Psevdosalafizmning syrtqy kelbeti
Álem elderining nazaryn audaryp otyrghan salafiylik iydeologiyanyng salqyny el ishin jaylap, dәstýrli diny tanymymyzgha qayshy keletin týsinikterimen qoghamda iritki salyp jýr. Salafiylik iydeologiyanyng últtyq qúndylyqtar men mәdeniy-diny tanymdy búzugha baghyttalghan әreketterine qaramastan keybir azamattarymyz osy aghymnyng jetegine erip, solardyng senimderin islamnyng shynayy qaghidattary retinde qabyldauda.
Salafizm iydeologiyasy ústanushylarynyng uaghyzdarymen últtyq, diny dýniyetanymymyzgha qayshy keletin iydeologiya taraluda. Din atyn jamylghan aghymnyng kózqarastary boyynsha, mәdeniyetting muzyka, óner, teatr sekildi qúramdas bólshekteri – haram, dәstýrli qúndylyqtarymyz – qúnsyz. Olar halyqty ruhany qúldyraugha úshyratyp, óz maqsattaryna jaqynday týsu ýshin jantalasuda. Sonyng saldarynan qoghamda týsinispeushilikter men qayshylyqtar tuyndap, ekiúday senim jetegindegiler kóbeyde.
Syrtqy kelbeti desalafiylik iydeologiyamen «qarulanghan» adam ekenin bayqatatyn dinshilder basqa aghym ókilderine agressiyamen, tәkapparlyqpen qaraydy. Elimizdegi dәstýrli emes aghymnyng ústanushylary saqaldaryn úzyn qoyyp, tobyqtan joghary keletin qysqa shalbar nemese arabtyq ýlgidegi kiyim, al әielderi qara jәne súr týsti niqab kiyedi, paranja jamylady. Alayda, hidjabpen jýrip, saqal ósirip, namaz oqityndardyng tek teris diny aghym ókilderi emes, halqymyz ýshin dәstýrli bolyp tabylatyn hanafy mazhabyndaghy islam dininústanatyndary da bar, olardy ajyratu ýshin diny kózqarastaryna nazar audaru qajet.
Býgingi kýni qara niqab pen paranja elimizdegi dauly mәselelerding birine ainalyp otyr. Qara jamylghan qyzdardy býgin Qazaqstannyng barlyq ónirlerinen kezdestiruge bolady, tipti, kózderine kózildirik taghyp, qoldaryna qolghap kiyip, shekten shyghushylyqqa deyin baratyndary da bar. Eng qauiptisi – olardyng sany kýnnen-kýnge artuda.
Elbasy Qazaqstan músylmandary diny basqarmasy ókilderimen kezdesu barysynda «Songhy kezde jas jigitter saqalyn sapsityp qoyyp, balaqtaryn short kesetin boldy. Betin túmshalap, býrkep, qap-qara kóilek kiygen qyzdardyng qatary kóbeydi. Búl bizding últymyzgha da, sana-senimimizge de, dәstýrimizge de kelmeydi. Qazaqta qara kiyim kisi ólgende kiyedi... Áriyne әrkimning ne kiyem desem, ózim bilem deytin bostandyghy bar. Ol - basqa nәrse. Mynau - әdeyilep túryp bizge qarsy shyghatyn, qazaqty bóletin qúbylys», – dep óz pozisiyasyn bildirdi, Qazaqstan músylmandary diny basqarmanyng tóraghasy Erjan qajy Malghajyúly da sóz teri kelgende betti túmshalau sharighatta joq ekenine nazar audarypótti. Osy kezdesuden keyin atalmysh atributtargha shekteu qoi mәselesi qaralyp jatqandyghyna qúzyrly organ ókilderining ghalamtorda jasalghan kóptegen jariyalanymdary dәlel.
QR Din isteri jәne azamattyq qogham ministrligi qara jamylghygha baylanysty jasaghan ústanymynda shekteu hidjab pen oramalgha emes, adamnyng bet-jýzin anyqtaugha mýmkindik bermeytin kiyim týrlerine ghana qatysty bolatyndyghyn aitady. Shekteu nemese tyiym salu konfessiyalardyng diny qyzmetkerlerine nemese shetel azamattaryna nemese betti jasyratyn kiyimdi kiige mindetteytin qyzmetkerlerge qoyylmaydy. Búl shekteuding manyzdylyghy – dindarlyqtyng syrtqy atributikasyna shekten tys nazar audarghan shetin kózqarasty toptar tóndiretin qauipting aldyn alugha baghyttalady. Diny fanatizmge boy aldyrmay, últtyq qúndylyqtarymyzdy, diny mәdeniyet pen dәstýrimizdi saqtap qalu – elimizding damuy men ekonomikalyq órkendeuining kepili bolyp tabylady. Osy jayynda ministrlik islam dinining dәstýrge degen tolerantty kózqarasy turaly tújyrymdy negizge ala otyryp, qazaq halqynyng imany syrtqy kelbeti emes, ishki tazalyghynda degen oidy ortagha saldy.
Jalpy,islam dininde kiyimning týsi men ýlgisi bekitilmegen, sondyqtan da kiyim ýlgileri әrbir halyqtyng dәstýrli tanymy men mәdeniyetine, aua-rayynyng erekshelikterine oray qalyptasady.Al keybir azamattar ýshin «dini» kiyimge ainalghan niqab pen paranja halqymyzdyng dәstýrine de, dýniyetanymyna da say kelmeydi. Osy tústa Elbasymyz óz sózinde «Bizding әielder eshqashan ony kiymegen, jýzderin jasyrmaghan. Áriyne, biz músylman dinining barlyq ókilderine qúrmetpen qaraymyz, biraq bizding óz jolymyz bar, óz últtyq salt-dәstýrlerimiz bar. Jastardyng boyynda dinge degen qyzyghushylyqtyng artuy – jaghymdy prosess. Biraq shynayy dindi jalghan dinnen aiyra bilu qajet», – dep arabtyq kiyimderding halqymyzdyng tanymyna say kelmeytinin aityp ótken.
Al salafizm iydeyasyn ústanushylar ýshin arabsha ýlgidegi kiyim ýlgilerin kiyip, betti jauyp túratyn qara jamylghyny jabu – paryz, múnyng sebebin keybir ghalymdar olardyng hadis dәrejelerin ajyrata bilmegendikterinen dep esepteydi. Olar ghalamtor jelilerinde hidjab, paranja, niqabty nasihattaytyn posttar men beynerolikterdi, últtyq kiyim sanalatyn kiymeshekti niqabtyng bir týri degen oilardy taratyp qoghamda ekijaqty pikirler tudyruda. Búl jaghday ghalamtordyng túraqty qoldanushylary – sanasy qataymaghan jastardyng oghash týsinikterdi qabyldauyna sebep bolyp otyr.
Diny iydeologiyany qaru etip, halyqtyng diny sauatsyzdyghy men әleumettik jaghdayynyng tómendigin paydalanghan shetin kózqarastaghylardyng tújyrymdamalaryna qarsy túrudyng birden-bir joly – diny jәne dintanulyq sauattylyqty arttyryp, últtyq dәstýrlerimizdi dәripteu. Qoghamdaghy kelensizdikting aldyn alu ýshin iydeologiyagha iydeologiyamen toytarys berip, dәstýrli emes aghymdardyng etek jangyna jol bermeu qajet.
A. Zaynoldina, QR Din isteri jәne azamattyq qogham ministrligi Din isteri komiyteti Din mәseleleri jónindegi ghylymiy-zertteu jәne taldau ortalyghynyng ghylymy qyzmetkeri
Abai.kz