Sәrsenbi, 25 Jeltoqsan 2024
Janalyqtar 7410 0 pikir 30 Jeltoqsan, 2010 saghat 11:45

Noghaylynyng júrtynda

Kýn týbinen kýnirenip tu alghan, Úly dala ýshin bolghan joryqtarda ýzengi qaghystyra birge jortqan, týrkining jazira dalasyn tósek etip, kókbóri qarap úlityn kók aspandy kórpe etken týbi týrki qaryndas Noghay halqynyng býginin oilasan, jýrekting basyna sher qatady.

Basyna baq qonyp, azattyghyn ayalaghan bauyrlaryna soltýstiktegi angly orman jaqtan kózi shylanyp, jýregine qayau týsken Noghayly úly qyzygha qaraydy.

Ári de patshasy, berdi de qyzyly lang salghan zamanynyng kesirinen úly daladaghy týrki bauyrlardyng әrqaysysy balapan basynda, túrymtay túsynda ketip, antalaghan shiybórige talanghan edi.

Endi, mine, erkindikke ketken esemizdi qaytaryp jatqan zamanda bauyr etimiz Noghayly bauyrlardy da oilap qamyghamyz.

Bodandyqtyng qamytynan әziz basyn ala almay kele jatqan Noghay júrtynyng qazaqpen egiz óneri әli ólmepti. Ólmek te emes!

At ýstinde jýrgende dýniyege kóz salghan Noghay elining býgingi sany toqsan mynnyng ýstinde ghana eken. Reseyding Daghystan aimaghynyng bir audanynyng halqy ghana. Onyng ýstine tóbesine qamshy ýiirgen jat biylikten de kóresini kórip otyrghangha úqsaydy.

Birtútas týrkilik sanamyzdyng týbinde qalghan saghynysh pen bauyrlastyqty qayta oyatyp, qaryndas Noghay bauyrlardyng ólmegen ónerin úsynyp otyrmyz.

Noghaydyng qos qúlyny Dospanbetting «Dombyra» degen jyryn oryndap otyr. Kózayym bolynyz!

Kýn týbinen kýnirenip tu alghan, Úly dala ýshin bolghan joryqtarda ýzengi qaghystyra birge jortqan, týrkining jazira dalasyn tósek etip, kókbóri qarap úlityn kók aspandy kórpe etken týbi týrki qaryndas Noghay halqynyng býginin oilasan, jýrekting basyna sher qatady.

Basyna baq qonyp, azattyghyn ayalaghan bauyrlaryna soltýstiktegi angly orman jaqtan kózi shylanyp, jýregine qayau týsken Noghayly úly qyzygha qaraydy.

Ári de patshasy, berdi de qyzyly lang salghan zamanynyng kesirinen úly daladaghy týrki bauyrlardyng әrqaysysy balapan basynda, túrymtay túsynda ketip, antalaghan shiybórige talanghan edi.

Endi, mine, erkindikke ketken esemizdi qaytaryp jatqan zamanda bauyr etimiz Noghayly bauyrlardy da oilap qamyghamyz.

Bodandyqtyng qamytynan әziz basyn ala almay kele jatqan Noghay júrtynyng qazaqpen egiz óneri әli ólmepti. Ólmek te emes!

At ýstinde jýrgende dýniyege kóz salghan Noghay elining býgingi sany toqsan mynnyng ýstinde ghana eken. Reseyding Daghystan aimaghynyng bir audanynyng halqy ghana. Onyng ýstine tóbesine qamshy ýiirgen jat biylikten de kóresini kórip otyrghangha úqsaydy.

Birtútas týrkilik sanamyzdyng týbinde qalghan saghynysh pen bauyrlastyqty qayta oyatyp, qaryndas Noghay bauyrlardyng ólmegen ónerin úsynyp otyrmyz.

Noghaydyng qos qúlyny Dospanbetting «Dombyra» degen jyryn oryndap otyr. Kózayym bolynyz!

Týrkilik tútastyghymyzdy qayta janghyrtu jolynda Abay.kz aqparattyq portaly týbi bir bauyrlardyng ónerlerin osy ghadetpen ýzbey úsynyp túrmaq.

 

«Abay-aqparat»

 

Asanbiy Yanbaev. Endy halkym akyl yyiyp, birge bolsyn Nogayym!

Oiktemsiymen, oikiynemen
Ketken aivelgy shakka.
Tek burynda biz kalganmyz
Uiyken syiga em danka.
Kim bolganmyz, kim boldyk
Koishpely menim Nogayym?
Nege sonday baktymyz,
Aytshy maga Kudayym?
Kelshy nogay yyravy,
Oltyrshy sen kasymda.
Alshy dombra kolyna,
Men aitayym syrymdy,
Sen an shygar em yyrla.
Sonda aldy yyrav kart
Tamnan esky dombrady,
Ymtyldy biyik koikke
Davyldap yyrdyn any.
Kutyrgan, boysynmagan attay,
Koikke ushty yyr any.
Ashuv, kaygy, oish sazlar
yrekty sygyp kapty.
Kara tuin kapty kyrdy,
Suvyk koikte yuldyz yok.
Kyinamashy kardashym,
Yyrlamaga dertim yok.
Bolgan shakty eske alsam,
Sygylady yuregiym.
Aytpasam da bolmaydy,
Yzalangan yuregiym.
Boiriydey soyyldy aidemler,
Sheshekey boyaldy kanga.
Kashty halkym yan-yakka,
Kaldyk sonday kazaga.
Kayda aivelgy kuishimiyz?
Kayda oiktem halkymyz?
Tuvarma eken endigy
Ediygedey basshymyz?
Koishpely menim Nogayym
Boysynmagan bir zatka.
Yaramasa myrzalar
Atlanyp ketken yan-yakka.
Biyr-biriymen sogysty
Oysyz bizim basshylar.
Biriyn-biry kyrdylar,
Son dushpannan kashtylar.
Altyn bolgan Ordady
Boiliyp, boilip buzdylar.
Oylamady tentekler
Kalay bolar tuvdyklar.
Bolarma endy anlarga
Koishpely halkty yurekpen,
Koinily onyn tigilgen
Koip kelispevlikten.
Onda bolgan koip tiylek
Em yogary, em toimen
Asyllyk em nailetlik
Azap halkym koip koirgen.
Koikiyrekli, oiktem halk
Yoyylmady, oilmedi.
Ata-babadan kalgan
Tilimiz buiguin soinmedi.
Koizimde menim tury tuin,
Koikiyrekke issy koimir kuyganlar.
Koirsem eken sizdy men,
Orda buzgan basshylar.
Endy halkym akyl yyiyp,
Birge bolsyn Nogayym,
Birge bolsa halkymyz,
Naisip berer Kudayym.
Birge bolsak bolar bizde
Ediygedey basshymyz.
Bolattanda bek bolar
Yiygerly bizim halkymyz!

 

 

Valeriy Kazakov. Nogayym

Ketty yyllar,toimen akkan
Ak Kobon day aktarylyp
Ana Edil dey molpayyp.
Yaryk Yayyk tay yayylyp...
Taular,taslar,ken shoiller
Doingel-doingel koik koiller
Doirt yagasy kiily
Derya,deniyz,alem maytak Nogayly
Altyn Orda Elem edin,yok boldyn
Som yurekly baitir edin,kart boldyn
Argymakty saylap mingen
Airulerdy sermep algan
Han-biylerin saylap bilgen halk ediyk
Endy buigin azaydyk,kullarymyzga kor boldyk
Kemshilik pen zorlykty
Belimizge koip budyk
Ak sakally kart boldyk
Endy bizdy korlamaga,shalyskanlar az shykpas
Biyrerlery kedem der
Biyrerlery bebem der
Oizgelery yangy tugan
Asylyngan, adaskan
Yetim oisken balaga
Kolash-kampet bergen dey
Koiziy-kyziy uzatar
Aldau zatlar koip aitar.
Eh Nogayym, Nogayym
Yanym suiygen aziz halkam
Kart bolsan da korlanmaysyn,yashaysyn
Nege dese niyetyn,koizyastan da tazady
Nege dese yuregin
Berkut degen karagustyn koynynda
Shahid bolyp ushady...

 

 

Magomed-Aly Hanov. Halkyma

Yashavymyz buiguin keshte soiner dep,
Kutyrmayyk bir kuinlerde kuyynlay,
Aytkan soizden abyrayym oiler dep,
Akyrmayyk oram boyda kulynlay.
Alysymyz buryn tynysh halk bolgan,
Oiz aldyna,-oizkairy men yashagan.
Koinily men dunyyaga dank bolgan,
Koinilsizdin koizin tuirtip ashagan.
Boysynmaslyk suiygen bizim nogaylar,
Rossiyady kezip kelgen kemeley.
Koik tenizler, biyik tavlar, togaylar,
Oitpegenmiz oikinishly uindemey!
Tegershikly arbalardy oltyryp,
Keshe-kuindiz yyr shygargan ataylar.
yldizlar man sydyralar toltyryp,
Kuin saivle men elden tuizgen anlaryn.
Sol yyrlardyn basy bar dy , yzy yok,
Ertegiyler eriktirmes esh kimdiy,
Soizge oitkiyr, takpaklarga ailak tok,
Suklantamyz biz tynlagan aidemdiy.
Kullyk suier kollar bardy koiplegen,
Kyiyny man tuvgan kyryn tuirlentiyp,
Yas-yavka bar atalaryn yoiplegen,
Etken is peen Elin sheber oirlentiyp.
Tamasha ma? Ol zat tuvra solaydy,
Biz bilmeymiz oizimizdy biyrerde,
Koitereyiyk, avyldaslar, nogaydy,
Buryngynday alga bargan oimirde!

 

 

 

;hl=ru_RU" />

 

;hl=ru_RU" />

 

;hl=ru_RU" />

 

;hl=ru_RU" />

 

;hl=ru_RU" />

 

;hl=ru_RU" />

0 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1661
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2036