"Jigitte de jigit bar, azamaty bir bólek, Jylqyda da jylqy bar, qazanaty bir bólek". Qazaq ýshin jigit pen jylqynyng arasynda kóp aiyrma joq cekildi. Jaqsy jigitting minezi jylqynyng minezimen astastyra surettelip, maqtalyp jatatyny bar. Al, dattaugha kelgende qazaq sózge sarandyq tanytypty. Mineytin adamynyng minin jylqynyng minine teludi ar sanasa kerek. Bәlki, búrynghy zamandarda últymyzda dәl býgingindey jatyrynan bezingender, sirә da bolmaghan shyghar. 

Qazir jatyrynan bezinu, óz últyna qarsy shyghyp, eteginen tartyp otyru - keybir azamattardyng kýndelikti әdetine ainalyp barady.

Elimizdegi orys diasporasy "Aljas", "Aljas" dep astyna kópshik qoyyp jýrgen Oljas Sýleymenov aghamyz aljasyp ketkeli qashan. Ol elding ruhany damuyna, qazaq últynyng qazaq memleketining zandy múragerine ainala bastauyna qarsylyghyn kórsetip, tipti, Elbasymyz Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng sayasatyna doq kórsetip jýr.

Sonda... Oljas Sýleymenov Elbasymyzgha qarsy ma?

Birinshiden, "Biz siyaqty elge tәuelsiz bolyp ómir sýru qauipti" deydi ol.

Al, Elbasymyz bolsa, әr súhbatynda elding tәuelsizdikke jetuining mәni men manyzyn týsindirip, qazaq últynyng jýregine ýmit sәulesin jaghyp keledi.

Oljastyng oiynsha, biz tolyq tәuelsizdik almaghan elmiz. Biz qolansy sasyghan an kórshining qoltyghynda әli kýnge túnshyghyp otyrmyz. Áriyne, kórshi Reseyding qonyshynan basyp ýirengen sayasaty bizdi erkimizge jibermey otyrghany ras. Biraq, bizding Tәuelsiz el bolghanymyz, búl tәuelsizdikting qadyr-qasiyetin Oljastardyng moyyndamay otyruy - Elbasygha qarsylyq qana emes, "arqasýier Reseyim bar" dep, az sandy orys diasporasymen birigip alyp, múqym qazaqqa ses kórsetu emey nemene?.. Elbasynyng ústanymyn mansúqtap, býirekten siraq shygharu emey nemene?..

Ekinshiden, Aljas Amarúly qazaqtyng bauyrmaldyghyn, qonaqjaylylyghyn joqqa shygharyp, qazaqty ýsh jýzge bóluge tyrysatynyn da súhbattarynda anyq aityp jýr. Ruaralyq, últaralyq arazdyqty tudyrghan adam QR zandary boyynsha jazalanugha tiyis. Ol "qazaqtyng birligin saqtap túrghan Qazaqstandaghy ózge diasporalar" dep bir býtin qazaqty myngha bólip, ózge bolmasa, ózimiz el bolmaytynymyzdy kýn sayyn elge uaghyzdaudan jaghy talmay keledi."Ázirshe bizdi biriktirip ústap túrghan tórtinshi jýz – Respublikamyzdyng kóp últtan qúralghan halqy" deydi ol. Qazaqstandy biriktirushi, ózge diasporalardyng úiytqysy qazaq ekenin Elbasy eki sózining birinde aityp jýrgenine myng mysal keltiruge bolady. Sonda sol Elbasynyng sózine qarsy boluy arqyly Aljas Amarúly neni dәleldemek?

Ýshinshiden, latyngha kóshuge de qarsy bolyp otyrghan negizgi "kózir" osy keyipkerimiz. Búrynghylardy aitpay-aq qoyalyq, Núrsúltan Nazarbaev "Bolashaqqa baghdar: Ruhany janghyru" atty maqalasynda, keshegi Dýniyejýzi qazaqtarynyng qúryltayynda latyn qaripine kóshu zamannyng talaby ekenin aitty. Elbasynyng osy sayasatynyng etegine jabysyp, tartqylap otyrghan taghy da Oljas kókemiz.

"Jaman aighyr ýiirine shabady" deydi qazaq. Ensesin endi kóterip, sany 18 milliongha jetip, qazaqtyqqa bet búra bastaghan halqyna jaman aighyrday azynap jýrgen Oljas Sýleymenovke shalma salyp, bastyqtyratyn bir úldyng tumaghany ma? Oljastyng bir kezderi qazaqqa túlgha bolghanyn joqqa shyghara almaymyz, әriyne. Biraq, songhy kezderi ol túlghalyqtan taydy. Bir kezderi payghambarday qúrmetke layyq bolghan ol qazir qazaqqa "payghambar" emes. Orystyng - qoljaulyghy. Ol qoljaulyq qazirge ghana qol sýrtuge jarap túr. Erten... Erteng qol túrmaq, ózge jerdi sýrtuge de jaramay qalady.

Oljas "AZiYa"-sy arqyly qazaqty bir quantyp edi, odan keyingi onyng myng kýnәsin osy bir enbegine bola keshire beru - qazaqqa qana tәn qasiyet bolsa kerek. Biraq, shydamnyng da shegi bar emes pe? Oljas Sýleymenov el men Elbasygha ses kórsetuin dogharyp, endigi qalghan ghúmyryn ghylymgha qaray búryp, qazaqtyng ruhany janghyruyna mýmkindik berse dep oilaymyz. Bizding búl oiymyzdy jaman aighyr qúptay ma eken? Áy qaydam, jatyryna shauyp ýirenge jaman aighyrdy minip otyrghan iyesi oghan mýmkindik bere qoymas...

Shәriphan Qaysar

Abai.kz