Kez kelgen mektep oqulyghyn ashyp qarasanyz, kóziniz mynaghan týsedi. Ahmet Baytúrsynúly – jazushy, aqyn, Mirjaqyp Dulatúly – jazushy, aqyn, Maghjan Júmabaev – aqyn jәne jazushy, Iliyas Jansýgirov – jazushy, aqyn jәne t.b. Jalpy kez kelgeni. Yaghny tek qana publisistikalyq qyzmetteri tolyqtay aitylady da, negizgi sayasy qayratkerlik qyzmetteri aitylmaydy. Aytylsa eshkining qúiryghynday tym qysqa ghana.

Nege olar Ahmetti qazaqtyng bas filologi, Ahang bolmasa bәlkim kóptegen tili qúryp ketken halyqtar úqsap qazaqtyng tili de ólip qalatyndyghyn ashyq aitpaydy?. Nege Ahandy «til patshasy» retinde surettemeydi?! Nege olar Maghjannyng alghash ret psihologiya ghylymyn zerttegenin, alghash bolyp qazaq topyraghynda pedagogika enbegin jazghanyn aitpaydy, yaghny Maghjan nege osy túrghydan dәriptelmeydi?! Nege Mirjaqyptyng «Oyan,qazaq!» tuyndysy tek qana óleng retinde dәripteledi. Shyndyghyna kelgende ol tútastay bir iydeologiyalyq úran jәne qazirgi kezdegi kóptegen konsepsiyadan kem týspeytin últtyq kózqaras edi.

Qazir beybit zamanda úran tastau onay ghoy, ol zamanda úran tastau - ólim. Sondyqtan nege Mirjaqyp últ iydeologi retinde madaqtalmaydy?!

Mening oiymsha Alash arystaryn tek qana jazushy nemese aqyn qylyp kórsetu ýlken sayasat. Óitkeni olardyng basty enbekteri qazaq qoghamyna kitap jazyp qaldyru emes, shynayy tәuelsiz etu edi. Olar kitap jazghany ýshin emes, qaytsem qazaqty azat etemin degeni ýshin atyldy. Al búl shyndyqty qalaysha qazirgi key jandar aita alsyn. Óitkeni ózderi Alash arystarynyng tyrnaghyna da tatymaydy. Sondyqtan olar Alashtyqtardy qoghamgha tek publisist etip suretteuge mýddeli. Mening kónilim osyny oilaghan sayyn qúlazidy.

Ashat Qasenghaliy

Facebook-tegi paraqshasynan