Áli esimde... 1982 jyly әigili rejisser Á.Mәmbetov basqaratyn bizding M.Áuezov teatry Mәskeuge gostrolidik saparmen baryp, elge ýlken abyroymen oraldyq. Teatr repertuaryndaghy bes qoyylym da Mәmbetov rejissurasynyng biyik dengeyin, qazaq teatr ónerining kәsiby sheberligining myqtylyghyn dәleldedi. Kenestik kezende Mәskeudegi teatrsýier kórermenning kónilinen shyghu óte qiyn edi. Biraq Ázekeng moyyndata bildi. Sahna sheberlerin de, teatr synshylaryn da, kórermendi de. Qazaq teatr ónerindegi akterlik mektepting myqtylyghyn dәleldedi. A.Áshimov, F.Shәripova, Á.Moldabekov, S.Orazbaev, Y.Noghaybaevtardyng júldyzdary jarqyraghan, H.Bókeeva, S.Mayqanovalardyng babynda ekendigin tanytqan sapar boldy búl gastroli. Ásirese, A.Chehovtyng «Vanya aghay» qoyylymyn eki ret «Mossovet» teatrynyng sahnasynda oinadyq. Ánuar Moldabekov Voniskiydi, Ydyrys agha – Astrovty, Men – Sonyany oinaghan kezder әli kóz aldymda. Shәkirtin «Aziyk» dep erkeletetin GITIYS-ting professory, KSRO Halyq artiysi A.Goncharovta Áuezov teatrynyng jetistigine shynayy baghasyn berdi. Osy sapar keyin Mәskeudegi ataqty E.Vahtangov teatry sahnasynda kórnekti akter Mihail Uliyanovqa arnap qoyylym qoygha úlasty.  Sh.Aytmatovtyng «Ghasyrdan da úzaq kýn» qoyylymy Ázekenning rejissuradaghy biyik belesterining biri. Búl óz aldyna jeke әngime. Óner әleminde «Mәmbetov teatry», «Mәmbetov dәuiri» degen úghym qalyptasqan kezeng edi. Sol kezende Áuezov teatry Fransiya, Iran elderinde festivalidik saparlargha shyghyp, Mәskeude birneshe ret gastrolide boldy. Bishkek, Tashkent, Nýkis, Ufa, Qazan siyaqty iri qalalar halqy teatrymyzdyng ónerine asa ýlken yqylaspen qol soqty. Al, respublikamyzda M.Áuezov teatrynyng gastrolide bolmaghan oblysy men audany joqtyng qasy. Mәmbetov óz kezeginde ónerdi kóterdi. Sóitip, Áuezov teatry men Mәmbetov esimi birtútas úghymgha ainalyp ketti. N.Gorchakov pen A.Goncharov syndy rejissuranyng alyptarynan tәlim alghan Á.Mәmbetov spektakliderine teatr qayratkerleri, belgili synshylar óte joghary bagha berdi.

Qazaqstandaghy teatr bitkenning auzynda jýretin, kýni býginge deyin ýlkenderding jastargha anyz ertegi aitqanday mayyn tamyzyp, bolmys bitimin, shygharmashylyq әleuetin jyr ghyp aityp otyratyn eki túlghasy bolsa sonyng biri - Ázirbayjan Mәdiyúly Mәmbetov. Ol qoyghan spektaklider búl kýnde qazaq teatr ónerining rihyna altyn әriptermen jazylyp qaldy.

1999 jyly Memleket basshysynyng qabyldauynda bolghan Ázirbayjan Mәdiyúly  Elbasynyng «elorda teatryna basshylyq jasanyz» degen úsynysyn qabyl alyp, Astanagha keldi. Ol elordada Q.Quanyshbaev atyndaghy Qazaq memlekettik muzyka-dramalyq teatrdy basqardy. Teatrdy jana sapaly dengeyge kóterdi. Astana teatrynyng sahnasynda qoyylghan «Qaragóz», «Qozy Kórpesh-Bayan súlu», «Ghasyrdan da úzaq kýn», «Ana - Jer-Ana» syndy taghy da basqa kóptegen qoyylymdardy sahnalady. 2000 jyldary K.Bay­seyi­t­o­va atyndaghy últtyq opera jәne balet teatry ashylghanda Ázekeng sol újymgha M.Tólebaevtyng «Bir­jan-Sara», E.Brusilovskiyding «Qyz Jibek» operalaryn qoydy.

2009 jyldyng qarasha aiynda osy ayauly túlgha Á.Mәmbetov 77 jastan asqan shaghynda ómirden ozdy. Bylay qarasanyz әdemi ómir, әdemi enbek joly. Mýltiksiz deuge bolady. Biraq osy qarapayym biografiyanyng ishinde qanshama tógilgen ter, júqarghan jýike, jeke adamy qasiret jatqanyn bylayghy júrt bilmes. Biraq biz bilemiz, biz kuәmiz. Sebebi, teatrdaghy әrbir artistin, kәsiby mamandardyng barlyghynyng jeke ómiri de, shygharmashylyq joldary da júrttyng kóz aldynda, qashanda nazarynda. Eshnәrseni jasyra almaysyn. Jylasang da, quansang da barlyghy osy újymnyng ishinde, tipti bir әuletting balalary da búlay etene jaqyn, bir biri jayly habardar emes bolar. Sondyqtan eshqashan ótirik aita almaysyn. Bәri biledi. Kórip otyr.

Ázekenning ómirlik serigi kórnekti kompozitor Gh.Júbanova ómirden ótken de danqty rejisser qatty kýizeldi. Úly rejisserding songhy demi ýzilgenshe birneshe jyl Qazaqstannyng halyq artiysi Horlan Qalilambekova janyna demeu boldy. Ázirbayjan aghamen taghdyr qosyp, babyn tapty. H.Qalilambekova bylay dep jazypty: «Otaghasy ashugha boy aldyrmay­tyn, minezi jibektey júmsaq edi desem, ótirik bolar. Óte ótkir, tura sóileytin, shyn­dyqty betke aita­tyn, talapshyl kisi-tin. Osy qasiye­tin kóp adam jaqtyra da bermey­tin. Al talanttylyghyn, boyyndaghy qa­bi­­letin sózben surettep jetkizu mým­kin emes. Iskerligine kýnshil­dikpen, qyzghanyshpen, ishtarlyqpen órtene qaraytyndar da ta­byldy. Júmysyna kedergi jasaghysy kel­genderding jy­mys­qy әreketterin el kórdi. Artiys­ter kuә. Otyzdan jana asqan jas jigitting M.Áuezov teatryna basshy­lyq­qa kelui biraz adamdardyng ishin kýidirgeni ras. Esesine ol kisi kýni-týni tynbay enbek etip, teatrdy әlem­­dik dengeyge kóterdi. Atyn shyghardy. Asanәli Áshimov, Farida Shәripova, Ánuarbek Moldabekov, Sәbira Mayqanovalardy elge ta­nytty. Gastroli­dik saparmen arala­maghan shet memleketteri kemde-kem. Búl kezendi teatrdyng altyn dәui­ri dep atasaq ta artyqtyq etpeydi. Bi­raq jogharyda aityp ótkendey, qolas­­tyn­daghy kýnshilder ayaghyna ora­­lyp, júmys isteuge mýmkindik ber­me­gen uaqyttar boldy. Aryz-shaghym kó­beyip, qyz­met­ten ketir­di».

Búl aryz-shaghymdardyng avtory da belgili. Ol - Túnghyshbay Jamanqúlov edi. El ardaqtaghan, kemenger suretkerdi qazaq mәdeniyetining qara shanyraghy Áuezov teatrynan «Mәmbetov, ket!» degen arsyz aiqaymen aidap shyqqan, Mәmbetovtyng ózi júldyzyn jaqqan jastardy opasyzdyqqa mәjbýrlep, újymyn qarsy qoyghan, jinalys ashyp «isin» qaraghan da sol Jamanqúlov bolatyn. Osy әreketterding basy-qasynda aidarynan jel esip Túnghyshbay Jamanqúlov jýrdi.

Siz «Týrkistan» gazetine bergen búrynghy bir súhbatynyzda men turaly da aitypsyz.  «Rahilyam Mashurova, Júmagýl Meyramova, Núrzada Tәshimova degen «óner júldyzdaryn» estuiniz bar ma? Eskerte keteyin, teatrdan búlardy bir ózim quyp shyqqan joqpyn» depsiz. Sizge men ózimning kim ekenimdi tanystyryp jatu artyq bolar. Degenmen aityp óteyin. Men 1968 jyldan beri M. Áuezov atyndaghy Qazaq Memlekettik akademiyalyq drama teatrynyng belgili aktrisasymyn,  teatr sahnasynda 70-ten asa ról oryndadym. 1975 jyldan T. Jýrgenov atyndaghy Qazaq últtyq óner akademiyasyda «Akter jәne rejissura sheberligi» kafedrasynyng professory, kafedra mengerushisi bolyp, ústazdyq enbek atqaryp kelemin. Mening tәrbiyemdi kórgen kóptegen shәkirtterim elimizding óner salasynda jemisti enbek etip jatqan maytalman óner júldyzdary. Esimderin atar bolsam: Halyq artiysi R.Rymbaeva, óner qayratkerleri M.Iliyasova, Á.Mәmbetova, G.Tileubekova, Q.Bekish, S.Qashqabaev, J.Tólenbaev, A.Kerimbekova bastaytyn kóshti eki jýzge jetkizuge bolady. Men shәkirtterimmen maqtanamyn.

Úly rejisser Á.Mәmbetovting teatr ónerine jasaghan reformasyna, rejissurasyna, birtuar túlghasyna uaqyt ózi bagha berdi. Halqynyng shyn mәnindegi qaharman azamatyna ainaldy. Teatrda Áz-aghang qoyylym sahnalaghan otyz jylgha juyq uaqyt ishindegi shygharmashylyq prosess әli kóz aldymda. Manday ter tógilip, teatrdaghy sahnalaghan әrbir qoyylym kórermender men synshylar tarapynan biyik baghagha ie bolghan sәtter eshqashan úmytylmaq emes. Sonymen birge, janyma múng úyalatar sәtter de әli jadymda. Bir jylgha juyq tórt aktrisa «әdildik» izdep, sot jaghalaghan kýnder artta qaldy. Janymyz jabyrqaghan kezder edi... Qasymda «Qazaqtyng Qyzjibegi» atanghan Meruert Óteshekova bar. J.Meyramova, N.Tәshimova tórteumiz teatrdan quylyp, әdildik izdedik. Pana taba almadyq. Tipti Sizdi de, bizdi de oqytqan Úly ústazymyz Hadisha Bókeeva da qauqarsyzdyq tanytty. Sebebi, attestasiyadan ótpegenderding arasynda Hadisha apay da bar edi. Hadisha apaydyng jýregining auyrghanyna da kuә boldyq. «Ústazdy – jýrekke ot jaqqan jan» dep jatamyz. «Óz ústazyn qysqartugha úshyratqan shәkirttin» ýlgisin tarihta eng birinshi bolyp Túnghyshbay kórsetti. Dәl sol uaqytta Mәskeu teatrlarynda seksennen asyp, toqsandy alqymdaghan V.Zelidiyn, V.Etush, A.Batalov, V.Vasilieva, N.Mordukova, M.Uliyanov, IY.Savina sekildi sahna sheberlerin el alaqanyna salyp ayalap jatqan kez edi. Al bizding teatrdyng agha buyn ókilderine qysqarugha úshyrau ýlken soqqy bolyp tiydi.

Áriyne, sol kezdegi aqparat qúraldary Sizding «shyndyghynyzdy» ghana kórsetti, jazyp jatyrdy. Ázekender ishinen tyndy. Siz aitqan bir mәmile mynau eken.  «Jetpis jastaghy orys aktrisasy L.Gurchenkonyng qalay biylep, qalay әn salghanyn talay kórip jýrgen bolar, búlar da onday sheberlik biliktilik bar ma?». Bizdi Gurchenkomen salystyru qanday qisyngha siyady? «IY.Smaktunovskiyding dengeyine nege jetpediniz» dep bizding de aitumyzgha әbden haqymyz bar. Biraq sol kezde Siz estimeytin ediniz. Sebebi, teatrdaghy «kreslonyz» ben «basty rolderiniz» qúlaghynyzdy taskereng etken kez edi. Handardyng rolderin birinen keyin birin oinau mandayynyzgha jazyldy. Oinay beriniz. Biraq bir-birinen aumaytyn shójening balapandary siyaqty «handary obrazy» Sizdi «shtampqa» jetkizdi. «Abylay nege aighayshyl» degen Áshirbek Syghaydyng eskertpesi de eskerusiz qaldy. «Jas Alash» gazetine shyqqan «Bas teatr babynda ma?» degen maqalasyna da mәn bermediniz. Sózge toqtau, jenilgendi moyynday bilu qasiyetteri Sizge tәn emes ekendigine sol kezde kóz jetkizgenbiz.

«Uaqyt – bәrine de tóreshi». Sol janymyzdy auyrtyp, jýrekke syzat týsirgen kezde Siz azamattyq minez kórsete almadynyz. Ol kýnder artta qaldy. Biraq Sizding sottan keyingi ókpe men renishke pikiriniz de esimizde. Eger úmytyp jatsanyz, «Týrkistan» gazetine 2000 jyly 14 qantarda shyqqan «Olardy teatrdan bosatqan men emes - uaqyt» degen súhbatynyzdan tabasyz. Jamanqúlov pikiri: «Sotqa birinshi baruym edi. Ádilet orny ma desem, kózindi badyraytyp qoyyp, jalghan ýkim shygharugha dayyn. Qazaq teatryna qanday qatysy bar ekenin bilmeymin, kuәger retinde tartylghan N.Sas atyndaghy balalar men jasóspirimder orys teatrynyng kórkemdik jetekshisi B.Preobrajenskiy eshqanday qújatpen tanysqan da joq. Biraq sonyng sózi ótimdi boldy. Sottyng sheshimi jogharydaghy aktrisalardyng paydasyna sheshildi. Materialdyq jәne moralidyq shyghyn retinde әrqaysysyna elu myng tenge aiyppúl tóleudi úighardy. Biraq men búl sheshimmen kelispeytindigimdi bildirip, qalalyq sotqa shaghymdandym».

Súhbatta jazylghan búl sózder, men ýshin ótken kýnderding janghyryghy. Sot keyin taghy jalghasyp, Siz sottasudyng maytalman sheberine ainaldynyz. Biraq biz jendik. Ádildik – jýrekteri «Óner» dep soqqan tórt qarlyghashty qorghady. Kimnin-kim ekenin uaqyt tarazylady.

Aragha on jeti jyl salyp ótken osy jolghy sotta da sol Sizding ózgermeytin renishke, ókpege, daulasudan sharshamaytyn, sózge toqtamaytyn «birtýrli» beynenizge kuә boldyq. Aqparat qúraldary sózinizdi jarysa jetkizdi. «Preziydentime inisi retinde ókpelimin. Arasha týspegenine ókpelimin. Preziydentimning qasynda jýrgen keybir qaskóilerding bolghanyna ókpelimin. Preziydentimizding aq adal ekendigin paydalanyp qasyndaghylardyng basqa pikir qalyptastyrghanyna ashynamyn» depsiz. Osy sózderdi ne betinizben aityp otyrsyz? Sózinizge qarasaq, sudan taza, sýtten aq beykýnә jan siyaqtysyz, biraq sizding istegen isteriniz, jasaghan amaldarynyz tarih betinde jazylyp qaldy. Siz ony qazir joqqa shygharghanmen, taygha tanba basqanday jariyalanghan súhbattar, qújat qaghazdar búltartqyzbaydy. Sondyqtan Preziydentti aityp, Jogharghy sotty aityp, halyqty adastyrmanyz. Biz barmyz. Biz Sizge ótirik aitqyzbaymyz. Kóptegen әriptesterimiz, búrynghy jәne qazirgi teatr qyzmetkerleri kerek bolsa aighaq beruge, shyndyqty aitugha dayyn otyr.

Ásirese, bizding buyn Ázirbayjan Mәdiyúlynyng jany kýizelgen kezderin úmytqan joqpyz. Úly suretkerding jany kimnen, neden kýizelgenin jaqsy bilemiz. Bir anyq nәrse, Á.Mәmbetovtyng túlghasy uaqyt ótken sayyn biyiktep keledi. Keyingi buyn Mәmbetov biyigine әli jete almay keledi.

«Ókinishke qaray, ómirining songhy sәt­terinde qatty auyrdy. Jeltoq­san oqighasyna qatysyp, basynan jaraqat alghanyn kópshilik biledi. Sol soqqy ýlken dertke ai­na­lyp, aqyry alyp tyndy. 2009 jyly 18 qarashada aqtyq demi ýzil­genshe qasynda otyryp, óz qolymnan attandyr­dym» dep jazypty jary Horlan. IYә, solay boldy. Túnghyshbaydyng Ázekendi alangha tastap, qorqyp qashyp ketkenin adamnan jasyrghanmen, Alladan jasyra almaysyn. Ázekeng keyin ony birneshe mәrte aitty da, jazdy da. Er ólimmen ómirden ótti Ázeken. Ómiri de, enbegi de halqy ýshin nesibe boldy. Asyl azamattyng janyn jarasyn býkpesiz aitqan «Satqyndyqty namysy joq adam jasaydy» degen Ázekenning súhbatyn oqyp qatty egilgenim de ras.

«Aldynghy tolqyn aghalar, keyingi tolqyn iniler» dep bastalatyn Abay jyrynda adam ómirining býkil filosofiyasy anyq jazylghan. «Atana ne istesen, aldyna sol keledi» dep jii qaytalaytyn ýlkender. Jalyndap túrghan jap-jas Y.Noghaybaevty Abay rolin somdatyp, M.Áuezovtyng «Abay» tragediyasyna ózgeshe ýn berip, rejisserlik tereng fantaziyamen spektakldi janasha qoyghan da Á.Mәmbetov edi. Óner arqyly halqyn әlemge tanytudyng ozyq ýlgisin kórsetti Ázeken. Fransiya, Iran sekildi әlemning qay búryshyna barsa da, qoyylymdary ýlken abyroymen ótip, rejissuradaghy ózining qoltanbasymen shet eldik kóremenderding tandayyn qaqtyrdy. Á.Mәmbetovtyng birtuar túlghasyna eshqashan alasarmaytyn biyiktik tәn.

Rahilyam  Mashurova,

Qazaqstannyng enbek sinirgen artiysi,

«Parasat», «Qúrmet» ordenderining iyegeri,

«QR bilim beru isining ýzdigi», professor

Abai.kz