«Kósemderi eldi aldasa, Kósh búzylar saq bolghan»

/Ketbúqa/

Oralhan Bókey aghamyz Boshay Kitapbaevting shejire-kitabynyng alghy sózinde noghaylarda «Sóz anasy – Qypshaq, el anasy – Nayman» degen sózding bolghanyn aitqan edi.  Búl jerdegi әngime kóshpeli ózbek-qazaq eli jóninde bolsa kerek. Naymandaghy Saryjomart atanyng tarihynyng kýlli qazaqtyng tarihyna qatysy bar. Óitkeni, Saryjomart ata Qazaq handyghynyng alghysharty bolghan Ózbek handyghyn qúrysqan tarihy túlgha edi.   Shyn aty Sary, nebir jomarttyq jasap «jomart» atanghan eken.

«Tarihy Abulhair hani» atty 15-shi ghasyrda jazylghan tarihy derekte Saryjomarttyng aty Sary Usman Ukrach nayman dep atalsa, Aqsopy atanghan nayman atasy Ak sufiy nayman,  týp naghashy júrty qaraqytaydan shyghyp Tóle qytay atanghan, Qylyshty pirding qyzyn alyp qoja atanghan  Tólegetay – tungachuk Tole hodja nayman dep atalghan. Tólegetaydyng abyz-әulie bolghany belgili. Kóne týrki tilin, shaghatay tilin biletin týrkitanushy ghalym Imanghazy Núrahmetúlynyng aituynsha «tungachuk» degeni abyz degendi bildiredi eken. Endi bir maghynasy – tek qana hangha baghynghan, Batysty biylegen erkin qolbasshy eken. Tólegetaydyng qolbasshy bolyp shayqasta qaza bolghany da aitylady. Osylarmen qatar búl tarihy derekte Qara Usman nayman, Tolun hodja nayman degender de atalady. Búl ekeui shejirede Qarabek pen Tolymbek dep te atalady.  Tolunqoja degenimiz (Tolymqoja) qarakereydegi Bayysqa Toqtarqojany ertip әkelgen adam, keyin ózi kereylerge sinip ketken deydi.   Alay da, kereyde onyng izi tabylmady. Aqtaylaq by Bәidibekting qyzy Qyzay ananyng mataylyq bayy ólgende, ony osy Tolymqojanyng alghanyn aitady. Endi bir núsqada Tolymqojanyng ornyna Toqtar jazylghan eken.

Osy derektegi Qara Usman naymandy Qara atay, yaghni, Qaratay dep aitqandar da bolghan. Alay da, búl jansaq pikir. Qytaydan Kenes odaghy kezinde әkelingen әkemizden qalghan shejirede: «Jogharydaghy: Qarabek – Tolymbekter – erte kezde elden auyp ketip Kentup – tartup degenderde deydi» dep aitylghan eken.  Búl Qarabekting úrpaqtarynyng qaranayman atanyp jýrgenderin ózbek jerinde  jazushy Kamal Abdrahman aghamyz kórgen eken. Ózderin aqsýiekke sanaydy eken.

Nayman shejiresin jinaqtaushylar Boshay atadan basqa tarihshy Zeynolla Qaysenov, saryjomarttyq Seyilqan Núrghaziyn, qarauyl-jasaqtaghy Zarypqan shejireler bolghan. Boshay atanyng Qarataydy taratqany qarataylyq Músa biyden qalghan da, Saryjomart, Ótey, Ótemisterdi taratqany osy Seyilqan aghadan alynghan edi.  Shejiretanushy, shejire jinaushy retinde mende nayman shejiresining barlyq bizge belgili taratylulary bar. Mine, osy taratylularda tek qana Boshay atanyng shejiresinde Qaratay degen Kókjarlydan taratylghan. Shәkәrim qajy Qarataydy Saryjomarttan taratady. Meninshe, qajy atamyz búl derekti ózimen bolystas bolghan aqnaymannyng ataqty Omar bolysynan alghan bolsa kerek. Qaytkenmen de, el basqarghan bolystardyng qolyndaghy shejire núsqalary anyghyraq bolatyny haq.  «Alash» tarihiy-zertteu ortalyghynyng tarihshylary da Qarataydyng әrtýrli taratylyp jýrgenin aitady.  Bir taratyluda Ergenektiden Kókjarly, Bura, Baltaly, Baghanaly, Qaratay dep aitylady.  Búlardyng Kókjarlygha jazylyp ketkenderi Abylay hannyng túsynda bolsa kerek.  «Alash» ghalymdary Qarataydyng shyn atynyng Qayypberdi bolghanyn aitsa, Boshay ata Kenjebay dep aitqan edi. Anyghynda, búl ekeui eki adam bolghan, al endi, Qaratay degeni adamnyng emes elding atauy bolady. Yaghni, aldynghy maqalamyzda aitylghanday qara týsti atty, taydy qadir tútqan, ósirgen, baptaghan el degen maghynada. Eshqanday da, Qaratay degen batyr, bi, bay bolmaghan. Qaratay degenimiz qalmaq jylqysynyng qazaqsha atauy bolady.  Altaydaghy Qosaghash  jerindegi qazaqtarda bәigening aldyn bermegen, biyik qamaldan sekirip ketken bir qalmaqtardyng qara aty jóninde anyz bar.  Qalmaqtar úrlap әketkende qamap qoyghan qorghannan seikirip qazaqtargha qayta qaytyp kelgen deydi. Mine, Qaratay degenimiz osy qara at bolady.

«Kenjebay qara taygha minip bәigening aldynan kelip Qaratay atanghan» degenderi jarly-jaqpay nadandardyng oidan shygharyp alghandary.  Mәselen, shejireshi degen Qazybek bek Tauasarúlynyn: «Dospanbet babamyzdyng eki kózi bir-birine atylyp tughan song (qyly Q.Z.) Shapyrashty atanghan» degeni de nadandyqtan aitylghan laqab. Býl taypanyng tanbasy parsysha «chapraz» atty týimege úqsas bolghan song «chaprazly» atanghan. Al endi, naghyz feodal bolghan qarataylyq Isa Manyraqúlynyng aitqanynda búl taypa Altaygha «qara taydyng izimen kelgen» song Qaratay eli atanghan.  Osy sózdi qarataylyq Ábdikerim bolystyng bayjigittegi Dәuletbay batyrdyng úrpaghy Árimjan aqyngha, Qaratay elining Altaydaghy osy kók oray shalghyn ólkeni, tekti sәigýlikterining qysy-jazy  jilik-mayy ýzilmes ýshin әdeyi tandap alghandaryn aitqany rastaydy. Kezinde osy Árimjan aqynnyng býkir balasy Nәbiollagha Esengeldi biyding úrpaghy Smady shal ózining qyzy Mәriyәm súludy bir ýiir jylqygha bermey jýrgende, Ábdikerim bolystyng Árimjangha syilaghan tórt ayaghy birdey qaratay jorghasyn kórgende kónili jibip jorghany alyp qyzyn bere salghan eken. Osyny Ábdikerim bolystyng qyzy Baghila súludyn: «Myn-myndap qalyng jylqy aidasa da, biyligi kele almaydy-au bir-bir taygha» degen Qaratay elining әigili qara taylaryn aitqany rastaydy.  Aldynghy jazghandarymda: «Qazirgi Qaratay elining «bet-qaymaghy» atanyp jýrgen jarly-jaqpaylardyng úrpaqtary búl tektilerding aitqandaryn qaydan bilsin» degenime shamdanghandar kommenterinde: «Búl maqalany sayttan aldyrtyndar!» dep baybalam salghan eken.

Bolystardan qalghan shejirede Ergenekti dep te atalyp jýrgen Saryjomarttyng qalmaq qatynynan Qayypberdi, odan Esengeldi. Esengeldining bәibishesinen Kenjebay, toqalynan Jәngirshi, Baysaldy, Qoqan. Shәkәrim qajynyng Qarataydy «bәibisheden» degeni osydan bolghan.  Jogharghy Qayypberdining bәibishesinen Esenqúl, Kólibay tuady.  Toqaldan tughan Esengeldining laqap aty Boranshy bolghan.  Jogharghy Kólibay, Boranshynyng úly retinde Baghanalyda qalghan. Al endi, Qaratay elindegi Boranshynyng úly Sarghaldaq degenimiz «daladan tabylghan» dep aitylady.  Sarghaldaqtyng týbi Baghanaly. Sarghaldaq Ashaymayly Siyezhan aitqanday qústyng emes, uly shópting atauy. Qarataydyng Beskeden taraghan nemereleri degen Bolattyng týbi qypshaq, shyn aty Shynghystay bolsa, Sherushi – kereyden kelgen kirme. Bayghana da qypshaq, naghashydan ózbek. Qarataydyng úly degen Shonmúryndy shejirejinaushy Ashamayly Siyezhan qyrghyz dese, mening zertteulerimde qiyat-bórjigin, Yaghni, honhoton-qonqatanau. Kәlimning qalmaq ekeni belgili. Shimoyyn da kereyden kirme. Sonda, Kenjebaydyng óz kindiginen  Beske, odan Oralhan Bókeyding babasy Dәulet tuady. Qazirgi Qaratay elindegi eng tektiler osy dәuletter bolady. Sondyqtan olar tónkeris kezinde jappay qughyngha úshyraghan bolghan.  Kórip túrghandarynyzday, Qaratay eli degenimiz shaghyn-shaghyn atalardan qúralghan Ergenekti naymandaghy bir ru bolady. Kókjarly men Bura degenderi atalardyng ataulary emes, taypalardyng ataulary. Kókjarlynyng týbi qiyat-qypshaq, Bura ruy Shynghys hannyng kezinde jalayyr Múqalygha baghynghan on taypanyng biri IYkiresting qúramynda bolghan. Týbi Qonyrat. Demek, Qaratay degenimiz eshqanday da Kókjarly atanyng nemeresi emes.

Jogharghy Qaratay atandy degen Kenjebaydyng besinshi úrpaghy, Dәuletting ýshinshi úrpaghy Esbol by úrynqaylargha qyryq bes qaratay sәigýligin berip,  qarataylyqtargha Altaydaghy qazirgi qonystaryn 1754-55 jyddary atameken etken. Esboldyng ýshinshi úrpaghy Erejep qajy men onyng úly Ábdikerimder tónkeriske deyin bolys retinde Qaratay elin biylep-tóstep kelgen.  Sondyqtan da, tónkeristen keyin Qarataydyng biyligine qarataydyng jarly-jaqpaylary kelgende, búlardy qughyn-sýrginge ayamay úshyratqan edi. Mine, bizding jana tarihymyzda osy shonmúrynnyng sholaq-belsendileri Qaratay degen jalghan batyrdy tarihy sahnagha shyghardy. Dәuletterden shyqqan naqty batyr Dýzbenbek, Oralhan Bókeyding kózi ketken song jayyna qaldy.  Oralhan men Dýzbenbekting atasy bir – Úzaq edi. Búl Dýzbenbek batyrdy úmyttyrghandardyng talayyn Oralhan Bókey marqúm kezinde sýirelep jýrip adam qylghan edi...

Osymen qatar qarataylyqtarda Dәuletten Kóki, Sherushiden Er Kóshkinshi, Jәnibek degen de batyrlary bolghan. Al endi, «týtinge shapty» degen shonmúryndardan birde-bir batyr shyqpaghan son, Boshay ata da, keyingiler de, qoldarynda túrghan son, ózderinen basqa atalardan shyqqan batyrlardy dәripteudi oilamaghan. Qaratay degen jalghan batyrdyng jyry osydan bolghan edi.  Orystar aitatynday: «Ny vashiym, y ne nashiym» degendey.

Kezinde, Súltanmahmút Torayghyrov pen Sәrsen Amanjolovtar Qaratay elinde biraz ómirlerin sýrgen edi. Ekeui de Qaratay batyr turaly eshnәrse estimegen.  Ekeui Ábdikerim bolystyng súlu qyzdary Baghila men Baghdatqa ghashyq bolghan eken. Alay da, Ábidkerim bolys «qyzyldargha qyzdarymdy bermeymin» dep qasarysyp alady. Keyin, bolishevikterding qysymy kýsheye bastaghanda Ábdikerim Katon-qaraghayda prokuror bolyp jýrgen Sәrsen Amanjolovqa kisi jiberip: «Mening el-júrtymmen Qytaygha ótip ketuime kómektessen, Baghdatty saghan tastap ketemin» deydi. Biraq ta, Sәrsen aghamyz onday kómekting qolynan kelmeytinin aitady. Baghdattyng Sәrsendi únatyp jýrgenin sezip qalghan әkesi oghan: «Óz qolymnan seni qyzylgha bergenime arlanamyn. Birer kýnde Sәrsenge adam jiberip, seni Qytaygha qashyrmaqshy bolghanymdy jetkizemin. Atyn saylap Sәrsen kelgende sen mening qara atymmen onyng kózinshe shekara jaqqa qasha jónelesin. Shekaragha deyin quyp jetse bergenim, jete almasa, qalghany. Ádeyi ústalyp qalsang teris batamdy beremin!» degen eken.

Keliskendey bolady da, Sәrsen aghamyzdyng aty Ábdikerimning sәigýligne jete almay, ghashyghy Baghdat Qytaygha ótip ketedi.  Keyinderde Sәrsen aghamyz: «Baghdattay qyzdy endi qazaqtan taba almaspyn!» dep, әieldi orystan alghanyn ózining úly Altaygha aitqan eken. Ákesining qaytys bolarynyng aldynda Altaydyn  oghan Baghdattan kelgen hatty alyp kelgeni bolghan. Al endi, Ábdikerimning Baghilasy Súltanmahmút Torayghyrovty únatyp qalady. Alay da, bir bay saudagerding balasyna aittyrylyp qoyghan son, úzatylyp bara jatqan Baghila súlu:

Qúbyladan jel soqsa anqyldaghan,

Qolyma súnqar qonghan sanqyldaghan.

Sol súnqarym qolymnan úshyp ketip,

Ápeke, men boldym qaz qanqyldaghan

dep aqyndy aitqan eken. Búl jerdegi Qúbyla degeni Altayda anda-sanda bir  soghatyn jelding aty.

Ábdikerimning úly Shabdandy Ády Shәripov aghamyz Angliyagha barghanda kezdestirgen eken.  Aghylshynnan әiel alyp, odan tughan eki qyzy ghalym bolghan deydi. Osy әngimelerding bәrin belgili til qayratkeri, aqyn-jazushy Shekerbanu Rahmetollaqyzy Altay Amanjolúly men Ády Shәripovtyng óz auyzdarynan estigen.

Jogharyda aty  atalghan  ghalym Imanghazy Núrahmetúly Qytayda jýrgen kezderine Ábdikerimning ýsh nemeresin de kórgen edi. Osylardy 90-shy jyldardyng basynda izdep kelgen Oralhan Bókey osy Imanghazyny kezdestirip, onyng aqyndyghyna, alghyrlyghyna tamsanyp: «Sen nayman bauyrym eline qayt. Men seni adam balasy jete alghan shyndargha kóteremin, ary qaray adam boluyng óz qolynda» degen eken.  Arqaly adam bolghan  Oralhan aghamyz jaryqtyq, Imanghazynyng aqyn, jazushy retinde qazaqqa kerek ekenin birden sezgen edi. Sondaghy alghash kezdeskende Imanghazy Oralhan Bókeyge: «Agha, tarlan bóri bóltirigin tistep sýiedi deushi edi, betimnen bir tisteseniz dep keldim!» degen eken. Kәkimbek Salyq aghamyz Imanghazy jóninde aitqanda: «Mәrege tayap qalghan aldynghy toptaghy attardyng arasyndaghy bir úshqyr sәigýliktey" dep jazady.  Qytaydaghy jogharghy partiya mektebinde oqyp jýrgen Imanghazy yrghalyp-jyrghalyp eline jetkende Oralhan Bókey ayaq astynan búl dýniyeden ozyp ketedi. Sol kezde Imanghazy әlgi shonmúryndargha baryp Oralhan aghamyzdyng ýiine ertip baryp qúran oqugha súranghanda olar menimen bala kezinen birge ósken  Ardaq súludy aityp: «Jesir kelin jas, ol ýimen aralasymyz joq» dep, qysqa jauap berip  jayyna qoya bergen eken.  Aldaryna kelgenning kim, qanday adam ekenin de sezbegen. Osy әngimeden keyin kerey Hasen Oraltaydyng jazghanyndaghy Múhtar Maghauinnyng oralman kereylerine: «Menen aulaq jýrinder!» degeni esime týsti.  Keyin, Imanghazy Ontýstikting jazushylarynyng kózine týsip, olar oghan Astanadan pәter әperip, júmysqa ornalastyrady. Imanghazy filologiya ghylymynyng kandidattyghyn mening dosym, abaytanushy, shejiretanushy professor  Seken Qorabaydyng aldynda qorghaghannan keyin, elimizde ghalym ataghyn beru tәrtibi de joyylady. Elimizde shaghatay tilining grammatikasyn biletin aki-aq adam bar, solardyng biri Imanghazy. Imanghazy Myrzatay Jodasbekpen birge kóptegen ghylymy enbekter, monografiya jazady.  Mening Shynghys hangha qatysty zertteulerime zor kómegi tiydi. Qyrghyzdar opasyzdyqpen búlap alghanda keskilep turap dalagha tastap ketken mening babam Kókjal Baraqtyng mәiitin úrpaqtarynyng alabota shóbining saqaryna qaynatyp etin sýieginen aiyryp, sýiegin qyrghyz jerinen alyp ketkenin de Esenghúl batyrdyng úrpaghy osy Imanghazy aityp bergen. Imanghazy menimen ghúndardyng Móde tәnirqúty jóninde kýrdeli roman jazyp jatqan kezinde  tanysqan edi. Sonda men: «Romannyng qay jerine keldin?» dep súraghanymda: «nechjiylerding tútqynynan qashyp shyqty» dedi.

«ngechjy degenderi qazaqtar, itke temir ne kerek degendey, qazaqqa atasy qytay Móde ne kerek? Qazaqtyng tarihyn jazbaymysyn? degen edim.  Sonda Imanghazy maghan «Shandy joryqtyn» tarihyn Qytaydaghy qalmaqtardan jaqsy biletinin aittty.  Abylay han turaly roman-epopeya jazugha tas-týiin dayyn ekenin jetkizdi. Shandy joryq jóninde derekter bolsa, beruimdi ótindi.  Qazirgi tanda Shandy joryq jóninde qazaqtyn, orystyng arasynda derekter kóp, qol jetimdi. Al endi, keyingi «tyng derekterdegi» jalghan Qaratay batyrdyng jalghan tarihyn Imanghazygha aitugha úyaldym da, Saryjomart jóninde shejirelik derekterdi berdim. Imanghazydan Oralhan Bókeyding súrauymen alyp kelgen Ábdikerimning ýrim-bútaghy jónindegi derekterin aldym.  Imanghazynyng qolynda otyz tom kitap jazarlyqtay derekteri bar kórinedi. Qytay oqymystysynyng jazyp ketken derekterinen qanjyghaly Bógenbay batyrdy Imanghazy maghan surettep bergeninde riza boldym. Beyjinge jóneltilgen elshilikti qorghap barghan Bógenbay batyrdyng zor túlghasyn kórgen Qytay imperatory taghynda otyryp selk ete týsken eken. Al endi bizder Kenes dәuirinde ol turaly ne bildik? Sol bayaghy, Sabalaqty ertip alyp qalmaqtyng týiesin úrlap jýrgen bireu edi.

Ghalamtorda Shynghys hangha qatysty jazylghan jiyrmagha shaqty maqalalarymnyng jaryq kórgenin bilgen Zaysandyq kóripkel, «ekinshi Qojamseiyit» atanghan Serik Samarqanúly degen azamat maghan telefon shalyp tanysqan son, sonyng súrauymen «Últ» portalynda «Shynghys han saqtardyng ghúrpymen jerlengen» degen maqalamdy jariya etken edim. Serik kóripkel retinde Shynghys handiki degen qorymdy tauyp, oblys әkimshiligining aralasuymen arheologtar búl qorymgha aldyn ala barlau júmystaryn jýrgizip, saqtardyng ghúrpynda jasalghan  qorym ekenin aitqan qorytyndy jasaghan eken. Mine, mening maqalam osy qorytyndygha qatysty boldy. Osy maqalam jariya kórgen song bir kommentshi: «Aghatay Serikting telefon nomerin berinizshi» degen edi. Men bermedim. Bir on shaqty kýn búryn Serik maghan telefon shalyp, Kishi jýzdegi Qaratay batyrdyng úrpaqtaryn tauyp alghanyn aittty. Serikten Tayatqan-Shúnaqtaghy Qaratay degen batyrdyng mazarynda qaysy Qarataydyng jatqanyn kóripkel retinde anyqtap beruin súrapty.  Serik osal jau, onay adam emes, qadalghan jerden qan alatyn, tabighatynan adal  jigit bolghan son, mening auzymnan jalghan Qarataydy estip alyp, qoldy-ayaqqa túrmay ózi qúrghan «Er Jәnibek» qoghamdyq qorynyng atynan qyzu júmysqa kirisip ketti.  Qolyndaghy derekterden qarataylyqtardy Kerey Jәnibek pen Boranbay biylerding Tayatqan-Shúnaqtan Kókpekti manyna kóshirip әkelgenderin týsindim. Oralhan Bókey qarataydaghy sherushi Jәnibekti aitqan edi.  Kezinde preziydentke hat joldap jauap alghan Serik Samarqanúlyn naghyz qogham qayratkeri dese bolady. Tanymaytyn adamy joq. Mangholiya preziydentining kenesshisi, tarih ghylymdarynyng doktory Súltan Tәkeyúlymen tanysyp, sol kisining jazghan «Er Jәnibek» atty kitәbining qoljazbasyn súrap alyp, Óskemende bastyrtyp shygharghan eken. «Úly naghashym qazdauysty Qazybek, orta naghashym týmenbasy Qabanbay» degen kerey Jәnibek batyrdyng kitәbin bastyrtamyn dep qarjy izdep Serik sol kezde tósek tartyp jatqan Sosialistik enbek eri Boshay Kitapbaevqa telefon shalyp: «Aqsaqal, qarataydyng iygi-jaqsysyna sóziniz jýredi ghoy. Búl eldi arqadan kóshirip әkelgen mening babam Jәnibek batyr edi, kitәbin bastyrtyp shyghartugha qarjy bóldirip berseniz» degen eken. Eki kózi kórgennen ketip, soghysta joghaltqan ayaghynyng orny qaqsap tósek tartyp jatqan Boshay atamyz: «Oy dýniye-ay sen tozbaysyng tәnim tozar, Kýy ketse has túlpardan jaby ozar», degendey, menen kýsh-qauqar ketken son, olar mening tilimdi aludan qalghan, solardan qayyr bolmay, alghashqy kitәbimdi zeynetaqymdy jinap ózim bastyrtqan edim. Sen de sóitersin»  degen eken.

Aldynghyda, qara tay anyzynyng qaydan shyqqany, búnday batyrdyng tarihta bolmaghany jóninde aitylyp jazylghan mening maqalamnyng kommentterinde  әlgi qarataylyq falisifikatorlar jalghan atpen shyghyp meni: «nadan», «topas», «boqty ezgen», «kóre almaghan», «nayman arasynda iritki salushy» dep qaralapty. Mening ghalamtorda jiyrmagha juyq maqalam jaryq kórip, Shynghys hannyng tóre emes, esik aldynda jýrgen qúldan taraghanyn aitqanymda tórelerden búnday kommentterdi kórmegen edim. Tektining aty tekti ghoy.  Sonau Oraldaghy Qaratay batyrdyng úrpaqtary da әdep saqtap: «Bәlkim Qaratay degen batyr sizderde de bolghan shyghar?» dep maghan saual qoyghanda men: «boldy» dep aituym kerek pe edi?  Onda erteng mening de artym ashylyp, abyroyym tógiler edi.  Bizding qarataylyqtar ghalamtorgha jar salyp jalghan batyrdy kýlli qazaqqa tanytqan edi. Osydan keyin Kishi jýzdegi naqty batyr Qarataydyng úrpaqtary osynyng aq-qarasyn teksere bastaghan. Osyny bilgen men aqparat ministriligine de, mәdeniyet ministrligine de, jәne de, jalghan batyrdy nasihattap jýrgen qarataylyqtardyng «Múztau» atty qoryna da hat jóneltip eskertken edim.  Men babasynyng basyn izdep jýrgenderdi jaqsy týsinemin, óitkeni, ózim de es bilgennen babamnyng basyn izdep jýrmin.  Sondyqtan, kýlli qazaqtaghy eskini bilgendermen habarlasyp, hat almasyp otyramyn. Shejire jóninde kenester beremin. Al mynalar bolsa, jeti atasyn bilmegen jetesizder ózderi nadan bola túra, jetpis jeti atasyn bilip otyrghan adamdy nadan deydi.  Naghyz teksizdik.

Serikting ózi maghan kelgende: «Halel degen kereyim Jantekey men Jәdikti Joshynyng úrpaqtary deydi, osy ras pa?» dep kelgen edi. Sonda men oghan: «Naymannyng bar tarihy ózderi qúrghan Ózbek handyghynda ketken, ózbek jerinde qalghan. Ol jaqta Jantekey - Jandeke degen atpen naymannan tarap túr. Abaq kereyding týbi shapyrashty, shapyrashtygha singen naymansyndar. Anau Jәdik, Joshynyng úrpaghynyng attasy ghana. Qarataydy qaraqytay degen anau Halelding aitqany laqab» degen edim.  Odan qalsa, Sarmanaydan Aqjol, Aqsopy, ekinshi әielinen Qoyanbay, Jarghaq.  Aqsopydan Nayman. Aqsopy ólgende jengesin Qoyanbay alyp, odan Kerey tughan delinedi. Bәribir de Naymannyng qany. Búl jerdegi Qoyanbay degenimiz Huyan, Qiyan, yaghni, qiyat-qypshaq degendi bildirip túr. Sarmanay degenimiz qazaqtyng úly babasy sary qanly. «Qazaq bolmaghanda qanly bolghan» degen sóz bar. Anyghyna kelgende kýlli qazaqtyng týbi arghyda qanly, bergide qiyat-qypshaq, bólinetin eshteme joq. Babalarymyz top-topqa bólinip alyp Qytay men orysty tonap jýrip arghyn, nayman, kerey, shapyrashty, dulat  atalyp ketken.  Kýlli qazaqtyng týbining  bir ekenin genetik ghalym Jaqsylyq Sәbitov ta aityp otyr. Basqa últtardan qazaqqa eng jaqyn túrghan qaraqalpaqtar ekenin Jaqsylyqtyng aitqany da, týbimizding qiyat-qypshaq ekenin dәleldep túr. Óitkeni, qaraqalpaqtar naghyz qiyat-qypshaqtar. Qiyat-qypshaq degen termindi eng alghash ózining әdeby zertteulerinde Múhtar Áuezov qoldanghan. Qiyattyng qypshaq ekenin ol kisi Qúnanbaydyng aitqandarynan bilgen.

Qaratay jónide jazghanym ýshin «kóre almady» degenderge aitarym: búlar jalghan batyrdy nasihattap ótirikti ókirtkende, mening babam Kókjal Baraqty iyterip tastap, ol basqarghan Kókjarly qolyn jalghan batyrlaryna basqartqyzyp qoyypty. Olar aitqan kezende Kókjal Baraq Kókjarly qolyn bastap, Shar ózenining túsynda  Balhash kólining manyndaghy qorshaudy búzyp shyghyp belgisiz jaqqa ketip qaldy degen qalmaqtardyng bir tobyn kýtip alyp qoysha qyrghan edi. «Qazaq batyrlary» atty toptamanyng avtorlary osy shayqasta Kókjal Baraqtyng qalmaqqa degen óshpendiligining aiqyn bayqalghanyn aitady. Qaydaghy Qaratay? Myna biylikting túsynda erteng bireulerding Qabanbaydy da iyterip tastaulary ghajap emes. Shandy joryq bastalghan 1771-shi jyldyng qantardan shildesine deyingi uaqytta Kókjal Baraq tiri bolghan. Babamyz sol jylghy kýzde, Shandy joryqtan keyin qaza bolghan edi. Búlar bolsa, jalghan batyrlaryn Shandy joryqtyng qyzu shayqasy ýstinde óltiripti. Qarataydyng arqasyna sadaqtyng oghy qadalghanda Abylay han qalmaqtargha arystansha atylypty, oihoy, degenin-ay!  Sauytqa jarymaghan búl ne qylghan batyr?  Osy epizodty Abylay han epopeyasyna ne betimizben kirgizbekpiz, aghayyn?!

Qarataylyq sholaq belsendilerge aitarym: anau Tayatqan-Shúnaqtaghy bireuding mazaryna ilip ketken qúlpytastarynyzdy alyp tastaghandarynyz jón bolady. Erlan Arynnyng babasy Mayly batyrdyng mazary degenning de iyesi tabylyp jatyr. Erlan Aryn әkim bolyp jýrgeninde ýndey almaghan bayjigitterding tólebaylary endi gazet-jurnal betterinde daulasyp jatyr. Kishi jýz Bayúlynyng jigitteri de qarap otyrghan joq. Olar babalarynyng mazaryn taba almay jýr. Álihan Bókeyhannyng aitqany dәlel emes. Kezinde Alash ýkimeti Qazaqstandaghy barlyq mazarlardy tizimge alghanda Álihanymyz Qaratay degenning mazaryn estip-bilip, Ábdikerimning aldynda bilgishsinip: «Babannyng qayda jatqanyn bilesing be?» degen edi. Esterinizde bolsa, Ábdikerim  ýndemegen, óitkeni, ol tekti adam, shejireni jaqsy bilgen, aqyly zor túlgha bolghan.  Al endi, «men bilemin» dey salghan Músa bi, sol bayaghy,  shonmúrynnan edi. Olar osy әngimeden keyin búl habardy talqylaghan. Eger de búl mazar rasynda da Kenjebaydiki bolsa, onda, olar sol kezde bizderge aityp keter edi ghoy. Olar ýndemegende sizderge ne joq? Kenes dәuirinde osy mazardyng basyna baryp qaytqan Oralhan Bókey nege ýndemegen? Qaratay shejiresin alghash hatqa týsirgen Músa bi, Músa biyden alynghan shejireni zerttep ghylymy enbek jazghan Álkey Marghúlan, toghyz tanbaly naymandy taratyp ketken qarataylyq Boshay atalar Qaratay batyrdy nege bilmegen?

Qytaydaghy tóreler Álihan Bókeyhannyn: «Men ózimning jetpis jeti atamdy bilemin!» degenin aitady. Ol kisi qalaysha ózining jetpis jetinshi atasyn biler edi, eger de onyng jiyrma segizinshi atasy kiyiz ýiding shanyraghynan týsken sary it bolsa? It kók Tәniriniki bolsa?  Al eger de ol kisi ózin Qiyannan taratqan bolsa, onda onyng shejireshildigine jol bolsyn!  Bórjiginderding qiyattargha kirme bolghandary aidan anyq. Rashiyd-ad-din bórjiginderdi qiyattaghy «basqa sala» dese, mangholdyng genetik ghalymy Batbayaryn Herlen qiyat pen bórjiginderding genotipterining eki bólek ekenderin aitady. Demek, Álihan Bókeyhannyng ózining jetpis jeti atasyn bildi degeni onyng shejireden habary joq ekenin aityp túr. Sondyqtan bizder, naymannyng shejiresin qoyyp, ózining shejiresin anyq bilmegen Álihan Bókeyhannyng aitqanynan búl mazardyng Karatay degen bireudiki ekenin ghana tújyrymday  alamyz.  Búl mazar Bayúlyndaghy Qaratay batyrdyng mazary degen sóz. Saryjomarttyng shóberesi Kenjebay shamamen 1450-1520-shy jyldary ómir sýrgen son, onyng sýiegining qayda qalghanyn bir Allah qana biledi.   Búlardyng jalghan batyrdy sausaqtarynan soryp shygharghandary Qazaqstan Respublikasynyng qúrmetti jurnaliysi Ádilbek Qúmarghajinning «Moy Velikiy predok Karatay baba» degen maqalasynan da bilinip túr.  Búl maqalasynda Ádilbek arghyn Oljabay batyrdyng naghashy atasy ýisin Qaratay batyrdy menshiktep alypty. Bizding babamyz Qaratay arghyn Oljabay batyrdy tәrbiyelep ósirgen degendi aitqan eken, atsghapyrallah!  Kishi jýzdegi han Qarataydy menshiktep almaghandaryna shýkir.

«Er Jәnibek» qorynyng tóraghasy Serik Samarqanúly bәrimizge belgili, Boshay ata da jazghandarynda ornyn kórsetip ketken kerey Jәnibek batyrdyng mazaryna ýkimetting zandy qaghazsyz jolatpay otyrghanyna búlqan-talqan. «Anau jalghan batyrgha rúqsat qaghaz súramaghan ýkimet, qazaqtyng has batyrlarynyng biri bolghan, Abylay handy ajaldan qútqaryp jibergen babama nege qaghaz súraydy?» deydi.  Sekenning qolynan kelmeytini joq. Ótken jyldyng qarasha aiynda ayan alyp, kóktemde Qazaqstangha topan sudyng qaptaytynyn aityp, bas muftiyge hat jóneltken edi. Bas muftiyimiz Allahtan tileu jasatugha rúqsatyn bergen son, oblys imamy oblysymyzdaghy kýlli ókil imamdardy jinap, kezek-kezek qúran oqytqyzyp tileu jasatty. Qúdaygha shýkir, kóktemimiz tynysh boldy.  Basqa jaqtarda ne bolghany belgili. Qúday onyng betin ary qylsyn. Birde: «Múhtar Shahanov aghamyz auyruhanagha týsip qalypty» degen ayan alyp ol kisige telefon shalsa, rasynda da auyruhanada jatyr eken. Búl maqala da, qazaq batyrlary dese jegen asyn jerge qoyatyn osy Serikting tapsyrysy edi. Bizder, qasyq hany qalghansha qazaqtyng jerin qorghaghan has batyrlardyng úrpaqtary, babalarymyzdyng qatarynan jalghan batyrlardy aulaq etemiz deydi. Qazaqstandaghy barlyq batyrlardyng atyndaghy qorlargha hat jóneltip jatyr. Qoltyghyna kishi jýzdegi Qaratay batyrgha arnalyp jazylghan kitәpti qysyp alghan. Jalghan batyrdyng eskertkishining memlekettik tizimge alynbaghanyn da bilip alghan eken.  Qúday saqtap olardyng eskertkishterine memleket qarjy bólmegen eken. Olay bolghanda, myna Serikting qarqynymen olar qazir anau  dulattaghy  Qarataydyng rulasy Qayrat Qojamjarovtyng aldynda otyrar edi.

Aty qarataylyqtardyng da úranyna ainalghan Kókjal Baraq babamyzgha keletin bolsaq, Tarbaghatay audanynyng qúrmetti azamaty, múryndaghy Omar bolystyng nemeresi Egizbay Qarpyq ózining jazghan «Taghlym» atty kitәbinde Qabanbay batyr jonghardan bos qalghan Altaygha qarataylardy ertip әkelip qondyryp ketkende qasynda naymannyng eki batyry bolghanyn aitady. Olardyng biri Kókjal Baraq, ekinshisi sadyrlyq Mayly batyr edi.  «Alash» tarihiy-zertteu ortalyghynyng jazghan «Nayman» atty kitәbinde Kókjal Baraqtyng Altaydaghy úrynqaylardy shapqany jóninde tarihy derekterding negizinde aitylady. («Nayman». 2 tom. 126-bet).  Sonyng ýshin Qytay patshasy Abylay hannan Baraqtyng basyn súratqan eken.  Imanghazynyng aitqanynda qytaylar Abylay hannan Baraqtyng basyn ýsh mәrte súratqan eken. Bostan men Dos degen úldarymen birge súratypty. Bizding Dәuke atamyz osy Bostannyng úrqynan edi.  Mening maqalama bir kommentshi: «Qaratay batyr bizde bolghan, atam aitqan, Altaydan jonghardy qughan» dep jalghan jazypty. Qane qughany? Mening atamnyng aitqanynda Bostan babam suyr aulaymyn dep basyn suyrdyng inine tyghyp alyp qazyp jatqan úrynqaydyng bir ataqty batyryn óltirip, basyn kesip alyp suyrdyng inine tastap: «Suyrda basyng qalghyr!» degen eken. Osydan keyin Baraq babam, әlgi batyrdyng kegin quyp kelgen úrynqaylardyng tas-talqanyn shygharady. Búl úrynqaylyqtar, qarataylyqtardy bopsalap, salyq jinap jýrgen deydi.  Keyin, kerey Jәnibek batyr búlardy Mangholiya jaqqa quyp tyqqan son,  qarataylyqtardyng úiqysy tynyshtalypty. Boshay ata ózining jazghan shejire-kitәbinde búl úrynqaylyqtardy bilmestikten manghol degen eken.

Qarataylyqtardy qorghaymyn dep, Qytay imperatorynyng nysanasyna ilingen Kókjal Baraqty iyterip tastaghandary ýshin aldymen olardyng  aldynan ótpeytindey men búlar siyaqty kórgensiz emespin. Kezinde «Múztau» qoryna hat jóneltkenimde adamsha aityp, eskertkishting astyndaghy jazuda ómir sýrdi degen jyldaryn ózgertip, tym bolmaghanda «Qara atay baba» dep jazyp qoylaryn eskertken edim.  Óitkeni, búl eskertkish jóninde әngime shyqpay túrghan kezde, anau Taytqan-Shúnaqtaghy Qaratay degenning mazaryn búlardyng basyp alghany turaly  Oraldaghylardan  estigen edim. Bir ghalym Kishi jýzde Qaratay degen batyrdyng bolghanyn Orynbor múraghatynan kezdestirgen edi.  Olar izdenbese men búl Tayatqan-Shúnaqtaghy oqighany estimes te edim. Jalghan batyrdy nasihattaushylar mening hatyma  jauap beruding ornyna  Múhamed Toqtaghanov degen bireudi  maghan aidap salady.   Yaghni, Serik Samarqanúly aitqanday, ózderi soqtyghady.  Múhamed Toqaghanovqa aitarym: «Qazaqtardyng qúpiya tarihy» atty kitәptyng avtory, orystyng batyry Iliya Muromesting qazaq bolghanyn aityp, onyng atyn qazaqshalap Úly Múryn degen eken. Yaghni, Shonmúryn degeni. Sondyqtan, anau eskertkishting astyna endi «Shonmúryn Iliya Muromes» dep jazyp qoyyndar. Áytpese, anau Bayúlynyng jigitteri eskertkishti ghalamtordan kórip únatyp qalypty.  Tórelerding shejireshisi Arman Qiyat tórenin  aitqanynda, kezinde osy Bayúlyndaghy Qaratay batyrdyn  úrpaqtary «qarataylap» kelip bir taypa eldi shauyp ketken eken.  Erteng solar «qarataylap» kelip eskerkishti alyp keter...

Qayrat Zaryphan, shejiretanushy

Abai.kz