Ersinay Pirimbetova, tarih ghylymdarynyng kandidaty, T.Rysqúlov atyndaghy Qazaq ekonomikalyq uniyversiytetining dosenti

Qazaq jerindegi qalalardyng boy kóterui Úly Jibek jolynyng tarihymen baylanysyp jatyr.Úly Jibek jolynyng basty tarmaqtarynyng Orta jәne tómengi Syrdariya boyyn jaghalay ótui búl ónirdegi qalalardyng sanynyng kóbengine әser etti. Osydan da bolar Ontýstik Qazaqstan men Jetisudyng jaziraly jerleri ejelden-aq tarihiy-mәdeny aimaqtargha ainaldy. Jalpy, qalalyq mәdeniyetting qalyptasuyn  kezenderge bólip qarastyrugha bolady.

Birinshi kezeng - týrki dәuirine deyingi ejelgi qalalar. Ariy, tur zamanynan, qola dәuirinen bastap Týrik qaghandyghyna deyingi aralyq. Búl aralyqta qalalar siyrek, óitkeni kóshpeli sharuashylyqtyng basym týsken kezeni.

Ekinshi kezeng - týrki dәuirindegi erte ortaghasyrlyq qalalar. Búl aralyqta shamamen 30 shaqty qala bolghan. Arheolog ghalymdar erterektegi ortaghasyrlyq memleketterdegi qalalardy sipaty jaghynan ýsh topqa bólgen: astanalyq jәne iri qalalar birinshi topta, ekinshi top ortasha qalalar, al ýshinshi topty kishigirim qalalar qúraghan¹.

Ersinay Pirimbetova, tarih ghylymdarynyng kandidaty, T.Rysqúlov atyndaghy Qazaq ekonomikalyq uniyversiytetining dosenti

Qazaq jerindegi qalalardyng boy kóterui Úly Jibek jolynyng tarihymen baylanysyp jatyr.Úly Jibek jolynyng basty tarmaqtarynyng Orta jәne tómengi Syrdariya boyyn jaghalay ótui búl ónirdegi qalalardyng sanynyng kóbengine әser etti. Osydan da bolar Ontýstik Qazaqstan men Jetisudyng jaziraly jerleri ejelden-aq tarihiy-mәdeny aimaqtargha ainaldy. Jalpy, qalalyq mәdeniyetting qalyptasuyn  kezenderge bólip qarastyrugha bolady.

Birinshi kezeng - týrki dәuirine deyingi ejelgi qalalar. Ariy, tur zamanynan, qola dәuirinen bastap Týrik qaghandyghyna deyingi aralyq. Búl aralyqta qalalar siyrek, óitkeni kóshpeli sharuashylyqtyng basym týsken kezeni.

Ekinshi kezeng - týrki dәuirindegi erte ortaghasyrlyq qalalar. Búl aralyqta shamamen 30 shaqty qala bolghan. Arheolog ghalymdar erterektegi ortaghasyrlyq memleketterdegi qalalardy sipaty jaghynan ýsh topqa bólgen: astanalyq jәne iri qalalar birinshi topta, ekinshi top ortasha qalalar, al ýshinshi topty kishigirim qalalar qúraghan¹.

Ýshinshi kezeng - IH-HIII ghasyrdyng basyndaghy qalalar. Búl aralyqta Úly Jibek jolynyng sharyqtau shegine baylanysty qalalar sany kóbeydi. Ol qalalar ózining kólemine qaray bólingen:  kólemi 30 gektardan asatyn qala júrttary, kelesi qalalar 15-30 gektargha deyingi aralyqty, kishigirimderi 15 gektardan tómen qalalar².

Tórtinshi kezeng - HIII ghasyrdyng ekinshi jartysy men Qazaq Handyghy dәuirindegi qalalar. Búl kezeng Altyn Orda - Joshy úlysynyng zamanynan bastau alady. Altyn Ordanyng ydyrauy nәtiyjesinde payda bolghan Aq Orda, Mogholstan, Qazaq Handyghynyn, yaghny memleketining qalyptasu jәne damu uaqytyna kiredi. Al, kezinde Altyn Orda qúramyna Jetisu men Shyghys Qazaqstannyng az ghana bóliginen basqa qazirgi býkil Qazaqstan aumaghy, demek, Qypshaq taypalary odaghynyng jeri týgeldey kirdi. Altyn Ordanyng negizining qalanyp, keng qanat jangy  Joshynyng ekinshi balasy, Shynghys hannyng nemeresi Batu hannyng atymen baylanysty. Ol Rusiting ontýstik aimaghyn, Polishany, Vengriyany, Dalimasiyany qúzyryna qaratty. Gruziyany jenip, Kavkazdyng basqa da keybir halyqtaryn baghyndyrdy. Altyn Orda shekarasy Ertisten Dnestrge deyin sozyldy. Shyghys Europada oghan Edil búlgharlarynyng jeri, Deshti Qypshaq, Qyrym jәne Derbentke deyingi Soltýstik Kavkaz (keyde Bakuge deyin), Orta Aziyada Ýr­genish qalasymen qosa Soltýstik Horezm, Syrda­riyanyng tómengi aghysyna deyingi aimaq týgel qarady³.

Bizding maqsatymyz Qazaq Han­dy­ghynyng alghashqy astanalyq qalalaryn anyqtau bol­ghan­dyqtan, tikeley Altyn Orda tarihynda manyzdy oryn alghan Sarayshyq qalasyna kónil audarayyq. Altyn Ordanyng gýldenui Ózbek han men Jәnibek hannyng túsyna keledi. Atalghan handardyng biyligi barysynda Altyn Ordanyng astanasy Saray Ál-Jәdid (Jana Saray) boldy. Jәnibek han túsynda Jana Saray Altyn Ordanyng ghana emes, sol tústaghy býkil músylman dýniyesining eng iri mәdeni, ghylymi, diny ortalyghyna ainalghan bolatyn. Altyn Orda aumaghy jappay kóshpeliler mekendegen úshy-qiyrsyz keng dala ghana emes, qala salu mәdeniyeti de qatar jýrgen memleket bolghan. Monghol handary salghan qalalardyng ishinde kezinde ishki jәne halyqaralyq  iri sauda ortalyghy bolghan Sarayshyq qalasyn da ataugha bolady⁴. Negizin Batu han qalaghan Sarayshyq ózge qalalarmen qatar, Ertisten Dunaygha deyingi úlan-baytaq ólkeni biylegen, keyinnen Altyn Orda atalghan imperiya - Joshy úlysynyng alghashqy onjyldyghynda salyndy.

Altyn Orda tarihynan habardar oqyrman Saray Batu, Saray Berke qalalarynyng da astanalyq manyzy bolghanyn biledi. Osydan, Altyn Orda tarihynda Saray әl-Jadiyd, Sarayshyq, Saray Batu, Saray Berke qalalary belgili uaqyt aralyqtarynda astanalyq qyzmet atqarghan degen qorytyndy jasaugha negiz bar. Sonyng ishinde, Sarayshyq qalasynyng da astanalyq manyzynyng bolghandyghyn «Sarayshyqta Toqty hannyng jerlengenin, Jәnibekting osynda taqqa otyryp, 17 jyl handyq qúrghanyn, aqyry sýiegi osynda qoyylghanyn aitady.

Jәnibek han dýnie salysymen, Sarayshyqqa Ázir­bayjannan onyng úly Berdibek kelip ýsh kýnnen keyin han saylanady»⁵, - dep jazghan ortaghasyrlyq avtor­lardyng biri Ábilghazynyng sózderinen bayqaymyz. Óitkeni, ortaghasyrlyq  dәstýr  boyynsha handyq taqqa kóteru jәne ol dýnie salghan song ony jerleu de sol astanada ótetin bolghan.

Sarayshyq qalasy Altyn Ordadan keyin Noghay Ordasynyng da tarihynda kezdesedi. «Noghaydyng atasy Joshynyng jetinshi balasy. Noghay әkesinen Dnepr men Dnestr aralyqtaryn múragerlikke alghan edi»⁶, - dep jazady Altyn Orda tarihyn zertteushi iri ghalymdardyng biri Safargaliyev M.G.

Sonymen,  biz tarihtan Noghay úlysy jәne  No­ghay Ordasy degendi kezdestiremiz. Noghay úlysy dep Edige zamanyna deyingi uaqytty aluymyzgha bolady. «Noghay» atty etnikalyq atau HV ghasyrdyng ayaghynda Edigening arqasynda manghyt júrtynyng birigui, kýshengi arqasynda qayta janghyrghan. Noghay Ordasynyng tarihy sahnagha qayta oralyp Orda (memleket) retinde tanyluy Edigening nemeresi Uaqas biyding túsyna keledi⁷ deydi noghaytanushy avtorlar.

Sarayshyq qalasy Orda tolyq qúlaghansha noghay biyleushilerining qystyq astanasy bolyp qala berdi. Astana arqyly Shyghys Europa men Orta Aziyany qosatyn basty sauda keruenderi ótip jatty. Noghay Ordasynyng geografiyalyq aumaghy Altyn Orda men Aq Ordanyng arasynda tiyimdi ornalasqan edi. HV ghasyrdyng orta sheninen bastap Aq Orda Qazaq Handyghynyng etnikalyq aumaghyna ainalghandyghyn eske alatyn bolsaq, búl aimaqtardyng qazaq biyleushilerining nazarynda boluy әbden mýmkin jaghday. Tarihy mәlimetter Jәnibek han men Búryndyq han túsynda-aq Sarayshyq qalasy Qazaq memleketining astanasy boldy degendi aitady. Sonyng ishinde, Qazaq memleketining Qasym han túsynda nyghangy batys shekaralarmen baylanysty.

HVI ghasyrdyng basynan bastap Noghay Ordasy auyr daghdarysqa dushar bolady. Biylik basyndaghy bayaghy el qamyn jegen Edigening úrpaqtary úsaqtap, taq ýshin ózara tartysyp, aqyry bir-birine baghynbaytyn derbes úlystargha  bólinip ketedi. Noghaylardyng búdan әri elin, jerin óz kýshimen saqtap qalar mýmkindigi joqtyghyna kózi jetken  Qasym han orystardan búryn qamdandy. Ol 1519  jyly Noghay myrzalaryn Edilding ong jaghyna yghystyryp, Qazaq Handyghynyng batys shekarasyn Astarhan handyghymen shektestirdi. Qasym han ózi biylik qúrghan tústa Ózbek handyghynan Syrdariya boyyn, Mogholstannan Jetisu ónirining ýlken bóligin, Noghay Ordasynan Embi, Jayyq pen Edil aralyghyn óz handyghyna qosty.

Qadyrghaly by óz enbeginde Qasym hannyng ataqty han bolghanyn, onyng is-qimylynyng kópshilikke mәlim ekenin aita kelip, onyng hikayasy әr jerde aitylady, sondyqtan mәlim, mәshhýr boldy, «Aqyrynda Sarayshyqta dýnie saldy. Búl kýnderi onyng qabiri Sarayshyqta jatyr», - dep jazady⁸.

Sarayshyq qalasynyng astanalyq manyzyn onyng geosayasy jaghdayymen baylanystyru artyq emes. Búl jaghday babalardyng kóregendik qasiyetin aiqynday týsedi. Qazaq memleketining tarihynda astanalyq qala bolyp Sauran, Syghanaq qalalary atalady. Arheolog ghalymdardyng zertteulerine qaraghanda búl qalalardyng tarihy sonau H-XI ghasyrlardan bastalady.

Belgili arab ghalymy Ál-Maksidi: «Sauran qa­la­sy birinen keyin birimen jeti qabyrghamen qorshalghan ýl­ken qala, onyng ortasynda meshiti bar», - dep kórsete­di. Sauran HIV ghasyrdyng birinshi jartysynda Aq Ordanyng astanasy bolghan. 1320 jyly qaytys bolghan Aq Orda biyleushisi Sasy Búqa jerlengen. Sauran óz uaqytynda myqty qaqpanyng rólin atqarghan⁹ degen arheolog ghalym K.M.Baypaqovtyng pikirin basshylyqqa alatyn bolsaq, qazaq memleketining ontýstik shekaralaryn saqtap qalu maqsatynda qazaq biyleushileri Saurandy sayasiy-әkimshilik ortalyqqa ainaldyrghan dep oy topshylaugha bolady.

Mahmud Qashgharidyng enbeginde astanalyq qalanyng biri - Syghanaq qalasy da oghyzdardyng qalalarynyng qatarynda HI ghasyrdan bastap ata­lady. Sauran da, Syghanaq ta Syr boyyndaghy ekono­mikalyq manyzy bar qalalar. Osyghan da baylanys­ty Sauran, Syghanaq Aq Orda, kóshpeli Ózbek handyghy tarihynda da manyzdy oryn aldy. Búl qa­lalar sheptik aimaqta ornalasuyna baylanysty so­ghystardyng saldarynan birese joshylyqtar birese shaybandyqtardyng qolyna alma-kezek ótip otyrdy. Qazaq memleketining Syr ónirindegi soghystarynyng nәtiyjesi HV ghasyrdyng ekinshi jartysynda qatty bayqaldy. 1471/72 jylghy úrys Qazaq Handyghy ýshin óte nәtiyjeli ayaqtaldy. Syr ónirinen qarsylas jau quyldy jәne aimaqtyng soltýstik jәne soltýstik batysyndaghy Sozaq, Sauran jәne Syghanaq ai­maq­tary Qazaq Handyghynyng qúramyna ótti.

Shaqpaq by men jýzbasy Sadyq shәih bastaghan qaskýnemder shәhardy (Syghanaqty) Búryndyq hannyng qolyna berdi. Ibn Ruzbihan Syghanaq qalasyn «... jannat jerding sheti...» dep sipattaydy. «Búl qala, - dep jazady ol, - Deshti Qypshaqtyng shekaralyq beketi bolyp tabylady jәne býkil әlemge aumaghynyng kendigimen, qauipsiz әri tynysh boluymen danqy shyqqan. Syghanaq Týrkistan aimaghynyng iri sau­da ortalyghy, jәrmenkeler ótkizilip, kóshpelilermen alys-beris jýrgen. ... Hajy Tarhannan kóptegen iygi­likter, semiz qoylar jәne ang terisinen, kish pen tin­nen, yaghny búlghyn men tiyin terisinen tigilgen tondar, berik sadaqtar, aq qayynnan jasalghan jebeler, jibek matalar siyaqty  basqa da baghaly tauarlar jәne ózge de asyl búiymdar jetkiziledi», - dep suretteluine qaraghanda búl qalanyng ekonomikalyq mәnin bayqau qiyn emes.  Qalanyng búl sipatyn da qazaq biy­leushileri basshylyqqa alsa kerek. Óitkeni, jana boy kóterip kele jatqan memleket ýshin ekonomika, yaghny bazis eng basty mәselelerding biri bolyp ta­bylady. Onyng ýstine XV-XVI ghasyrlar - Qazaq Han­dyghynyng qalyptasuy men damu, qanat jang kezeni. Sauran, Syghanaq, Saray­shyq, Qasym han túsynda Úlytaudyng da ataluy ghajap emes. Ózining qalypta­suy barysynda talay tosqauyl­dardy bastan kesh­ken jas qazaq memleketining aumaghynda bir qalanyng ghana túraqty astanalyq qyzmet at­qar­mauynda uaqyt talabyna say ishki-syrtqy jagh­daylarmen baylanystyryp qarastyrghan jón siyaq­ty. Ásirese, Qasym hannyng syrtqy sayasaty búl jagh­daylardy naqty dәleldedi. Syr óniri shekarala­ryn saqtau әri nyghaytu, dәl osy maghynadaghy strate­giya­lyq maqsat­ty Edil men Jayyq aralyghyna da ús­tan­dy. Onyng basty maqsattarynyng biri shayban­dyq­tar­men ýlken qaqtyghystargha bara otyryp, Syr óniri shek­arala­ryn saqtau әri nyghaytu edi. Osy aimaqqa basty nazar audarudan bolar keybir derekterden arheolog ghalymdardyng enbekterinen ontýstikte Sau­ran, Syghanaq qalalarynyng ekonomikalyq manyzy bar sayasiy-әkimshilik ortalyq retinde qatar atala­ty­nyn da kezdestiremiz. Búl jaghdayda qalalardyng atqarghan qyzmetining arasalmaghyn salystyra oty­ryp Sygha­naq qalasynyng sayasy manyzynyng basym ekendigine kóz jetkizuge bolady. Kezinde Syghanaq Deshti Qyp­shaq ýshin «sauda ailaghy» boldy, ol dala memleket­teri handarynyng astanasy  sanaldy.

Syghanaq - XI ghasyrdan bastap Syrdariya ózeni­ning boyyndaghy sayasy ortalyqqa ainalghan eng iri qala. Ol eng alghash Qypshaq Handyghynyng odan Aq Ordanyn, Ábilqayyr handyghynyng astanasy boldy. Syrdariyanyng tarmaqtaryn jaghalay qonystanghan taypalar suarmaly eginshilikpen ainalysty. Sygha­naq - monghol shapqynshylyghy túsyndaghy Otyrar­dan keyingi erlikpen qorghanghan ekinshi batyr qala.

Syghanaq qalasy Qazaq Handyghynyng túsynda әkimshilik, sayasi, sauda jәne mәdeny ortalyqqa ai­nalyp, kemeline jetti. Derekter búl qalanyng iri ke­ruen ortalyghy bolghandyghyn mәlimdeydi. Onyng gýl­denui XII-XIII ghasyrlargha jatady. Qazaq Handyghy­nyng túsynda qalanyng sayasy manyzy arta týsti. Syghanaq qazirgi Qyzylorda oblysyndaghy Súnaq ata degen jer.

«Qazaq Handyghynyng sayasy ortalyghy әueli Batys Jetisu, birneshe jyldan keyin - Syr ónirining qalalary men Qaratau betkeylerining soltýstik bóligindegi aumaq­qa (basty qalalary Syghanaq pen Sauran bolghan), al HVI ghasyrdyng ayaghynan bastap Týrkistan qalasy­na auysty»¹⁰. Sayasy ortalyqtyng Týrkistangha auysuyn Ruzbiy­hangha sýiene otyryp, HVI ghasyrdyng basynda Sygha­naqtyng birtindep qúlauymen baylanystyrugha da bolady. Týrkistan qalasy ózining astanalyq qyz­metin qazaq memleketining nyghayghan, sayasy arenada kórshiles elderge belgili bola bastaghan kezden  bas­tady. Músylman qauymynyng qasiyetti orny әri qazaq handarynyng reziydensiyasy bolghan Týrkistan iri sayasi,ekonomikalyq әri mәdeny ortalyq boldy. Mún­da Esim, Jәngir, Abylay handardyng keseneleri salyndy.

«Qazaq tarihy» jurnalynan