Qazaqstannyng kәristeri: keshegisi men býgingisi
Eng Hun SON, Hankuk Shet tilderi uniyversiyteti Ortaaziyatanu kafedrasynyng professory
1926 jylghy Býkilodaqtyq sanaq boyynsha Qazaqstanda 42 kәris bolsa, 1989 jylghy sanaqta 103315 adamgha ósken (1).
Qazaqstandaghy kәrister sanynyng búlay kýrt ósui 1937 jylghy Reseyding Qiyr Shyghy-synan jappay jer audaryluyna baylanysty boldy. Al Qiyr Shyghysqa búl beybit, qara-payym halyq Japon basqynshylyghynan qashyp kelip qonystanghan edi. Mine, osynau úiyp otyrghan últ býkil Kenester Odaghynda 182339 adamdy qúrasa, sonyng 96453-in jappay Qazaqstangha jer audardy. Qalghandaryn basqa respublikalargha bólip-bólip, kýshtep kóshirdi. Odaqtas respublikalardyng bәrin qosqanda Qazaqstanda túratyn kәrister sany әlde qayda kóp (2).
Eriksiz kóshirilip әkelingenderding (jal-ghyz kәrister emes) jaghdayy adam tózgisiz bolghany mәlim. Olardy әr eldimekenge bólip-bólip ornalastyrghanmen, barghan jerlerinde qarajatty bylay qoyghanda ýi-jay, mal-mýlik, azyq qory mýlde joqtyng qasy edi.
Eng Hun SON, Hankuk Shet tilderi uniyversiyteti Ortaaziyatanu kafedrasynyng professory
1926 jylghy Býkilodaqtyq sanaq boyynsha Qazaqstanda 42 kәris bolsa, 1989 jylghy sanaqta 103315 adamgha ósken (1).
Qazaqstandaghy kәrister sanynyng búlay kýrt ósui 1937 jylghy Reseyding Qiyr Shyghy-synan jappay jer audaryluyna baylanysty boldy. Al Qiyr Shyghysqa búl beybit, qara-payym halyq Japon basqynshylyghynan qashyp kelip qonystanghan edi. Mine, osynau úiyp otyrghan últ býkil Kenester Odaghynda 182339 adamdy qúrasa, sonyng 96453-in jappay Qazaqstangha jer audardy. Qalghandaryn basqa respublikalargha bólip-bólip, kýshtep kóshirdi. Odaqtas respublikalardyng bәrin qosqanda Qazaqstanda túratyn kәrister sany әlde qayda kóp (2).
Eriksiz kóshirilip әkelingenderding (jal-ghyz kәrister emes) jaghdayy adam tózgisiz bolghany mәlim. Olardy әr eldimekenge bólip-bólip ornalastyrghanmen, barghan jerlerinde qarajatty bylay qoyghanda ýi-jay, mal-mýlik, azyq qory mýlde joqtyng qasy edi.
Eriksiz jer audaru ýsh baghytta jýrgen bolatyn. Birinshisi - josparly týrde, Qazaqstannyng auyl sharuashylyghy men ónerkәsibin damytu ýshin, yaghni, el ekonomikasyn kóteruge baghyttalyp kóshirilgen júmys kýshi. Ekinshisi - 1936 jyldan bastap әleumettik toptar qudalanyp eriksiz jer audaru. Ýshinshisi - eng soraqysy, últtyq belgige qarap, kýshtep kóshiru. Oghan Batyspen Shyghystan da, Ortalyq pen Tauly aimaqtardan da kóptegen últtar kirdi. Olardyng salt-dәstýri de, tilderi de, túrmys-tirshilikteri de kýtpegen jerden ózgerdi. Sonyng biri kәris últy bolatyn.
Búl jerde ózderi de әzer-әzer kýn kórip otyrghan jergilikti túrghyndar zorlyqpen kóship kelgenderge qolynan kelgen barlyq kómegin ayamaghanyn basyp aitqan abzal.
Kәristerdi negizinen, qalalyq ortalyqtardan alys eldi mekenderge qonystandyrdy. Ol jerlerde mektep, auruhanalar mýlde joq edi. Jergilikti halyq jәne basqa últtarmen aralasugha, janúya qúrugha, til, salt-dәstýr, últtyq úyandyq, tomagha-túiyqtyq, qughyn-sýrgin әseri, taghy basqa sebepter qiyndyq tughyzdy.
Mine, osy tústa ózining últtyq ýrdisi - enbekqorlyghy arqasynda, әsirese, jer óndeu, baqsha ónimderin otyrghyzu, suarmaly jer-lerdi iygerudegi iykemdilikteri kәristerdi ózderi júmys istegen kolhoz-sovhoz újymdarynda bedelge ie etti. Sondyqtan da olargha senim bildirilip, arnayy korey kolhozdary qúryl-dy, basqa újymsharlardan kәristerge arnayy jer bólinip berildi.
Sol bólinip berilgen jerlerdi jaqsy iygergen korey kolhozdaryna týrli egistikte dәndi-daqyldar eguge úlyqsat etildi. Mysaly 1938 jylghy 8 nauryzdaghy Soltýstik Qazaqstan obkomynyng burosynda korey kolhozdaryna biday eguge - 2920 ga, kartopke - 80 ga, súlygha - 880 ga, arpagha - 250 ga, kýnbaghysqa - 100 ga tarygha - 300 ga jer bólindi. Búnday mysal-dardy basqa oblystardan da kóptep keltiruge bolady. Buronyng jogharydaghy qaulysy oryn-dalyp, óte jaqsy ónim alyndy.
Jalpy әr oblystardaghy osynday Qaulylardy oryndamau mýmkin emes edi. Ól-tiril, jýdep-jada, biraq orynda.
Búl tapsyrmalardy oryndau, birinshiden, jer audarylghan kәristerge degen sayasiy-qogham-dyq kózqaras bolsa, ekinshiden, ýi-ishi men balalarynyng tamaghynyng toqtyghy, denderining sau boluy dep bilgen jón. Yaghni, ómir sýruding alghy sharty dep týsinu kerek.
Uaqytpen sanasu, saghatpen belgili merzimde júmys jasau, «demalys kýnder» degen úghym ol kezde oigha da oralmaydy jәne búl jalghyz kәristerding basyna ghana ýiirilgen búlt emes edi. Ol kezde búdan da basqa keraghar jaghdaylar oryn alyp jatty. Kәrister qalalargha jaqyn jerlerden egis alqaptaryn berudi ótinse, oghan kóbine rúqsat berilmedi. Jogharydan jiberiletin «kýrish ek», «kýn-baghys ek», «qyzylsha ek» degen búiryqtargha egetin jer jaghdayy men aua rayy sәikes kelmeytin kezder jii boldy.
Jalpy jer audarylghan kәrister tek qana adal enbekting arqasynda tiri qalyp, bolashaqtan ýmit kýtuge bolatynyn naqty týsindi.
Al, ekinshi dýniyejýzilik soghys kezindegi jaghday tipti qiyn boldy. Búl kezde Kenes ókimetining basqa últtary sekildi kәrister de «Bәri de Otan ýshin!», «Bәri de maydan ýshin!» degen úranmen qajyrly enbek etti. Tipti soghysqa barghandardyng ózin jartylay qazarmalyq, enbek kolonnalaryna júmysqa salyp ashyqtyrdy.
Soghystan keyingi jyldardaghy, әsirese Hrushev túsyndaghy «jylymyq» ta kәristerge jaqsylyq әkelgen joq. Búl jerde eng ýlken mәsele - bilim alu men til ýirenu. 1953 jylghy 26 jeltoqsanda Qazaqstan kompartiyasynyng Ortalyq Komiytetinde «Korey últynyng oqushylar qúramy bar keybir mektepterde korey tilin oqytu turaly» qújat qaralyp, Bilim ministrligine korey últynyng balalary shoghyrlanghan mektepterde korey tilin oqytyp, sol mektepterdi әdebiyetpen, oqulyqtarmen qamtamasyz etu qajettigi jýkteldi. Biraq búdan birneshe jyl ótken son, kәris balalary shoghyrlanghan eldi meken joqtyng qasy degen syltaumen búl is ayaqsyz qaldy. Óitkeni Qazaqstannyng ontýstik ónirindegi bar bolghany ýsh korey mektebi sabaqtaryn jetkilikti әdebiyetsiz, oqulyqsyz ótkizip jatty. Elding basqa aimaqtarynda korey tilindegi mektepter bolghan joq. Kәris balalary negizinen orys tildi mektepterde dәris aldy. Birtindep búryn bilim manayyna jolatylmaghan kәris intelliygensiyasy kóbeye bastady.
1980 jyldardyng sonyndaghy demokratiyalyq qayta qúrular 90 jyldardyng basyndaghy El Tәuelsizdigine alyp keldi. Qazaqstannyng Tәuelsizdigimen birge ekonomikalyq derbestik, últtyq mәdeny ortalyqtar dýniyege keldi. Sonyng biri - 1990 jyly ashylghan Korey mәdeny ortalyghy. Eldegi eng iri jogharghy oqu orny - әl-Faraby atyndaghy Qazaq Memlekettik uniyversiytetinde shyghystanu, onyng ishinde koreytanu fakuliteti jaqsy júmys istey bastady. Onyng dәris beru jýiesine shetelden (Seulden, t.b. qalalardan) joghary dәrejeli maman oqytushylar, ghylym doktorlary, ghylym kandidattary, til mamandary sha-qyrylyp otyrdy, ózderi synaq aldy. Bú-rynghy Kenes Odaghy qúramyndaghy barlyq memleketterden kәris jetkinshekterin Seul, t.b. qalalardaghy oqu oryndaryna úiymdasqan týrde aparyp, olardaghy bilim dengeyimen tanystyru, qazirgi kezde jýieli týrde jýrgizilude.
«Qazaqstanda ghasyrlar boyy týrli etnostardyng túruy airyqsha qazaqstandyq mentaliytetti qalyptastyrdy. Oghan kónil-kýiding shyghandaushylyghy men etnostyq oqshaulanushylyq jat. Azamattyq birlesuge, halyqtyq dәstýrler men qúndylyqtardy biriktiruge degen qúlshynys basym.
Osy zamanghy Qazaqstannyng biregeyligi etnostyq san aluandylyghynda. Búl qazaqstandyqtargha basqa halyqtarmen qúndy mәdeny jetistikterdi almasu mýmkindigin beretin bizding býkil qoghamnyng orasan zor baylyghy, ortaq jetistigi».
Býginde ózining otanyna ainalyp otyrghan Qazaqstandy kórkeytuge kәrister de basqa últ ókilderi sekildi at salysuda. Naryqtyq ekonomika olardyng enbegining jemisin kórsetude. Enbek etse, qarjygha da, balalarynyng bilim aluyna da jol ashylatynyn kórip, bilip otyr.
Kezinde shetel týgili kórshi audangha barugha rúqsat ala almaytyn jer audarylghandar, býginde әlemning qay týkpirine baram dese de, oqiymyn dese de joly ashyq.
Al tikeley Qazaqstangha keletin bolsaq, býginde kәris últynyng ókilderi enbek etip, qyzmet istemeytin bir de bir sharuashylyq salasy joq deuge bolady. Ghylym-bilim ordalarynda bolsyn, bizneste, sayasatta bolsyn, ýlken kompaniyalarda bolsyn, bank jýiesinde, sportta, mәdeniyette, tele-radioda, BAQ-ta, qysqasy, qogham ómirining barlyq salalarynda kәris azamattary men azamatshalary ónikti enbek etude. Parlamentten bastap atalghan barlyq saladaghy kәristerding naqty aty-jónin týgendeuge talay paraq keteri anyq. Búlardyng bәrining taghdyry Qazaqstannyng sayasi-ekonomikalyq damuymen tyghyz baylanysty. El erteni - bizding de ertenimiz.
Ontýstik Koreya Respublikasy
«Qazaq tarihy» jurnalynan