. Ol kisining satirasy da osy Kópbosyn Panzabek aghamdikining o jaq, bú jaghy ghana bolatyn. Panzabekov aghamyz birnәrseni óte ras aitqan: Men ol kisige myna Jazushylar Odaghynyng basshysy Núrlan Orazalinning osynda otyrghanyna 20 jyldan asyp barady. Au, әdebiyettegi azuy alty qarys Ghaben, Sәben, Iliyastar da 3-4 jyldan artyq otyrghan joq edi ghoy. Al Núrlan Orazalin osyghan qatysty talay-talay auyr sózderdi estidi. Qanshama maqalalar jazyldy, sonyng bireuine de selt etetin emes. Mine, bir top jazushy taghy hat jazyp jatyrmyz degenimde ekiúshtylau jauap berip ketkeni bar. Sony aityp otyrghan Kópekenning maqalasyn «Qazaq әdebiyeti» baspaghanda kim basady.

Al «Týp-túqiyandaghy» Tauasarúlynyng birese Mekkede, birese Vatikanda neghyp jýrgenin bilmeytinim ras. Biraq qazir Qúdaygha shýkir Áue joly deysiz be, temirjol deysiz be, ne kóp jol qatynasy kóp. Jәne Qazaqstan әlemning barlyq elderimen tatu-tәtti qarym-qatynasta. Tarihymyzdy  týgendep jatyrmyz deymiz. Búdan da jamanymda toygha barghanmyn degendey, sonau 1990 jyldary әli de isher as, kiyer kiyimge jarymay otyrghanda da belgili jazushy, ghalym Q.Salgharindi Qytaygha úzaq uaqytqa issapargha jiberip tarihymyzdyng túmandy tústaryna sәule týsirtip alghanbyz. Endeshe, mening Qazbek by Tausarúly Vatikanda bolghanyna keltirgen kýmәnim seyiltu ýshin Vatikangha bir-eki zertteushi ghalymdy jiberip, ol kisining sonda bolghanyn rastap alugha Qazaqstannyng qarjysy jetetin shyghar dep oilaymyn. Tipti, әnebir joly Astanagha Rim papasy kelip, úl-qyzdarymyzgha sonyng sausaqtaryn sýigizip jatqanda da  «Siz Qazbek bek Tauasarúly turaly birnәrse estip kórip pe ediniz?» dep súrau da esimizge kelmegen eken (papanyng ózi de Tauasarúly turaly birnәrse bilse aita qoiy kerek edi, óitpedi). Qalay bayqamaghanymdy qaydam, jaqynda bir aqyn azamat «Erinbeseng ashyp qara onda úighyr dep atalatyn ýlken bir últtyng atyna aitylmaghan túrpayy sóz qalmaghan»-dedi. «Qoyshy, sol «Týp-túqiyanyndy qolyma ústaugha jiyrenemin. Ony aitasyn-au, osy bir Kópbosyn degen aghatayymnyng ózinshe meni qatyrdym dep oilaytyn әr nәrsening basyn shalghan shatpaghyna jauap jazugha da erinemin. Qúday-au, dýniyede eng bolmasa ne aqyndyghy, ne jurnalistigi, ne basqa bir nәrsesi  ózinmen dengeyles adammen daulasqangha ne jetsin»-dedim de osy maqalama nýkte qoydym.

Myrzan KENJEBAY, aqyn

Abai.kz