-  Núrlan myrzagha birinshi súraghym: siz kimsiz? Elbay

- Men qazaqpyn, men azamatpyn.

 

-  Osynday qyzmetterden nege kettiniz? Siz jýktelgen tapsyrmany orynday almadynyz ba? Jay úiymdy basqaru qalay eken? Jalpy Sizdi sózinde túrmaytyn seri dep bir jastar úiymynan estip edim, búghan ne deysiz?

- Qyzylordada osy uaqytqa deyin meni júrt jylylyqpen eske alady. Maqtanghanym emes, ol ras. Ákimshilikten, «Otan» partiyasynan ketken sebebim - sol újymnyng basshylarynyng sayasatymen kelispegenim. Naqtylap alayyq, men azamattyq pozisiyasyma berikpin. Al serilik kimning basynda bolmaydy.  Serilik dala úldarynyng bir minezi. Keyde olqylyq jiberip alatynymdy jasyrmaymyn.

 

-  Núreke! Ákimnyng orynbasary boldynyz. Sol kezde saylaugha aralastynyz ba? Batyrhan marqúm ózinizge renishti edi. Sol jayynda ne aita alasyz? Kete

- Saylaugha qatysym bolghan joq. Sonyng arqasynda 2004 jyly «Aqjol» partiyasynyng jeniske jetken bir aimaghy boldy. Ol Qyzylorda - oblysy. Batyrhan Dәrimbetov aghamdy qatty syilaymyn jәne saylau kezindegi keybir jergilikti әkimderding әsire «beldsendi» bolghanyn moyyndaymyn.

 

-  Núrlan myrzagha birinshi súraghym: siz kimsiz? Elbay

- Men qazaqpyn, men azamatpyn.

 

-  Osynday qyzmetterden nege kettiniz? Siz jýktelgen tapsyrmany orynday almadynyz ba? Jay úiymdy basqaru qalay eken? Jalpy Sizdi sózinde túrmaytyn seri dep bir jastar úiymynan estip edim, búghan ne deysiz?

- Qyzylordada osy uaqytqa deyin meni júrt jylylyqpen eske alady. Maqtanghanym emes, ol ras. Ákimshilikten, «Otan» partiyasynan ketken sebebim - sol újymnyng basshylarynyng sayasatymen kelispegenim. Naqtylap alayyq, men azamattyq pozisiyasyma berikpin. Al serilik kimning basynda bolmaydy.  Serilik dala úldarynyng bir minezi. Keyde olqylyq jiberip alatynymdy jasyrmaymyn.

 

-  Núreke! Ákimnyng orynbasary boldynyz. Sol kezde saylaugha aralastynyz ba? Batyrhan marqúm ózinizge renishti edi. Sol jayynda ne aita alasyz? Kete

- Saylaugha qatysym bolghan joq. Sonyng arqasynda 2004 jyly «Aqjol» partiyasynyng jeniske jetken bir aimaghy boldy. Ol Qyzylorda - oblysy. Batyrhan Dәrimbetov aghamdy qatty syilaymyn jәne saylau kezindegi keybir jergilikti әkimderding әsire «beldsendi» bolghanyn moyyndaymyn.

 

- Núrlan agha, elge baryp túrasyz ba? Eldegi tek qazaq tilinde ghana sóileytin jerlesterinizding jaghdayy qalay? Olar Araldyng taghdyryn keship jatqan joq pa? Aral men qazaqty býgingi jasap-mas, jasap-mәz jәne jasampaz qazaqstandyq qoghamnyng dengeyine qalay kóteremiz?

- Elde bolyp túramyn. Barlyq aghayyn-tuysqan sonda. Ókinishke oray, qyzylordalyqtardyng bәsekelestikke qabileti tómendep barady. Shynymdy aitayyn, kóbisining jaghdaylary kýnkóristen әrige aspaydy. Aral taghdyry, ókinishke oray, tek qana qúrghaq úrandargha ainaldy. Biylik te, halyq ta onyng taghdyry solay bolu kerek dep moyyndaghan siyaqty. Eng bolmaghanda Araldy qazir әn-jyrgha da qospaydy. Araldyng mýshkil halin kóp adamdar ózderining sayasy maqsatyna paydalanyp, mәsele kótergendey bolady. Biraq, ol sol dóngelek ýstelder men konferensiyalar ótken zaldan әrige shyqpaydy. Óz degenine jetken song bәri Araldy úmytady.

 

- Abai.kz portalynyng jigitterimen sizdi óte jaqyn dos degendi bir jerden oqyp qalyp edim. Osy ras pa?

- Ras. Búl dostyqty men óte qatty baghalaymyn.

 

-  Núreke, Petropavlovsk, Pavlodar, Usti-Kamenogorsk qalalaryn qazaqsha ataugha kóshiru ýshin taghy qansha uaqyt kýtuimiz kerek dep oilaysyz?

- Búnday mәselelerdi belden basyp bir-aq kýnde sheshuge bolady. Bolu kerek te. Alandaushylyqty qon kerek. Degenmen, sol jana ataular endi qazaqtyng óz ishindegi daugha ainalmauy tiyis. Sebebi әr rudyn, әr jýzding óz belsendileri, óz «ghalymdary» tabylyp sonday bir daugha alyp kelui mýmkin. Bir mysal aitayyn. Qyzylordagha barghan kezde biz qalanyng barlyq kóshelerin derlik qazaqylandyrugha kýsh saldyq. Alayda, әkim auysqan sayyn kóshelerding aty da ózgere beretin boldy. Bir batyrdy bir batyr almastyrady. Qazir senator bolyp otyrghan bir azamat qalada әkim bolghan kezde bir kóshening atyn taghy ózgertpek boldy. Múnyng qalay degen súraqqa sabazyng «mening óz batyrym bar» dep jauap qaytardy.

 

-  1. Sizding balanyzdy kórgen edim. Óziniz tanystyrghan ediniz. Balanyz qazaqsha sóiley almaydy. Nege? Sonda Siz de ótirik patriot bolghanynyz ba?
2. Sizding barlyq sharualarynyzdan QAZAQQA qarsy ekendiginiz kórinip túrady. Orystildilerdi jaqtap ólip túrasyz. Onyng syry nede? Mәskeude oqyghandyghynyzdan ba, әlde..?

Qúrmetpen,
bir QAZAQTYNG balasy

-  Balam orys mektebinde oqyp, Mәskeudegi Bauman atyndaghy uniyversiytetti bitirip jaqsy maman boldy. Qazaq tiline shorqaq ekenin jasyrmaymyn. Degenmen, bir eki jylda qazaqshasy jaqsy bolady dep uәde bere alamyn. Osyndayda, nege biz tildi nashar biletin aghayyndarymyzgha, bauyrlarymyzgha týsinistikpen qaramaymyz degen saual tuyndaydy? Árkimning óz jeke sebebi bar. Biraq maqsat bireu - tildi bilu, mengeru. Erte me, kesh pe bәrimiz qazaq tilinde sóileytin bolamyz.

 

-  Núreke! Sizding ómiriniz ben qyzmetiniz turaly talay aqparat alyp jatamyz. Alayda, otbasynyz turaly aqparat joqtyng qasy. Sol jaghyn da aityp berseniz. Nazym

-  Qúdaygha shýkir, otbasym bar. Balaly-shaghalymyn. Men baqytty adammyn.

 

-  Ózinizdi últshylmyn dep esepteysiz be?

- Men últshylmyn. Mening últshyldyghym - mening basqa últtarmen bәsekedegi myqtylyghym. Men ýshin últshyl bolu keudesin qaghyp úrandatyp jýru emes, men ýshin naghyz últshyl adam óz isining sheberi bolyp, bәsekelestikke qabiletin ózgelerge tanyta bilgen adam. Men ýshin últshyl adam últ mәselesinde búghyp qalmaytyn jan. Mysaly, maghan nege M.Shahanovqa tiyise beresing dep bireu súraq qoyypty. Men aghamyzdyng azamattyghyn syilaymyn. Biraq mәdeniyetti, shynayy syn aituym da kerek. Mәselen, V.Kozlov 2012 jyly preziydent saylauyna týsemin dep jar salghanda aghalarymyz nege ayaq-astynan demokratiyashyl bolyp, «búl әrkimning konstitusiyalyq qúqy» dep sayrap qaldy? Sonda V.Kozlov sekildi qazaq halqyna mensinbey qaraytyndar Ata zanda ap-anyq jazylghan memlekettik tildi qorlaghanda últshyl adam ýndemey qala ma? V.Kozlov preziydent bolu ýshin ghana tildi ýirenbekshi. Ol siz ben bizdi, elimizdi, ózi qit etse kóldeneng tartatyn konstitusiya baptaryn nege syilap til ýirenbeydi?

 

- Núreke! Sizben qyzmettes bolghan inilerinizding birimin. Ákimdik jýiesindegi erkindeu sheneunikting biri boldynyz. Senatqa saylaugha týskeninizde sol kezdegi oblys әkimi qarsy boldy. Shymkentke baryp 1-2 kýn zam.akima bolyp qayttynyz. Saparbaevqa, Núrghisaevqa, Adyrbekovke orynbasar boldynyz. Jalpy Ózinizdi kimning komandasyndamyn dep eseptediniz?

- Mening ereksheligim, men ózimdi eshqashan bireuding komandasyndamyn dep eseptemedim. Áytepese, kóp әriptesterim sekildi basshynyng artynan «toqal qyzmteker» bolyp erip jýrer edim. Búlay isteu mening aryma jat. Atalghan basshylardyng barlyghy mening jeke pikirim bar ekenine kóndi, meni erekshe baghalady. Kelispeushilik tuyndap bes-alty ret ketuge aryz jazypppyn. Qabyldamady. Olar mening erkin kózqarasymdy syilaghany ýshin rahmet aituym kerek.

 

- Núreke, Siz әkimning orynbasary bolghan kezde para alu degen bolyp pa edi? Sosyn habar jýrgizip otyryp qazirgi "otkat" 30-40 payyz boldy dep aitqansyz. Sizderding kezinizde qansha edi? Qyiyn bolsa jauap bermeuinizge bolady týsinemiz, shyndyqty aitu onay emes.

- Paraqorlyq qashan da bolghan. Biraq men ózimdi paraqormyn dep sanamaymyn, sondyqtan keudemdi tik ústap jýremin. Maghan búl jóninde eshkim kinә qoya almaydy. Senatorlyqqa saylaugha týskende barlyq qúqyq qorghau organdary mening ýstimnen jabyq tergeu ótkizip, týk taba almaghanyn aitayyn. «Otkatqa» baylanysty súraghynyzdy týsindim. Ol kezde 10 payyz bolatyn, qazir tipti 50 payyzgha deyin jetip otyr.

 

- Oljas Suleymenov pen Múrat Áuezovty jaqsy kóresiz be? Siz de sondaysyz be?

- 80-jyldardyng basynda Mәskeude oqyp jýrgende bizdi Oljas Sýleymenovtyng bauyrlary dep qúrmetteytin. Sol kezderi qazaqty әlemge tanytqan Oljas edi. Kenes ýkimetining qylyshynan qan tamyp túrghanda orys leksikasynyng ýlken bóligi týrkilik sózder bolghanyn dәleldedi. Búny qazir orystyng ghalymdary da moyyndap, zerttep jatyr. Ol kezde búl ýlken erlik bolatyn. Biraq, qazir aghamyz shet elde kóp túryp, elding jaghdayynan maqrúm qalyp, keybir kezde tipti qay elge kelgenin de bilmey sezbeytindey. Kenestik Qazaqstangha keldim dep shatasatyn sekildi. Al, Múrat Áuezov eng bolmaghanda biylikke ózining synyn ashyq aityp jýredi. Biylikting tufliyin jalap jýrgen kóp aghalarymyzben salystyrghanda ol men ýshin óte qúrmetti azamat.

 

-  Qaraghym! maghan sening telearna baghdarlamasynda 5-6 qazaqty jiyp alyp olargha oryssha súraq qoyyp, olardy oryssha sayratyp qoghanyng óte úyatty nәrse. Sender oilaysyndar ma, orystar senderdi qaraydy dep? Olar kerisinshe senderge kýledi, mambety dep. Ózderining tauary bolmasa da, tili joq halyqty eshkim silamaydy. 20 jylda ana tiline den qoymaghan qazaqty qazaq sanatynan syzyp tastau kerek. Syrttarynnan qarap sender ýshin men jerge kirip kete jazdaymyn. Tipti, artynan lentany qayta qaramaysyndar ma? Qaraqtarym-au, preziydentke ókpeleysinder, qazaq tilin nege kótermeydi dep. Ózdering bir birinmen ana tilderinde sóilessendershi.Tildik namysy joq, qazaq adam, el bolmaydy. Jýrekti ainytyp, teldidardan oryssha sóileulerindi qoyyndar!

-  Birinshiden, mening baghdarlamam Qazaqstan telearnalaryndaghy jalghyz tәuelsiz baghdarlama. Siz nege mening baghdarlamamda oppozisiyanyng barlyq ókilderi shyqqanyn aitpaysyz? Aytalyq, qoghamda jasyryn aitylatyn әngimeni men milliondaghan kóremenning aldyna shygharudamyn. Sony nege aitpaysyz? Men biylik ókilderine sizderding attarynyzdan ynghaysyz súraqtar qoyyp, jerge qaratamyn. Sony nege aitpaysyz? Kóp jaghdaylarda biylikting sayasatyn qatty synap jatamyz. Onan keyin maghan ashyq narazylyq bildiretin de bolady. Ár baghdarlamany men songhy baghdarlamam dep sanaymyn. Sony nege aitpaysyz? Songhy kezde men baghdarlamany eki tilde jýrgizetin boldym. Búl da jetistik qoy. Eng basty sebep maghan efir úsynyp otyrghan kompaniyanyng ózi baghdarlamany bir-aq tilde, orys tilinde jýrgizudi súraydy. Biraq olar da, biz de osy baghdarlamany qazaqsha jýrgizuge dayynbyz. Ókinishke oray, ózining oiyn biylikke qoryqpay aita alatyn mamandar, deputattar, taghy basqalary әzirshe orys tildi bolyp túr. Qazaqsha jaqsy sóileytinder tek maqtau, oda aitugha ghana beyim. Ony siz de jaqsy bilesiz ghoy.

 

-  Núreke, Saparbaevpen birge qyzmettes bolypsyz. Jalpy Berdibek Mәshbekúly turaly ne aita alasyz? Ol qanday adam? Býgingi tanda Shyghys Qazaqstanda atqaryp otyrghan qyzmetine baghanyz jәne osy qyzmettegi jetken jetistikteri men ketken kemshilikteri qanday? Berdibek Saparbaev kimning komandasynda jәne onyng óz komandasyna kimderdi jatqyzasyz? Saparbaevtyng komandasy qanday dәrejede bilikti? Saparbaev Islam Ábishevti Shyghysqa nege әkeldi? Islam Ábishev pen Saparbaevtyng arasy qanday? Islam Almahanúly Ómirzaq Shýkeevting komandasynda ekeni belgili, demek Saparbaev ta sonyng komandasynda ma, әlde ne? Ábishev pen Saparbaev arasyndaghy "qyrghiy-qabaq soghysty" nemen týsindirer ediniz? Atalghan súraqtardyng barlyghyna shamanyz kelgenshe jauap berseniz deymin. Kóp rahmet!
Jauap kýtushi: shyghys túrghyndary

- B.Saparbaevpen qyzmettes bolu ýlken jauapkershilikti talap etedi. Qyzylordada onyng bedeli óte joghary boldy. Óte isker azamat, enbekqor. Kabiynetti, qaghazbastylyqty jek kóredi. Halyqtyng arasynda bolghandy únatady. Biraq, ol biylik jýiesining adamy. Ol jalpy erejege baghynady. Bizding biylik erekshelikti qoldamaydy. Jarqyrap shyqqandy kóre almaydy. Sondyqtan Saparbaev ta sol jýiening barlyq erejesin qabyldady dep oilaymyn. Islam Ábishovti jaqsy bilmeymin jәne kim kimning komandasynda degen mәselege bas auyrtqym kelmeydi.

 

- Qaraorystan sary orysym jaqsy deytinderge ne aitar ediniz?

- Ózge últty óz últynnan joghary qon absurd. «Qara qazaq», «shala qazaq» dep bólip jýrgenderinizding bәrining boyynda qazaqtyng qany tulap jatyr.

 

- Eldegi qoghamdyq-sayasy alannan bas kóteretin barlyq kýshter yghystyrylyp, ornyn "núrotan" basty. Biraq ol eldegi mәseleni sheshumen emes, qopsytumen, jalghan jarnamamen basty qatyryp jýr. "Núrotangha" kirip, naqty jasapazdyqpen ainalysu siz sekildiler ýshin mýmkin emes pe?! Oppozisiya nege tek qana biylikke ópeleu ústanymymen shekteledi? Olar mysaly, oralmandardy elge keltretin tiyimdi programma jasap jariya etpeydi? Nege Siz sekildi otanshyldar qazaq tilin engizuding balama programmasyn jasaugha kýsh biriktirmeydi? Orystildi qazaqtardyng "naghyzdanuy" ýshin ne isteuge bolady? Qazaqtildi qazaqtardyng qoghamdaghy yqpalyn kýsheytu ýshin ne isteu kerek? Jasampaz qazaqtildi azamattar birigip, naqty isti qolgha alyp jatsa, qosylasyz ba? Últtyq demokratiyalyq baghyttaghy partiya qúru iydeyasyna qalay qaraysyz? SERGEK

- Men «Otannyn» iydeolgiya jónindegi hatshysy boldym. Biraq kóp oiymdy, iyedyamdy basshylar qabyldaghan joq. Partiyadan ketuge mәjbýr boldym. Biraq songhy kezdegi «Núr Otannyn» keybir is-әreketterine men rizashylyqpen qaraymyn. Sondyqtan, ýmittenuge bolady. Biraq, tek qana kóppartiyalyq parlament barlyghynyng bet perdesin ashady. Sonda ghana ashyq alang ashylady. Oghan deyingining bәri jasyryn sayasat, koniunktura.

 

- Siz ózinizdi qay QARAORYSQA jatqyzasyz?

1. ana tilin qazaq tili dep sanaytyn, biraq ony tek qana "kerek kezde, kerek ýshin" qoldanatyn?

2. ana tilin bile túra ony mensinbeytin qaraorys?

3. ana tilim - orys tili dep sanaytyn mәngýrt-qaraorys?

- Sizding meni «qara  orys» dep otyrghanynyzben kelispeymin. Osynday terminderden arylmay birlik bolmaydy. Men naghyz qazaqpyn. Qazaqtyng bәri mendey bolsa jaman bolmas edik.

 

-  Núrlan Erimbetov alghan bilimi boyynsha "mәdeniyettanushy" eken. "Qayaqtan" ol sayasattanushy bolyp jýr? Búl ne, it joqta shoshqa ýredining keri me? Álde mәdeniyet pen sayasattyng arasynda aiyrmashylyq joq dep bile me?

- Sayasattanu óte kólemdi sala. Onyng ishine ómirimizding barlyq tústary qamtylady. Men sayasat ghylymdarynyng kandidatymyn.

 

-  Abay. kz-nyng oqyrmandarynan keshirim súray otyryp, Erimbetovke onyng ózine jaqynyraq tilde bir saual qoysam dep edim.
Nureke, ne tak davno vy vyrazilisi v tom smysle, chto polizovately kazahoyazychnyh saytov ludy otstalye y ne sootvetstvuyt urovnu "sostavlyaushego internet-obshestva" /ya doslovno ne pomnu, pomnu toliko, chto stilistichesky bylo vesima negramotnoe predlojeniye. Togda ya byl udivlen, chto tak piyshet vypusknik moskovskogo vuza, teperi, uznav, chto vy k tomu je vypusknik gumanitarnogo vuza, udivlen eshe bolishe. No ne eto glavnoe. Glavnoe to, chto vy daly ponyati, chto dovolino prenebrejiytelino, esly ne skazati prezriytelino otnosiytesi k tem, kto polizuetsya kazahskim yazykom v internete./ Tak vot, vopros.
Vy poyavilisi na kazahskom sayte Abay. kz /y ne pervyy raz/, to esti, hoti na vremya, no staly kazahoyazychnym polizovatelem interneta. Chto sie oznachaet?
a/ Vozvrashenie bludnogo syna.
b/ Korotkiy marsh-brosok v tyl vraga.
v/ Vy priznaete sebya nedalekim y ne sootvetstvuyshim "trebovaniyam sovremennogo internet obshestva" ... ily kak tam u vas bylo/.
g/ Ily vse-taky eto priznanie svoey nepravoty?
Esly pervoe, to dobro pojalovati.
Esly vtoroe, no pasaran.
Esly tretie, to vy oshiblisi adresom.
Esly chetvertoe, to kuliturnyy chelovek / tem bolee kuliturolog/ doljen izvinitisya.
Jdu otveta, "kak solovey leta".

 

- Sol súhbatymda aitqan sózime ókpelegender bolsa men arnayy keshirim súraymyn. Qolday otyryp, әli de jaqsy bola týssin dep týrtkilegendi únatamyn. Ol mening әdisim. Qazaq balasyn jaqsy bolsyn dep synap otyratynyn bilesiz ghoy. Al qazaq tildi aqparat qúraldaryna jii shyghamyn. Olardy kóremeseniz óz kemshiliginiz.

 

- Osy Abay.kz portalynda "Biz kimbiz? Qanday Últpyz?" degen taqyrypta talqy forum ótken edi. Saualgha oray jauaptar óte kóp әri san týrli boldy. Nýrke, "Biz býgin kimbiz? Qanday últpyz?" degen súraqqa siz de bir oy tolghap kórinizshi. Ghaziz Qasen

-  Ókinishke oray, qazaq halqynyng birinshi derti - bizde birlik joq. Qala men auyl bolyp, islamnyng óz ishindegi týrli aghymdar bolyp, әleumettik satylargha baylanysty, oralmandar men jergiliktiler bolyp, bir qalanyng ishindegi audandar bolyp degendey ydyrap jýrmiz. Búl biylikting kinәsi. Negizi halyqty biriktiretin soghys, iya bolmasa ýlken bir apat. Odan qúday saqtasyn! Sondyqtan biriktiretin basqa joldardy tabu biylikke syn.

 

-  Núrlan kóke! Astana telearnasyndaghy baghdarlamanyzdy qazaqsha jasaugha shamanyz kele me? Eger qolynyzdan kelse qazaqsha jýrgizinizshi, ótinish. Onyng qazaqsha da bolghanyn milliondaghan qazaq qalap otyrghany anyq

-  Búl súraqqa jogharyda jauap berdim.

 

- Núrlan myrza, siz shamkós siz be? Óz basynyzgha aitylghan syngha qalay qaraysyz? Erkóbek

- Syndy jýregimmen qabyldaymyn, kóp oilanyp, uayymdap, nәtiyje shygharugha tyrysamyn.

 

- Núreke, qazir biylikte jiyrma alty mynday maman qysqartylmaqshy.
Osy qysqarylatyn tizimge qyzmeti boyynsha halyqpen tyghyz júmys isteytin, biraq-ta ana tilin bilmeytin tek qana qazaqtardy kirgizuge qalay qaraysyz? Sebebi, 20 jylda ana tilin ýirenbegen qazaqtar endi jaqyn uaqytta ýirenip ketedi degenge senu qiyndau.....

- Memlekettik qyzmette halyqtyng problemasyn sheshetin azamattar otyru kerek. Iskerler kerek. Jauapkershilikti óz moynyna alatyn adamdar kerek. Til mәselesin nauqanshyldyqqa ainaldyrmayyq.

 

- Bugingy kuny ulttyk maselede ozyk oi, tyn pikriymen alda turgan bes ultshyldyn aty-jonin aityp, olardyn arkaysysy turaly oz oiynyzdy aitynyzshy?

- Olardyng ishinde ózim baghalaytyn, qúlaq týrip tyndaytyndarym barshylyq. Atap aitsam, Aydos Sarym, Amangeldi Kenshilikúly, Dәuren Quat, Gerolid Beliger, Temirhan Medetbek jәne Iran-Ghayyp aghalarym. Búlardyng sózderine senemin, qatar túrugha dayynmyn.

 

- Qazaq elinde jemqorlyqty qalay joygha bolady? Medisina, bilim salasy, tamaq, auyzsu, mәdeniyet, til, sport, әleumettik sala, túrghyn ýy mәselesi t.b. sheshilmegen mәsele jetedi, әzir búl mәseleler sheshilmeytin siyaqty. Tek bizde jeke bayyghandar bar, budjet esebinen. Osylardy sheshu joldary bar ma?

- Jalpy, jemqorlyqqa qarsy men birinshi kezekte atu jazasyn qoldanar edim. Jaza qatal bolmay jemqorlyq joyylmaydy.

 

- Núreke, qolynyzgha biylik berilse ne ister ediniz. Ózinizdi ne oppozisiyagha jatqyza almay ne biyliktegilerge jatqyza almay men osy kimmenmin dep súraq qoydynyz ba. Men halyqpenmin dep aitarsyz. Biraq halyq Núrlan bizben degen úrandy estimeymiz. Kimning tarysyn jeseniz sonyng soyylyn soghyp jýrgen joqsyz ba. Júmaghúlovpen nege úrysyp qaldynyz Otanda jýrgende.

- Men ózimdi esh tarapqa jatqyzbaymyn. Men sentrispin. Sondyqtan maqtanghanym emes, meni eki jaq ta baghalaydy. Al «Otangha» baylanysty mәseleni jogharyda aittym.

 

- Assalaumaghaleykým Núreke jaqynda internetten 2012 jyly Qazaqstanda birden ush saylau ótkiziletini turaly oqydym.Búghan deyin bizding biylik saylaulardy merziminen búryn ótkizuge daghdylanghan edi. Osy jolghy qadamy taghy bir las sayasy tehnologiya ma, әlde shynymen demokratiyagha bet búru ma? Taghy bir súraghym orys tildi Kozlovty úsynyp umitker retinde úsynyp otyrghan sayasy toptyng múnysy sayasy sauatsyzdyghy ma, joq múnda Reseyding yqpaly bar ma? Sayasattanushy retindegi pikiriniz?

- V. Kozlovtyn, Gh.Aldamjarovtyng jәne S.Ábdildinning múnday mәselemen júrt aldyna shyghuy qazaq halqynyng minezin, oiyn jete bilmegendikten boldy. Olardyng halyqtan alshaqtap ketkenining sebebi búl. Men әsirese bizding eki shalgha qatty renjidim. Búl sayasy jauapkershiligi joq adamdardyng is-әreketi ghoy. Al, saylau jóninde mәlimdegen adam, ókinishke oray, sheshim qabyldamaytyn adam. Ol tek qana biylikting aitashysy.

 

- Qylyshynan qan tamyp túrghan qyzyl imperiyanyng astanasynda, "jas túlpar" siaqty últshyldyq iydeya emes, jәy ghana osyghan jaqyn iydeyamen qúrylghan nebir úiymdar әshkerelenip, sottalyp, qamalyp, jer audarylyp, shetelge quylyp jatqan tústa "qazaq studentterining "jas túlpar" atty astyrtyn úiymy birneshe jyl júmys istedi" degenine senu qiyn. Ótirik boluy әbden mýmkin. Eger rasymen de "jas túlpar" qúrylyp, biraz júmys atqarsa, ol - KGB-nyng ÝLKEN JOBASY.
birinshiden, sol "úiymdy qúru" arqyly, ózderi tandap, jaldap istetken "krottary" arqyly QAZAQ ÚLTShYLDARYN túzaqqa týsirip, kózderin qúrtu;
ekinshiden, "krottaryn" Mәskeuden keyin Qazaqstangha jiberip, Qazaqstandaghy ÚLTY ýshin janyn beretin adamdardy aldap, arbap, osy "krottar" arqyly arandatyp, kózin qúrtu;
ýshinshiden, búl óte úzaq merzimge eseptelgen joba bolghandyqtan, 20-30-40-50 jyldardan keyin de osy "krottary" arqyly ORYSTYQ IMPERIYaLYQ sayasat jýrgizu;
tórtinshiden, "krottardy" týrli joldarmen qoldap-qolpashtau arqyly Qazaqstannyng biyligine kirgizip, QAZAQ ELIN orys yqpalynan eshqashan shygharmau;
besinshiden, týrli jaghdaylarmen kenestik jýie kýiregenning ózinde, biylikke kelgen osy "krottar" arqyly Qazaqstandy orys qúrsauynan shygharmau
siaqty maqsatty jospar ýshin әdeyi qúrylghan úiym boluy әbden mýmkin, myrzalar.

- Bú da sol "orystyng qorasynan gho... osy siaqty Mәskeuding "kadrlaryn" basymyzgha shygharyp alyp, kórerimizdi kórip jýrmiz ghoy.

- Ol kezde qazaqsha Mәskeude әn aitu da, jalpy Qazaqstan jóninde әngime aitu da ýlken qylmys edi. Tek sol ýshin ghana olardy syilaugha bolady.

 

- Núrlan shyraq, jetesin bilmegen jetesiz degen, ruyng kim?

- Jetirudyng Tabynymyn.

 

- Núrlan qaraq, ózining últtyq bolmysynan airylghan әlemdik Oljas, Múrattargha qalay qaraysyn? Sen ózindi jahandyq adamgha jatqyzasyng ba?

- Jogharyda jauap berdim.

 

- Qalmaqtar tilin joghalytypty deydi tipti jandary da orystana bastaghan, sol qalmaqtyng kebin kiymes ýshin ne isteu kerek, sizding oiynyz? N.M.M.

- Birlik kerek. Taghy bir aitatyn mәsele, internet-konferensiya bastalghaly týrli súraqtar týsti. Meni tipti balaghattaghandar da boldy. Men qazaq internet qauymyna syn aitsam osyndaylargha aitamyn. Tyghylyp alyp otyrady da tәi-tәy basyp kele jatqan qazaq internet kenistigine núqsan keltirip otyrady. Osyndaylardan abay bolayyq. Portaldarynyzgha ýlken rahmet aitamyn.