Biz baqa-shayan dәuirine taban tirep túrghan joqpyz ba?

Olar әlemdi biylep túr. Olardyng týkirse týkirigi jerge týspeydi. Olar - Bi, olar - Qoja! Olar - Europany, Europany bylay qoyyp, ghalamdy ashsa -alaqanynda, júmsa - júdyryghynda ústap túr. Biraq, ne payda? Adamdyq mindetten, adamdyq paryzdan bas tartqan, Qúday Taghala tar qúrsaghyn kenitip, әkelik meyirin sualtyp tastaghan Olardy, ya Olardy shyn mәninde mýsirkeuge haqymyz bar. Biz mýsirkermiz-au, biraq ómiri "kýli shashylmaghan" Olar әlemge qauip tóndirip túrghanyn әrdayym eske ala bermeytinimiz ókinishti.

Fransiyanyng halyq saylaghan preziydenti Makronnyng balasy joq.

Germaniyanyng anasyna balanghan kansler Angela Merkeliding bú ómirde tas emshegi jibimegen.

Britaniyanyng premieri Tereza Mey bir ret te bolsyn shyr etken sәbiyding ýnin estimegen.

Italiyanyng premieri Paolo Djentilony de úrpaq sýyding baqytyn sezinip kórmegen.

Gollandiyany uysynda ústap túrghan Mark Rutte, Shvesiyanyng әmiri Stefan Leven, Luksemburgti tizgindegen Ksavie Betteli, Shotlandiyanyng basshysy Nikola Sterdjen hәm Europalyq komissiyanyng preziydenti Jan-Klod Yunkerding eshqaysysynda bala joq.

Qarghystyng ýlkeni men kishisi bolmaydy. Bireu әdeyilep laghnet jaudyrmasa da, qoghamnyng azghyndyghy býkil Europagha qarghys bolyp tiyip jatqanday әser etedi. Búl el aldyndaghy azamattardyng bizge belgili taghdyry. "Balyq basynan shiriydi" degen sóz ras bolsa, Olardyng "qúiryghyn" elestetuding ózi qiyn.

Áriyne, Europanyng atqaminerleri úrpaqsyz, múragersiz qaldy dep qinalyp otyrghan joqpyz. Europany sharpyghan ottyng jalyny aidalada jatqan bizge de tiyeri sózsiz. Qazaq ýshin qarghystyng ýlkeni - úrpaqsyz qalu. Ómirding mәni de artynda qalar balalarynnyng sanymen, sapasymen ólshenedi. Qazaqty bylay qoyyp, býkil el úrpaq qamy ýshin atqa qonbap pa edi?

"Úrpaq qamy" degen Úly úghym sanasyna úyalamaghan azamattar әlemdi biylep túrghanda ózgelerding úiqysy tynysh bolmasy jәne ras.

Osy orayda myna bir anyzdy sanamyzda janghyrta ketsek. Abylay han qalmaqtyng bir qarghysshyl adamynan qarghystyng jamany qanday dep súraghanda, qarghysshyl, birinshi:

«Shóbing japyrylmasyn!» – depti.

«Jerindi malyng taptamay, kedey bol degening ghoy, búl qarghys emes. Halqym bay bolsa, bir mening kedeyligim kemshilik emes», – depti Abylay.

Ekinshi, «Kýling shashylmasyn», – depti.

«Búl da qarghys emes, balang bolmasyn» degening ghoy. Ózim jaqsy bolsam, halyqtyng bәri mening balam», – depti.

Ýshinshi: «Ózing bilme, bilgenning tilin alma», – depti. «Mine, jaman qarghys osy!» – degen eken.

Osy anyzda aitylghanday qazir «Shóbing japyrylmasyn!» deytin zaman emes. Europa "qora-qora malyn" bankke "qoralap" tastaghanyn býkil әlem biledi. Eng qiyny "Kýling shashylmasynnyn" kýni tudy. Jogharyda aitylghan hәm aitylmay qalghan qanshama el basyndaghy adamdardyng "kýli shashylmay" jatyr? Olardyng qaysysy Han Abylayday: "Ózim jaqsy bolsam, halyqtyng bәri mening balam" dey alady? Eshqaysysy da...

"Kýli shashylmaghan" adam «Ózing bilme, bilgenning tilin almanyn» mәnin de týsinbesi anyq.

Búl әlem úrpaq sabaqtastyghynan, kindikten taraghan balagha ýmit artudan ada qalghandyghynyng belgisi.

Álemdi tizgindegen túlghalar úrpaqsyz el biylep túrghan tústa qara qúrttay qytaydyng qaptap jatqany esime týsse, Abylaydyng týsi taghy maza bermeydi.