Búl qalay boldy sonda? Qazaq biyligining múnysyn qalay týsinuge bolady? «Kedendik odaqtyng qúryluy Tәuelsizdikke qauip tóndiredi» degen qazaq qoghamynyng yshqyna aiqaylaghan jan dauysyn qúlaghyna qystyrmaghan biylikting әreketi qoghamnyng boljamyn búrysqa shyghara almaytyn bolghany ma?

Ne boldy dep otyrghan shygharsyz. Ne bolushy edi, eki de bir boldy. Biz taghy bәrin mansúq etip, orgha jýgirip bara jatqan siyaqtymyz. Mәsele bylay bolyp túr: kedendik odaq ayasynda jýrgizilip jatqan is-sharalardyng biri retinde elimizding Resey shekarasyndaghy keden beketterining kóbisi jabylady degen sheshim shyghypty! Soltýstik shekaralardaghy myndaghan kedenshiler ontýstikke auysyp jatyr. Endi, soltýstiktegi kedendsiz shekaradan Resey qazaq jerine ne әkelemin, kimdi kirgizemin dese de erki boldy! Múny bir deniz. Ekinshi, birtútas keden aimaghyn qúrudy o basta 2012 jyly bastaymyz degen edi endi 2011 jyly osy isti bir jaqty eteyik dep jantalasyp jatqan kórinedi. Al, 2011 jyly Qazaqstannyng Reseyding bodandyghyna moyynúsynghanyna 280 jyl tolady. Resey dәl osyny mejelep otyrmasyna kim kepil?! Erteng saylaugha týse qalghan Reseyding preziydentine kandidattar onsyz da shovinistik sanamen ulanyp otyrghan ormanday halqyna «bayaghy bodandardy qaytarugha bel sheshe kiristik senbesen, kórshining kedensiz shekarasyna qara» demesine dәlel bar ma?!

Búl qalay boldy sonda? Qazaq biyligining múnysyn qalay týsinuge bolady? «Kedendik odaqtyng qúryluy Tәuelsizdikke qauip tóndiredi» degen qazaq qoghamynyng yshqyna aiqaylaghan jan dauysyn qúlaghyna qystyrmaghan biylikting әreketi qoghamnyng boljamyn búrysqa shyghara almaytyn bolghany ma?

Ne boldy dep otyrghan shygharsyz. Ne bolushy edi, eki de bir boldy. Biz taghy bәrin mansúq etip, orgha jýgirip bara jatqan siyaqtymyz. Mәsele bylay bolyp túr: kedendik odaq ayasynda jýrgizilip jatqan is-sharalardyng biri retinde elimizding Resey shekarasyndaghy keden beketterining kóbisi jabylady degen sheshim shyghypty! Soltýstik shekaralardaghy myndaghan kedenshiler ontýstikke auysyp jatyr. Endi, soltýstiktegi kedendsiz shekaradan Resey qazaq jerine ne әkelemin, kimdi kirgizemin dese de erki boldy! Múny bir deniz. Ekinshi, birtútas keden aimaghyn qúrudy o basta 2012 jyly bastaymyz degen edi endi 2011 jyly osy isti bir jaqty eteyik dep jantalasyp jatqan kórinedi. Al, 2011 jyly Qazaqstannyng Reseyding bodandyghyna moyynúsynghanyna 280 jyl tolady. Resey dәl osyny mejelep otyrmasyna kim kepil?! Erteng saylaugha týse qalghan Reseyding preziydentine kandidattar onsyz da shovinistik sanamen ulanyp otyrghan ormanday halqyna «bayaghy bodandardy qaytarugha bel sheshe kiristik senbesen, kórshining kedensiz shekarasyna qara» demesine dәlel bar ma?!

Tәuelsizdikting eng әuelgi belgisi әri negizi bolyp tabylatyn memlekettik shekara kedensiz qalu degen sóz, «Al, tәuelsizdigimiz she?» degen súraqty tótesinen tudyrady. Qazaqstannyng býgingi shekaralyq aumaghyna negiz bolyp otyrghan jerdi 1920 jyly Mәskeude Álihan Bókeyhan men Ahmet Baytúrsynov jәne Álimhan Ermekov bastaghan Alash ziyalylary qújatpen bekittirgen. Býgingi bizding bar bolyp, tәuelsiz memleket qúryp otyrghan úlanghayyr jer sol at tóbelindey arda azamattardyng enbegi jәne tabystap ketken amanaty bolatyn. Amanatqa qiyanat jasamaydy deushi edi...

Býgingi qazaq biyligi - qulyghy men ishining qyryndysyna deyin biletin Reseyge nege sonsha alabóten mahabbatpen qaraytynyn jәne Resey ýshin bәrine dayar túratynyn týsinu bizge qiyn. Bәlkim, Sizding aqylynyz jeter...

«Abay-aqparat»

Álimhan Ermekovting qazaq jerining shekaralyq aumaghyn qújattau jónindegi 1920 jyly Mәskeude Leninning basqaruymen ótken komissiya otyrysynda jasaghan bayandamasy turaly aitqan sózinen ýzindi. Búl taspany Nógerbek Maghzúm alpysynshy jyldary Álimhan Ermekovting óz auzynan jazyp alghan.