Halyqaralyq «Freedom House» úiymy juyrda әlem elderindegi adam qúqyghy әm sóz bostandyghynyng kórsetkishteri turaly tizimdi týzip shyqty. Tizimdi qarasaq, Qazaqstan adam qúqyqtaryn shektegen elderding qatarynda, mysaly, Laos, Somaly elderining qatarynda túr. Onyng ýstine qazaq ýkimeti parlamentke BAQ turaly zannyng jobasyn úsynyp, ol jobagha  «adamnyng jeke derekterin jariyalau ýshin onyng rúqsaty kerek» degenge sayatyn jeke bap engizip otyr. Al, búl bap baspasóz erkindigin búrynghysynan da shektey týsui mýmkin. Búnday jaghdayda әrkim tiymsyz senzorgha ainaluy yqtimal.

Osy jayttardy eskere kelip biz sayasatker, jurnalist Ámirjan Qosanov pen tәuelsiz jurnalist, QR Aqparat salasynyng ýzdigi Quandyq Shamahayúlyn sózge tarttyq.

 «Biylikke degen senimsizdik onyng taratqan aqparatyna degen senimsizdikten bastalady!»

Ámirjan Qosanov, sayasatker, jurnalist:

– Baspasóz salasyndaghy biylikting sayasaty mende eki týrli sezim tughyzady.

Biri – narazylyq. Elimizde qalyptasyp otyrghan totaldy senzura, jurnalisterdi ózining qolbalasy siyaqty kóretin shendiler men qaltalylar, azamattyq jurnalistikanyng ayausyz qudalanuy – mine, qazirgi Qazaqstan jurnalistikasyna qoyylghan basty diagnoz osy.

Búghan deyin de talay BAQ jabyldy, talay jurnalist sottaldy. Onyng bәrining sayasy astary bar ekeni sózsiz! Qazirgi tanda asa ózekti bolyp otyrghany – jas ta bolsa, bas bolyp qalghan Janbolat Mamaydyng jaghdayy. Ol basqalar sekildi bankir ne oligarh emes, keshegi kýni júmsaq kresloda otyrghan jemqor shendi emes. Ol – qolyna qalam alyp, eldegi berekesizdikter turaly ashyq jazghan jurnalist qana! Ony qudalau sayasy qudalau emey ne  bolmaq?!

Keshe ghana ýkimet parlamenttke baspasóz zannamasyna jana týzetulerdi úsyndy (qújattyng tolyq núsqasyn alghan son, pikir aita jatarmyz). Ázirge estigenimiz «adamnyng jeke derekterin jariyalau ýshin onyng rúqsaty kerek» eken! Búl naghyz reaksionerlik әri býkil jurnalistikanyng auzyn jauyp tastaytyn norma!

Sonda, erteng bir korrupsionerding shetelde ne elde neshe ýii nemese onyng offshordaghy qúpiya shotynda qansha aqsha bar ekenin jariyalau ýshin onyng batasyn alu kerek pe?

Ekinshisi – kýlki! Jylyna 45 milliard tengedey júmsap, týkke qajeti joq basylymdar men telearnalardy qarjylandyryp, sondaghy әdemi kartinkalardy kórip, shyndyghyn aitsam, ózin ózi aldap otyr! Kýlmegende qaytesing endi!

Ózara aqparat salasyndaghy memlekettik tapsyrysty bólisedi, ózara syilyq, ataq taghayyndaydy. Ózara bir-birin qúttyqtap jatady. Ózderi ózderine riza.

Tek shynayy aqparatty sausaqpen sanarlyq BAQ pen әleumettik jelilerden alugha mәjbýr halyq riza emes!

Aqparat salasynda qalyptasyp qalghan osynau qúbyjyq jaghdaydyng bir ghana sebebi bar: biylik sózding qúdiretin ishtey sezinedi, biledi, sondyqtan da onyng әleuetin әrtýrli kertartpa zandar men núsqaular arqyly meylinshe rettep, tejep otyrghysy keledi. Onyng ýstine, eldegi bas biylik ýshin klanaralyq tartys odan sayyn ushyghyp barady. Al búl maydanda aqparattyq qúraldardyng mýmkindikteri aitpasa da týsinikti.

Kórdiniz be, kórshi Reseyde premier Medvedev turaly bir ghana beynerolik kóshege san myndaghan adamdardy shyghardy. Jәne ol filim últtyq telearnalar arqyly kórsetilgen joq, tek qana «You tube» arqyly taratyldy. Songhy mәlimetter boyynsha, ony 22 millionnan astam adam kórgen! Biylikting әleumettik jelidegi azamattardyng belsendiligine kedergi jasau әreketteri de osydan tuyp otyr!

Biraq bir nәrse anyq: el bolam degen elde sóz bostandyghy sekildi asa manyzdy prinsipke balama joq! Tarihty zerdeleseniz, sóz bostandyghyna qarsy kýresken kez kelgen biylik, kez kelgen basshy aqyr-sonynda jeniliske jetken, masqara bolghan, shyqqan biyiginen tómen qaray qúldyraghan! Biylikting osy qarapayym sabaqty úghynatyn kezi keldi. Biraq, әi, qaydam...

 «Endi  jaghympaz BAQ-tyng zamany tuady»

Quandyq Shamahayúly, tәuelsiz jurnalist:

– Qoghamda BAQ baqylauynan tys qalatyn derek, oqigha, problema atauly bolmauy kerek. Baspasózding ýkimetten, partiyalardan, sayasy tújyrymdamalardan beytarap túruy, synarjaqtyqqa berilmeui zandylyq. Olay bolsa, memlekettik mekemelerding organyna ainalghan jurnalistikadan sóz bostandyghyn kýtu bekershilik.

Demokratiyalyq qoghamda BAQ salasynyng ekonomikalyq jәne statustyq jaghynan tolyqtay derbestigi óte ózekti. Ekonomikalyq túrghydan jeke dara túra almaghan BAQ ózgege kiriptar bolatyny mәlim. Endeshe, basqagha jalynyshty BAQ-ta bostandyq bolmaydy. Sol siyaqty qanday bir sayasy kózqarastan aulaq bola almasa, ol sóz bostandyghy talaptaryna jauap bere almaydy.

Eger BAQ әrbir әkimshilik organdaryna kiriptar bolsa, memlekettin, ýkimetting qyzmetine qalay baqylau jasay alady?

Basy baylauly  BAQ «Kimning arbasyna minse, sonyng jyryn jyrlaydy».

Sóitip biylik BAQ-ty ózderining sayasy imidjderin jasaytyn nasihat qúralyna ainaldyrady. Múnday jaghdayda tepe-tendik saqtalmaydy, pikir aluandyghyna, jariyalylyqqa shekteu qoyyluy da yqtimal. Onday BAQ jalpy últtyq dengeyge shygha almaydy. Júrt kórmeytin telearna, tyndamaytyn radio, oqymaytyn gazet-jurnal kerek pe?

Ashyqtyq pen jariyaly is әreket demokrtiyalyq qoghamnyng eng jandy túsy. Búl jerde eng bastysy, jemqorlyqqa, alayaqtyqqa jol bermeudi ghana menzep otyrmyz. Qazirgi tanda tabighy baylyghymyzdy iygerushiler tólemaqyny memleketke tóleuden góri bir ghana sheneunikting qaltasyn toltyryp, bar jýktemeden qútylyp ketudi oilaytyny jәne oghan jol beriletin jaghday qalyptasqany halyq ýshin auyr qasiret.

Onday kelensizdikterdi әshkereleytin erkin oily baspasózge memleketting ózi jaghday jasap qoldap otyrsa, yqtimal qauipting aldyn alugha aitarlyqtay kómegi bolar edi. Biraq, bizde әdil baspasózge qysym jasalyp, danghaza-daqpyrtty tu etken jaghympaz-jaltaq aqparat qúraldary algha shyghyp ketti.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz