Júma, 22 Qarasha 2024
«Soqyr» Femida 7604 17 pikir 19 Mausym, 2017 saghat 12:23

Qazaqstandaghy Kremliding agentteri

Qazaq elinde Kremliding yqpalyndaghy agentterding atqaryp jatqan júmystary mynalar.

  1. Ýsh túghyrly til sayasaty arqyly qazaq mektebin orys mektebining bir týrine ainaldyrugha kýsh saluda. Búl baghdarlama aldymen qazaq mektebinde bilim dengeyin tómendetip, diskreditasiya jasaudy maqsat etedi. Ekinshiden, jalpy elding qazaqylanuyna tosqauyl qoyady.
  2. Agentter kadr sayasatyna eleuli yqpal etip, qazaqsha bilmeytin, ne әzer sóileytin әkimder men ministrlerding taghayyndaluyna baryn salyp jatyr. Múnday orys tildi sheneunikter eshkim mindettemese de Reseyding sayasatyn ózdiginen jýrgize beredi. Sonymen birge qazaq tildi bola túra Reseyding yqpaldy agentterine kónbis sheneunikter joq emes. Olar da Qazaqstanda qazaq tilining saltanat qúruyna tejeu jasauda.
  3. Býgingi Reseyding yqpaldy agentterining basty maqsaty – orys tildi qazaq subetnosyn qúru. Olar bizdi óz qazaghymyz arqyly Reseyding bodany bolugha údayy iytermelep otyrady.Qara da túr, erteng olar «biz qazaqtan basqa, ózgesheleumiz, bizding ana tilimiz – orys tili.Bizding óz әdebiyetimiz, klassikterimiz, óz orystildi meshitimiz de bar. Demek– bizding ruhany donorymyz Resey» dep, eldi bólip jiberui mýmkin.
  4. Byltyrdan beri sayasy orysshyldar men Reseyding yqpaldy agentteri birneshe ret bas kóterdi: Maylybaev, Galihiyn, Tóleshevter isi lustrasiyasyz ayaqtaldy, yaghny olardyng basqa jaqtaushylary óz oryndarynan myzghyghan joq. Reseyding yqpaldy agentteri olardyng isin odan ary arshudy toqtatyp, bizdi qaytadan eski baghytqa týsirip jiberdi.
  5. Núrekenning (Elbasynyn) býgingi ýzengilesterining birazy ózderi jibergen qatelikterdi keyin Núrekene jabady, al ózderi bar jetistekterding avtory bola qoyady. Sondyqtan kónilshektikke jol bermey, aqty – aq, qarany– qara deytin kez keldi. Reseyding yqpaldy agentterin anyqtap, olardyng jasap jatqan júmysyna tosqauyl qoyyp otyruymyz kerek.

Ázimbay Ghaliy

Abai.kz

17 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1440
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3202
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5180