Elbasy turaly oqulyqtyng túsauy kesildi
Ol turaly kóp jazyldy. Jazyla bermek. Jýzdegen kitap. Myndaghan maqala. Túnghysh preziydent-qay memleket ýshin de dausyz tarihy túlgha. Qazaqstan Respublikasynyng damuy, elimizding әlemge tanyluy Nazarbaev esimimen tyghyz baylanysty. Onyng qayratkerligi, kóshbasshylyghy, keyingi jyldary balalyq, jastyq shaghy turaly kóptegen kórkem, derekti kitaptar jazyldy, kino jәne telefilimder týsirilude.
«Úly Dala generatory», «Álem Qazaqstan turaly. Álem Preziydent turaly», «Bәiterek: Preziydent Núrsúltan Nazarbaev turaly zamandastar tolghanysy», «Nezavisimyy Kazahstan y Liyder nasii» ,«Elbasy», «Kemenger», «Últ kóshbasshysy», «Elin sýigen, eli sýigen elbasy», «Ryadom s pervym» t.b. ataularmen jalghasa beretin kitaptardyng sany 200-ge juyq. Avtorlary da aluan týrli: sayasatkerlerden bastap, aqyn –jazushy, memlekettik qyzmetkerler men sheteldikter. San aluan janrdaghy, stilidegi, әr kezende jazylghan tuyndylardyng maqsaty bir - tabandylyghymen, enbekqorlyghymen, sayasy qyraghylyghymen әlem dengeyindegi kóshbasshygha ainalghan túlghanyng kelbetin ashu. Solardyng biregeyi – osydan on jyl búryn jaryq kórgen Qasymjomart Toqaevtyng «Núr men kólenkesi». Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng ónegeli ómirin dәripteytin tuyndylar sany jyl sayyn artyp keledi.
Biyl da Últ kóshbasshysynyng tughan kýni qarsanynda Astanadaghy Oqushylar sarayynda memleket basshysy turaly «O velikoy jizni» - «Úly adam turaly úlaghatty kitap» atty tuyndynyng túsaukeseri ótti. Biraq, búl kitap búrynghy kitaptardan ózgerek... Onyng basty ereksheligi –joghary synyp oqushylaryna arnalghan oqu qúraly retinde shygharyluynda. Búghan deyingi jaryq kórgen kitaptar Elbasynyng sayasy ómiri, qayratkerligi, turaly jazylsa, «Úly adam turaly úlaghatty kitapta» bala Núrsúltan beynesi jaqsy ashylghan. Onyng bala kýnindegi armany, aldyna qoyghan maqsaty, sol maqsatqa jetu jolyndaghy qiyndyqtary,qiyndyqpen kýrestegi tabandylyghy, otbasy, mektebi, jastyq shaghyndaghy negizgi oqighalar - enbekting negizgi arqauy.
Kitap avtory reseylik belgili jazushy, tarihshy Nikolay Zenikovich. Ol memleket jәne qogham qayratkerleri, sayasy kóshbasshylar, tarihy túlghalar turaly jazylghan 30-dan astam kitaptyng avtory. Onyng kitaptary әlemning 14 tiline audarylghan.
Kitaptyng túsaukeser rәsiminde avtor Elbasy turaly kitap jazudaghy maqsattyn, jalpy Núrsúltan Nazarbaevqa degen qyzyghushylyqtyng 1986 jylghy Jeltoqsan kóterilisinen keyin payda bolghanyn aitady: «...Ol kezde men oryn alghan jaghdaydy anyqtaugha kelgen KOKP OK brigadasynda boldym. Núrsúltan Ábishúly KOKP OK Sayasy burosynyng mýshesi boldy. Sol sәtte men onyng is-qimyl, tabandylyghyn, kemeldiligin, jaghdaydy qolyna ala bilui, qiyndyqtan shygha bilu, basqaru qabiletining joghary ekenin kórdim. Sol uaqyttan bastap, Nazarbaevtyng ómirin nazarymnan tys qaldyrmadym. Jetken jetistikteri, әlemdik sayasattaghy orny,bәrin-bәrin saralap, zerttep jýrdim. Qansha elde boldym, barlyq jerde Núrsúltan Ábishúly jayly jaghymdy pikir estidim. Qazaqstan Preziydentining eline sinirip otyrghan enbegin tómen baghalaghan birde-bir adamdy kórmedim».
Búl – N. Zenikovichting Elbasy turaly jazghan birinshi kitaby emes. Alghashqy tuyndysy elimizding 25 jyldyghyna arnalyp jazylghan. «Imya, stavshee epohoy» atty kitabynda avtor memleket basshysynyng kóshbasshylyq erekshelikterin zertteydi. Al ekinshi kitaby balalargha arnalghan. Tili jatyq, qarapayym, úghynyqty. Tәrbiyelik mәni zor. Elbasynyng bala kýngi beynesi arqyly býgingi balalargha enbeksýigishtikti, kýreskerlikti, otansýigishtikti qarapayym ómirlik mysaldar arqyly týsindiredi.
Aytpaqshy, tuyndynyng qazaqtildi oqyrmangha osynshalyqty kórkem týrde jazylyp, jetkizilui audarmashynyng izdenisi pen enbegining jemisi. Reseylik jazushynyng kitabyn qazaq tiline QR enbek sinirgen qayratkeri, belgili jurnalist Qaynar Oljay audarypty. Qalamgerding aituynsha, tuyndyny audaru qiyngha soqpapty. Elbasymen keybir issaparlarynda birge bolghandyqtan, kitapta jazylghan key oqighalar ótken kýnderge bir sholu jasaghanday әser qaldyrypty. Qaynar Qaliaqparúly «Úly adam turaly úlaghatty kitapty» eki ret audarghanyn aitady. «Alghashqy audarghanym da jaqsy shyqqan edi. Tek balalar auditoriyasyna arnalghanyn esepke almadym. Til biraz kýrdelenip ketipti. Jazushynyng oiy, tili kýrdeli bolghandyqtan, basynda men de sol stilimen ketippin. Keyinnen bir oqyp shyghyp, ózgertu kerek dep sheshtim. Qaytadan audaryp shyqtym. Ekinshi núsqam únady». Osylaysha oqyrmangha jol tartqan kitap oqushylardyng da kónilinen oryn tauypty. Ol túsaukeserge qatysqan kitapty oqyp ýlgergen qogham qayratkerleri, jastar úiymdarynyng ókilderi, Nazarbaev ziyatkerlik mektepterining oqushylary men «Bilim-Innovasiya» liyseyleri múghalimderining pikirlerinen bayqaldy.
«Adamdar ózining kindik qany tamghan auyly men qalasyn «tughan jer» dep teginnen tegin aitpaydy. Óitkeni, úrpaqtan úrpaqqa qúpiyaly zerdening jibi tartylghan. Esh ýzilmeytin búl jip adamdardy qayda jýrmesin tughan jerimen baylap qoyghan...» dep bastalatyn kitaptyng alghashqy bólimi «Ýshqonyrdan shyqqan úlan» atalypty. Búl bólimde Preziydentting balalyq shaghy, ósken ortasy, ýlken ómirge ayaq basuy turaly jazylghan. Al «Mәrtebeli Preziydent» dep atalatyn ekinshi bóliminde Núrsúltan Ábishúlynyng beymәlim preziydenttik ilimin qalay iygergeni,Qazaqstannyng Túnghysh Preziydenti bolu búiyrghany, nelikten qazaqstandyqtardyng tandauy Oghan týsetini turaly jazylghan. Qazaq jәne orys tilinde de eki myng danamen jaryqqa shyqqan tuyndygha halyq tarapynan súranys bolsa, tirajy da kóbeytiledi –deydi avtor.
Sharagha qatysqan jurnalister, jastar men oqushylar tarapynan kitap avtory men audarmashygha tuyndygha qatysty birqatar súraqtar qoyyldy. Olardyng ishinde Elbasynyng ózi jayly jazylghan kitapqa qatysty pikiri, tuyndynyng oqulyq retinde mektep baghdarlamasyna engizilui, taralymy men kitap jazugha týrtki bolghan jayttardyng barlyghy nazardan tys qalmady. Al, jurnalisterding qazaqstandyq jastargha, balalargha qanday tileginiz, aitarynyz bar degenine N.Zenikovich: «Men qazaqstandyq jetkinshekterge ýlgi alatyn, elikteytin adamdy alystan izdeuding qajeti joq. Ol senderding memleket basshylaryn! Barlyghyng sol adamgha úqsaugha tyrysyndar der edim» dep sózin ayaqtady.
Kitapty audarghan qalamger Qaynar Oljay kitaptyn,әsirese, oqushylargha óte paydaly bolatynyn basa aitady. Tuyndynyng alghashqy betterinen «Núrsúltan Ábishúly bala kezinen babalaryn maqtan etti. Ózining ata-tegin nәrli qaynardan qanyp ishkendey tereng tolghanyspen zerttedi» dep bastaluy balalardy ózining ata-babasyn qúrmetteuge,, tegin biluge, elin, jerin sýngge tәrbiyeleytinine bek senimdi.
Z.Ádilbek
Abai.kz