Aqyn, qogham qayratkeri Auyt Múqiybek «Abai.kz» portalyna tek qazaq kóshine qatysty maqalalar jazumen ghana shektelmey, keyde basqa basylym betterinen qyzyqty dýniyeledi de kóshirip alyp, joldap otyrady. Uaqyt óte kele ol dýniyeni kәdege jaratyp, óz jazbalarynda útymdy paydalanatyny bar.

Mine, býgin A.Múqiybekting pochtasynan qorjynymyzgha «QYTAY QAZAGhYNYNG AS BERUI» atty dәl sonday bir maqala kelip týsti. Aqyn búl maqalany «Ayqap» jurnalynyng sonau 1913 jylghy sanynan erinbey kóshirip alghanyn aitty. Baqsaq, maqalada sóz bolghan oqigha ótken ghasyrdyng basynda, Áukenning óz auylynda bolghan «Búlghynshynyng asy» jayynda jazylypty. Túraqty avtorymyzdyng atasyn ardaqtaudyng syrtynda taghy bir oilaghan «ishki esebi» bar-au dep oilap, atalghan maqalany oqyrman nazaryna úsyndyq.

Al, «ishki esebi» jayly Auyt Múqiybekting ózimen  reti kelgende súhbattasyp biletin bolamyz.

Abai.kz

Jabyqbay Búlghynshyúly

QYTAYDAGhY QAZAQTARDYNG AS BERUI

Qúljanyng soltýstik jaghynda kýnshilik jerde Turasu degen jerde Jabyqbay zәngi әkesi Búlghynshy aqalaqshynyng (volostnoy opraviyteldin) opat bolghanyna bir jyl tolghanda as berdi.

Asqa on tórt bolys el shaqyrylyp, býtin shaqyrylmaghan halyqtyng  әrqaysysyna keluine rúqsat ekenin bir ay búryn júrtqa maghlúm etti.

28 ramazanda attarymyzdy alyp asqa barugha jolgha shyqtyq. Shyqqan kýni jaqsy adamgha qonsa joly bolady degenmen auyldan on bes shaqyrym Óriktiaral degen jerdegi Jaypaq zәngi degen bir baygha qondyq. Ol kýni bir kók qasqa qoydyng etin jep, erterek túryp, Kýnesting boyymen jýrip otyryp, bir elge kelip qondyq. Ekinshi jaghymyzdan Estemes bolystyng balasy Noghaybek myrza kelip qondy. Bәrimiz ýsh auylgha qonyp, erterek túryp, elu shaqty adam birge attandyq. Noghaybek myrza oryssha, qazaqsha eki jaghynan da habary bar tәuir ghana bilimdi jigit eken. Orysshany alty jyl Qúljada ózine arnap «uchiytel» ústap oqidy. Býtin Qyzayda bizden artyq kisi joq dep jýrgen bolys hәm balalarynyng «nadandyghymnan aiyrylyp qalamyn» degendey, oqy dese at tonyn ala qashatyn bir zamanda búl myrzanyng oryssha, qazaqsha eki jaghynan birdey jettik boluy tang qalarlyq is edi. Qyzayda oqushy hәm oqytushylardyng óte az ekeni әrkimge belgili ghoy. Al, endi oqu izdep shetke ketushiler tipti joq edi. Byltyrghy jyly oqimyn dep shetke ketken Qyzaydyng birinshi jigitin Almatygha barghan jerinde orys ýkimeti «shpionsyn» dep qayta quyp jiberdi.

Kelelik endi maqsatqa. Jogharyda elu shaqty adam birge attanghanymyzdy aityp edim. Sol kýni jýrgennen jýrip otyryp Úty degen asumenen Qas degen ózenge keldik. Ol ózenning bir jaghy qazaqtiki, ekinshi jaghy qalmaqtiki eken. Sol kýni Qas boyynda bir Tólengitke qonugha kele jatqanymyzda  ekinshi jaghymyzdan tәiji Tóre balalarynan bireui otyz shaqty adammen kelip qosylyp, bәrimiz bir auylgha qondyq. Týnde qoy soygha kelgende  semiz-semiz qara qoy, qara eshkilerdi alyp kelip edi, «at alyp bara jatyrmyz, qasqa bolmasa jolymyz bolmaydy!» dep, soyghyzbady. Sonan song eki qasqa  mal alyp kelip, batamyzdy alyp, soyyp berdi. Qonaqasygha Qyzayday el joq shyghar dedim. Qyzayda bireu qonaqasy bermese, auylynyng starshynyna aparyp «shtrap» salghyza alady. Qonaqasy bermegen ýiding týnde bir qoyyn, iә astyna salyp jatqan tekemetin alyp ketedi. Qojasy ony daualay almaydy. Daualasa, bәri bir qonaq jenedi.

Onan shyghyp seksen shamaly adam jýrip otyryp «Taranshy qyshlaghy» degen qyshlaqtan ótip әr auylgha bóline-bóline qondyq. Búl el Kýnes elindey emes eken. Sebebi, shahargha jaqyn, jerge jarly, elinde nalog jinaghan qytay jatyr. Bir ýige qyryq-elu, keybir ýilerge jetpis-seksen qoydan alym salyp, búl salghanyng kóp degenge qytay ekeng dýre soghyp jatyr. Qytaydyng shabarmanynan qorqyp keybireuleri jylqysyn qaraghaydyng ishine aidap shyghyp jatyr. Ertengi kýn ramazan aity edi. Attanyp kele jatyr edik, bir jerde tau basyna jinalghan birtalay adamdy kórdik. Ayt oqugha jinalghan adamdar shyghar dep qattyraq jýrip júrt jinalghan jerge bardyq. Eki-ýsh kisi kezek-kezek «safan-safan» dep aighay salyp jatyr eken. Anyq ait oqugha jinalghan júrt ekeni bilingen son, biz de attarymyzdan týsip, sapqa kirdik. Birazdan song «safan-safan» degen aighay bitti. Seksen jastaghy mollagha úiyp, ait namazyn oqydyq. Namazdan song hatba oqyghaly týbi joq bir kitapty qolyna alyp, mollekeng týregelip edi, mollekenning qolynan kitapty jel bólik-bólik qylyp bytyratyp ala jóneldi. Ár qaghazyn bir qazaq qua jóneldi. Kóp kisi qughan song qoysyn ba, bәrin de mollekenning aldyna ústap alyp keldi. Qashqarlyq molla shamasy bir saghat kitabyn rettegen son, hatba oqydy. Biraq, ne oqyghanyn týsine almadym. Ol siyaqty hatbany iә Arabstanday, yaky Týrkiyada, bolmasa Týrkistanda, Qazaqstanda esh estigen joq edim. Sol kýni búryn mende balasy oqyghan Qojeke degen mollanyng ýiine qonugha keldik. Hosh kórip, qabyl aldy. Týnde әngimelesip otyrghanda, sóz arasynda, ýy iyesi molla:

– Jaqyn arada bir seyt zada arab kelip ýiimizge týsti. Bir mezgilde ýiding uyghynda qystyruly túrghan balanyng kitaptaryn alyp qarap otyrghanda «Rotny miyr» degen oryssha әlippe kitabyn kórip, onyng ishindegi әr týrli suretterine de kózi týsip, «mynany kim oqidy? Kim oqytady? Oqyghan balany tap, atyp óltiremin! Oqytqan mollany tap, halifanyng aldyna shaqyrtamyn. Ol mollany istetken kisige dýre soghamyn! Búl – orys kitaby. Búl kitap kelgennen bergi oraza, namazdaryng qabyl emes! Kifartin beru tiyis!» dep, qolyna alty ataryn alyp ashu qylghan son, «bala ýide joq, molla ýiine qaytyp ketti, mollany istetken kisi búl kýnde alysta» dep, qoryqqanymyzdan  Kifartiyne jiyrma som menen bir jaqsy at súrap edi, jalynyp otyryp alty som aqsha, bir dónejin baytal berip hәm aghayyn-tughandarymyzdy aralatyp, elu som shamasy aqsha berip jolgha saldyq. Jaryqtyqtyng minezi óte qatang kisi eken, bergennen de, bermegennen de ala alatyn jayy bar kórinedi. Osy elden kýmisti jýgen, qúiysqan kóp alyp ketti, – dep, meni ajaldan qútqaryp qalghan kisidey bolyp sóilep otyrdy.

Ishimnen «Áy, nadandyq-ay!» dedim de otyrdym. Ne deymin. Búl mollanyng ýiinen attanyp, Shóljota, Kógershin, Qayshy degen jerlerden ótip, as bergen Maytóbe degen jerge jaqyndadyq.  Búl jerler sol manaydaghy elding jazghy jaylauy eken. Aghash hәm jerding shóbi adam aitqysyz. Búl jerlerdi kórgende bashqúrttardyng Oral taulary oiyma týsti. Ishimnen «eger, búl jerler bir ónerli júrttyng qolynda bolsa, qanday bolar edi. Jerding qadyryn bilmegen elde bir tiyngha aspay jatqany-ay!» dep, Rossiyagha qaraghan qazaqtardyng jerlerinen aiyrylghany esime týsip, «búlar da bir kýni búl jerden aiyrylady-au!» dep, kónilim eljirep qoydy. Biz kelgende el kóship azayghan eken. Baghzysy asqa keletúghyn elden qorqyp, qoy-qozymyzgha zarary tiyer dep, baghzysy ózderining kóshetúghyn mezgilderi bolyp kóship jatyr eken. Búl Turaasudan Qaljatqa jaqsy atpen eki qonyp kiredi dedi. Tәp sәrsenbi kýni Maytóbege jaqyndap kelip bizding elding yqtiyarly adamdary Sylamjan bolystikinde jatyr eken. Biz de sonda týsip, ait shay, qymyz iship, býtin Begimbet degen el birge qosylyp, eki jýz shamaly kisi Sylamjannan shyghyp, eki shaqyrym jerdegi Búlghynshy bolystyng asyn bergen ýige birden «Bauyrym-ay-Bauyrym-ay! Halfem-ay -Halfem-ay! Qorghanym-ay-Qorghanym-ay!» dep, shapqan boyymyzben kelip týstik. Tәp Búlghynshy ýiining basynda bir aq tu jelmen bir ary, bir beri shayqalyp túr edi.

Aldymyzdan qarsy alugha shyqqan kisiler attarymyzdy baylap qaldy. Biz esik aldyna «Qosh keldinizder!» dep, qol qusyryp túrghan Jabyqbay myrzagha amandasyp, «Atanyz imandy bolsyn!» dep, ýige kirdik. Biz kirgen song tórt qatyn shymyldyqtyng artynan «Joqtau» bastady. Tórteui bir әnmen. Búlar jarty saghattay «Joqtau» aitqannan keyin, tórt qyz Búlghynshy marqúmnyng әr týrli jaqsylyq salttaryn aitty. Ýy ishi lyq tolghan kisi bir saghattay búlardyng aitqanyn tyndap, ishandardyng hatfasynda otyrghanday әr kim basyn tómen salyp, mýlgip otyrdy. Aqyrynda qúran oqylyp, dúgha qylyndy. Sonan song eki kisilep kótergen dastarqanmen bauyrsaq, qant, әr týrli taghamdarmen shay berdi. Ýy zor, segiz qanat. Ýsh jerge temir «kravat» ornatylyp, әr qaysysy jibek kilemmen jabylghan. Shay iship otyryp shamalap, ýy ishinde jiyrma myng somdyq jasau bar-au dedim. Býtin ýiding ishi naqysh, bezek. Jogharyda týrli-týrli shymyldyq, týrli-týrli ishik, týrli-týrli mәuti shapan iluli túr. Tórden esikke deyin әr týrli qymbat kilemder tóselipti. Shaydan song bәrimizdi on shaqty ýige bólip kirgizdi. Jiylghan júrt ýsh myng shamasynda boldy. Ár eki ýige bir-eki biye, eki qoy soyys berdi. Ár ýige eki kýnge jeterlik nan, qant, shay, túz, kýrish berildi. Búlardy pisirushi hәm pisiretin aspap – bәri de dayar. Erteninde kýres bolatúghyn boldy. Ár kim óz úranyn shaqyryp, taugha shyqty. Ýstilerinde dambaldan basqa kiyim joq әr eki taraptan jalanash baluan shyghyp, kýres bastady. Kýresip jýrgende bauy ýzilip ketip, bir baluannyng dambaly týsip qaldy. Jalanbút qalghan baluan ekeumiz birdey bolayyq dedi, bilem, ana baluannyng dambalyn әdeyi jyrtyp tastady. Sóitip, ekeuinde de belbeuden basqa kiyim qalmady, anadan tughanday jalanash alysyp jýrdi. Sonday-sonday qyzyqpen ol kýn ótti.

Erteninde at shabys boldy. Ýsh myng kisini eki kýn, eki týn tamaqqa toydyryp, tarqatty. Asqa 150 shamsy ýy tigilip, 156 jylqy 250 qoy soyyldy. 106 at shapty. Bas attyng bәigesi myng tenge menenen bir týie. Shetelge syigha 21 at berildi.

Eger, Jabyqbay myrza osy rashútty qyzay balalary ýshin bir mektep salugha júmsasa, ózi hәm atasy ýshin qiyametke sheyin ýzilmeytin bir sauap qylghan bolar edi!

Mollaghaly Bektúrliyn

«Ayqap» jurnaly,

10 mausym,

1913 jyl.

Dayyndap úsynghan: A. Múqiybek

Abai.kz