2 mausym kýni júma namazynan shyqqan qyryq shaqty namazhan jigitter  Jyloy audandyq bilim beru ortalyghy ghimaratyna qaray bet alghan. Olardy dýrliktirgen nәrse – bilim ministri Saghadiyevting oramalgha baylanysty mektepke engizgen jarghysy bolatyn. Qysqasy, 1-shi qyrkýiekten bastap mektepke qyz balalar oramal taghyp kelmeydi. Jarghynyng mәtini osynday. Qay zamanda da músylmanshylyqqa keletin synaq pen zardaptyng kezekti ýrdisi. Búdan kim ne útty, neden útyldy?

Músylman balasy eki mәselede qaytpaydy. Birinshisi, pәk dinine, Qúran kitabyna, taza ústanymyna tiyisse, ekinshisi, qyz bala men әiel adamnyng Alla búiyrghan jabyndy kiyimine tiyisip jalanashtamaq bolsa. Oramal mәselesi naqtylanghan, ol – paryz! Osy mәselede óz halqyna ara týsip, ministrlermen kelisimshart jýrgizedi degen QMDB-yng tirlikteri eriksiz qarnyndy ashtyrady. «Din men sayasat bólek» dep jaq ashpay otyru QMDB ókilderine say ma? Sonda, jarghy shygharghysh, bilim ayasyndaghy kókiregi oyau, kózi ashyq degen ziyalylardyng kózqarasynda Alla paryzy Saghadiyevting jarghysynan tómen bolghany ma? Álde bәzbireuler Saghadiyevting auzymen oraq oryp, qolymen ot kósep músylmanshylyqqa kórsetip otyrghan qyry ma?

Jaraydy, 1-qyrkýiekten bastap qyz balalar mektepke oramalmen kirgizilmeydi eken, Saghadiyevting jarghysyna bola músylmanshylyghyn ústanghan ata-ana qyzdarynyng oramaldaryn sheshtirmeydi eken, sonda búl teke-tiresting arty nege alyp keletinin sarapshy mamandar oy eleginen ótkizip kórdi me eken? Áriyne, el bolghasyn tәrtip kerek. Betin týgel túmshalaghan, jartylay betperde kiygen, bir kózin japqan, eki kózining arasyn bólip qoyghan, qara jamylghan, t.s.s ózge últtyng hidjapty әrlendirgen salty bizge qajeti joq. Degenmende, daudy ushyqtyra bergenshe ony qazaqilandyru jolyn nege qolgha almasqa? Mysaly, qyz bala balighatqa jetken song oramalyn artqa qaray әdemilep sәndep taqsa, týsi bizding tuymyz ispettes aspan kók bolsa, kiyiminde qazaqy naqyshtalghan týrli oylary bolsa qanday jarasymdy bolar edi. Sonda naghyz qazaq, músylmannyng sipaty kórinis tabar edi. Biz osy әreket arqyly da tarihta ghasyrlar boyy músylmanshylyghymyzdy qalay ústanghanymyzdy ózge últtargha kórsetip nasihattaghan bolar edik. Búl da bir sektant, missionerlermen kýresimizding tyng әdisi bolyp qalar edi.

Álde Saghadiyevting oiy músylman qyzdaryn oqytpau ma, әlde eldegi músylmanshylyghyn ústaytyndarmen sanaspau ma? Osy mәselede (qonyrau shalyp keluimdi ótingesin) bilim beru basshysyna anyq-qanyghyn bilu maqsatymen qasyma jinalghan jamaghattyng bir ókilin alyp ishke kirdim. Oqu-oshaghynyng basshysy kýlimdep bizdi biyazy qabyldady. Salihaly mәmlede súhbattasa bastadyq. Maqsatymyz – arbanyng synbay, ógizding ólmeui edi. Áyteuir bir beybit sheshimge keludi kózdedik. Oraza aiynda namazhan bauyrlardyng únjyrghasy týsip jýrgeni de obaldau. Oqu-oshaghy basshysy audan әkimi orynbasary Ómirbaev Núradindi de shaqyryp qoyghan edi. Kókeydegi kýdikti seyiltip, ornyna ýmit suyn býrkip, kónilimiz hosh kýide otyrghan edik, suyt kelgen әkim orynbasary terligin basa almay birden qatu qabaq tanytty. Shamasy jinalghan topty men úiymdastyryp, ylang shygharu maqsatynda kelgendey topshylady bilem. Bizding býlikshi emes ekenimiz, kerisinshe osy eldigimiz ýshin qanday ma mәsele bolsa da ayanbay ter tógetindigimizdi Jyloy halqy týgel biledi desek te bolady. Dóngelek ýstel jiylysy «әup» degennen qúrdymgha ketti. Osynday jiylyp qalghan jamaghatty peyili búzyq bәzbireulerding basqa arnagha búryp ketu qaupi bar ekenin týsindirmek boldym. Alayda, әkim orynbasary: «Jasap kórsin, kirsin osydan ishke basa kóktep, kóremiz ghoy artynyng ne bolatynyn, zang bar, qolda derek bar» - dep, ertip kelgen polisiya qyzmetkerlerine iyek artyp airyqsha minez tanytty. Búl óte dúrys emes sóz edi. Qanday da bir jamanat oryn alyp ketse, jaman aitpay jaqsy joq degendey kenet adam shyghyny oryn alyp jatsa, әkim orynbasary jauap bere almaytyny anyq qoy. «Zang ortaq, oryndau paryz» - dep, qatyp qaldy. Saghadiyevtiki zang ba sonda?

QR zany boyynsha QR azamattarynyng ústanghan dinine, salt-dәstýri, oi-sanasyna, kiyim-kiyisi, týr-sipaty, t.s.s ústanymdaryna til tiygizuge, keketip-múqatugha, kelemejdeuge bolmaytynyn, onday nәrseler oryn alghan jaghdayda qylmystyq is qozghalyp jazagha tartu kózdelgeni turaly baptardyng bary da aitylghan. Sonda biz óz zanymyzgha ózimiz qarama-qayshy is-әreket jasap otyrmyz ba? «1-shi qyrkýiekte oqushy qyz bala mektepke oramalsyz keledi, biz búl búiryqqa baghynuymyz kerek, eger ata-ana baldaryn sabaqqa jibermese olargha zan, kýsh qoldanylyp sotqa beriledi» - dedi. Búl jeri endi aqylgha syiymsyz tompaqtau bolyp ketti. Sebebi, týgel ata-anany negizsiz týrmege toghytu damyghan zaman, biyikke samghaghan el, salauatty ómir saltyn ústanghan ziyalylardyng isine say ma? Ol bolmaydy da, әri kýlkili nәrse. Bar nәrse týgesilip endigi kezek elimizdegi músylmandarmen oinau qaldy ma?

Búl jerde ýlken bir sebep bar. Qazaqstanda, onda ómir sýrip jatqan qazaq halqynda «men balamdy mektepke oqytpaymyn» degen pikir әli qalyptaspaghan. Onday oigha berilulerine jol da ashpau kerek. Patshamyzdyn: «Ár Qazaqstandyq jastardyng kózi ashyq bolu kerek» degen sayasaty, 100 mektep, damu, algha úmtylu, ózge elderdi basyp ozu sekildi sayasattary qayda qalmaq? Bilim ministrining ózi synyqty syltau qylyp oqushy aldyna bóget salyp qoyyp otyrghan. Arghy jaghy músylman ústanymyna, Alla búiryghy oramalgha qarsy kýres jariyalau sekildi. Bolmasa, shybynnan pil jasaudyng qanday qajettiligi bar? Qay tarihty aqtarsang da, qay dәuirge ýnilseng de islam dinine qarsy shyqqandargha jenis joq. Ateister mektebin kóbeytip, meshitterdi týgel qiratqan Leninning ózin jer qabyldamaghan. Al sol Lenin perghauynnyng oqighasyn bilmedi deysinder me? Sondyqtan da oilanatyn jaghday kóp.

Biz orysy kóp Pavlodar men Petropavl qalasy emespiz, bizde sәl mentaliytet bólek, ishki jarghyny ishki jaghdayattar arqyly bir jaghadan bas, bir jennen qol shygharyp, mәslihatqa úsynyp, Jyloydyng bar ziyalylarymen dóngelek ýstelde bas qosyp, hat arqyly, sot arqyly kelisimshartqa kelip, sanaly týrde әdemi etip ornyna qongha zor mýmkindikter bar. Bir ghana audan әkimi orynbasary ne sheshsin, ortaq til tabylmaghasyn, is nasyrgha shappay túrghanda biz ornymyzdan túryp jónimizge kete bardyq. Ol – qol kóterdik degen sóz emes. Kelesi baspa, kelesi qadamgha ayaq basuymyzgha tura keldi. Búghan qatysty senderding kózqarastaryng qalay?

Túrar Shapqara

Abai.kz