«Latyn Amerikasy — Soltýstik Amerikanyng ontýstik bóligi men býkil ontýstik Amerika aumaghyndaghy elderding jalpy atauy. Jalpy aumaghy 22,8 mln. km². Halqy 479 mln. adam. 15 – 16-ghasyrlarda qazirgi Latyn Amerikasy aumaghynda ómir sýrip jatqan jergilikti taypalardy (Kolumb ýndister dep ataghan) Ispaniya jәne Portugaliya jaulap alyp, otar elderge ainaldyrdy. 1810 – 26 j. tәuelsizdik jolyndaghy soghystar nәtiyjesinde Amerikadaghy barlyq otarlar Ispaniyadan bólinip shyqty.

1822 j. Braziliya Portugaliyadan bólindi. Osydan keyin Latyn Amerikasynda derbes memleketter qúryla bastady. Qazir Latyn Amerikasynda 33 memleket jәne Fransiya, Niyderland, AQSh-tyng birneshe tәueldi aumaqtary ornalasqan. Olar: Antigua jәne Barbuda, Argentina, Bagam araldary, Barbados, Beliyz, Boliviya, Braziliya, Venesuela, Gaiti, Gayana, Gvatemala, Gonduras, Grenada, Dominika, Dominikan Respublikasy, Kolumbiya, Kosta-Rika, Kuba, Meksika, Nikaragua, Panama, Paragvay, Peru, Salivador, Sent-Kits jәne Neviys, Sent-Lusiya, Sent-Vinsent jәne Grenadina, Surinam, Trinidad jәne Tobago, Urugvay, Chili, Ekvador, Yamayka. Últtyq qúramy óte kýrdeli etnikalyq jәne tarihy prosesterden ótken (europalyqtardyng úrpaqtary, ýndister, metister, negrler, mulattar, t.b.). Múnda resmy jәne memlekettik til retinde negizinen ispan tili, al Braziliyada – portugal tili, Gaitiyde – fransuz tili, Surinamda – niyderland tili sanalady. Odan basqa 14 kishi memleket, Yamayka men Bagam araldary halyqtary aghylshyn tilinde sóileydi. Jalpy halyqtyng 10%-na juyghy ýndis jәne jergilikti dialektini qoldanady. (Uikiypediya — ashyq ensiklopediyasynan alynghan mәlimet).

Qazaqtyng rulyq shejiresinde Adamzattyng dýniyege kelui, eseiyi, kemeline kelui men tolyp tolysuy dybystyq tanbalar jәne sandarmen belgilenip bәri qatar óriledi. Sol ýshinde keyde bizder, sannyng ornyna 1-A, 2-Á, 3-B, 4-G, 5-Gh, 6-D, 7-E, 8-J, 9-Z, 10-I, 11-Y, 12-K, 13-Q, 14-L, 15-M, 16-N, 17-N, 18-O, 19-Ó, 20-P, 21-R, 22-S, 23-T, 24-Ý, 25-Ú, 26-U, 27-H, 28-Sh, 29-Y, 30-I  degen dybystyq tanbalaryn qoldanamyz.  Adamzattyng jetpis myng jyl ghúmyryndaghy eng alghashqy әlemdik úly derjava Qazaq qaghanaty  qoldanghan dybystyq 30 tanbacy osy. Búl 30 tanba әlem tarihyndaghy adamdardyn, rulardyn, taypalardyn, elderdin, handyqtardyng (memleketterdin), qaghanattardyng dýniyege kelu ret sanymen tolyqtay sәikes jasalghan. Biz Alyp by (Álippe) әleminde ómir sýrip kelemiz. Álipby – halyqaralyq jaghdayda týrli memleketterdin, últtardyng mәdeny qarym-qatynasyn jýzege asyratyn jәne olardyng shyqqan tegin anyqtaytyn eng senimdi qúral.

Álippe demekshi,  Qazaqtyng әigili eposy «Qoblandy batyr» jyrynda «Álip tanba Qypshaqtyn, ataghy ozghan Alashtan» degen joldar bar. Mine osy eki auyz sóz qazirgi ghylymy qoldanystaghy «Álippe – sauat ashu oqulyghy. Arab әlipbiyining alif jәne by degen eki әrpinen qúralghan» (Uikiypediya — ashyq ensiklopediyasy) degen tújyrymdy týbegeyli joqqa shygharady. Biz búdan qazaq pen qypshaq ataularynyng sinonim ekendigin jәne qypshaqtyng (qazaqtyn) ejelgi tanbasy «Álip» bolghanyn kóremiz. Qazirgi tanbasy «qos әlipten» túrady.

Qara («Álippe» degen sóz  qaydan shyqty?» http://ult.kz/post/alippe-degen-soz-kaydan-shykty).

Osy otyz dybys-tanbadan túratyn ejelgi qazaq Alyp biyining on tórtinshi dybys tanbasy «L (yl)» dep atalady. «L» tanbasy Ata, Áke, Bala degenimizdegi Balanyng ekinshi buynyn iyemdengen. Demek, «L" – Adam Ata nemereleri men shóberelerining balalary men qyzdary degendi bildirip túr. Búl ary qaray Lala (gýl), Aq, Laq, Laqi, Laqay, Laqau degen etnosqa ainalyp, keyinnen tolyp, tolysyp Latyn atalyp túr. Qazaqtyn  «laqty eshkisi» atauynda da osy Laqaylardyng «aptyrlyq qúqyghy» saqtalyp túr.

«Yl» tanbasy bastauyn Atam qazaqtyng Auyl degen sózinen bastau alady. Auyldyng tolyq maghynasy Aua (Ana) auyly.

Týsinikteme: Laqaylar men Tekeler zamanyn da kóptegen elder, eldi mekender Teke dep atalghan. Teke men Laqy - Ru attary. Ejelde qazirgi Batys Qazaqstandaghy Oral qalasy Teke, Albaniya astanasy da ejelde Tekeran, al Iran astanasy kýni býginde de Tegeran (Tekeran) dep atalady.

Tragediya sózi grek tilinde «tekeler әni» dep audarylady. Demek, bәrining shyghu tegi bir qaynardan. Bәri-bәri bastauyn qazaq dalasy men onyng rulyq shejiresinen bastau alady. Qazaqta Teke degen ru bar. Qaz Adaydyng jetinshi buyn úrpaghy Búzaudan  taraydy. Kórshi Týrikpenning de (Týrik Mannynda)  bir ruy Teke dep atalady. Qazirgi Iran memleketining negizin kezinde Daylardyng Arshaq degen bir atasynyng qalaghany barlyq jazba derekter de aitylghan.  Demek, Arshaktyng ruyn Teke dep batyl aituymyzgha tolyq negiz bar. Sebebi, memleketting negizin qalaghan ejelgi rular, astanasyna óz atalarynyng esimderin qoyyp otyrghan. Mysaly, Shynghys han qaghanatynyng astanasy Qaraqorym (Qaraqúrym) atalghan sebebi, Qara da, Qúrym da Shynghys han múnaldarynyng arghy atasy. Shynghys tauynyng eng biyik shyny Múnal dep atalatyny da osydan.

Laqaylar ózderin «biz ózbek te, tәjik te emespiz, bizderdi jeke, derbes týrki halyqtarynyng biri dep tanu kerek» degen mәseleni әr kezderde kóterip keledi. Meninshe olardyng kezinde solay bolghanyna dau bolmasa kerek. Áytpese, kóptegen әlem elderining qúramynda Laq, Laqay atty ru, taypa men elder bolmaghan bolar edi. Qazaqtyng bala degen sózi de dýniyege kelmegen bolar edi. Mysaly, solardyng biri Laky degen atpen Qazaqtyng Qap tauyndaghy (Kavkaz) Tau elining (Daghystannyn) jergilikti halqy sanalady. Lakiya dep te atalady. Oghan Laq jәne Qúlyn audandary kiredi. Kezinde olar Imam Shamilding eng senimdi serikteri bolghan. Laqtarda qazaqtar siyaqty birin-biri adam dep ataydy. Islamnyng sunnit tarmaghyna jatady.

Laqay (Laq, Laqi, Laqiya, Lakoe, Laqau)  atty ru men taypa ózbekter de, qaraqalpaqtyng qypshaq arysy ishin de, qyrghyzdar da, qazaqtyng qonyratynda jәne t.b. bar. Qaraqalpaq laqaylary ózderin Qara babadan taratady. Laqaylar Daghystan da (Resey), Tәjikstanda jәne Iranda jeke etnos sanalady.

Laqaylar qazaqtyng tól úrpaghy. Jalpy týrki halyqtarynyng tegi (týbi) bir ekendigin jәne olardyng bәri Manghystaudan bastau alatyndyghyn aighaqtaytyn basty derek kózderding biri «Alpamys batyr» dastany bolyp tabylady. Osy jyr Laqaylardyng Ata-tegin, Atamekenin, ósken ortasyn dәlme-dәl aighaqtaydy. Jyrdyng birneshe núsqasy bar. Osy jyrdyng bәrinde Alpamys batyrdyng tegi qazaq, atamekeni Jiydeli-Baysyn ekendigi aitylady. Key núsqasynda onyng ruy Qonyrattyng Laqayy ekendigi de kórsetiledi.

Jyrda aitylatyn oqigha jelisi Manghystauda bolyp ótken. Biz múnyng dәleldi derekterin marqúm Serikbol Qondybaydyng zertteu enbeginen tabamyz. Sondyqtan onyng bәrin qaytalap jatpaymyz. Jyrdyng dýniyege kelgen jeri de osy Manghystau. Jyrdaghy attary atalghan adamdar,  jer, su, tau, eldi meken ataulary әli sol búrynghy kýiinde Manghystauda tolyqtay saqtalghan. Mysaly, «Jiydeli» atty toponimder: alqap - Beyneu oiynda; alqap - Bozashy týbeginde;  qorym - Qúryq kentinen 37 km soltýstik baghytta ornalasqan. Sol siyaqty «Qarahan (Qaraghan) taudy» erekshe ataugha bolady. Ol jyrda «Qarahan tauda babamyz, Qarahan taudyn  týlkisi, Qarahan tauda qamalym, Qarahan taudyng arshasy» dep beriledi. Qara qangha, Qangha baba, Qaratau, Qaraghantýp (Qaraghan týbek, Týpqaraghan), Qaraman Ata (eng ejelgi qorym, әuliye), Qaramandybas ataulary saqtalghan. Jyrda «Qazyna malyn jep boldy, Qaraqan taudyng týlkisi» delinetin Týlkili say da osy jerde. Alpamys batyr elining mal baghatyn Qyry da osynda. «Baysyn, qonyrat eline, Tang ata kelip qúlady» degendegi Bayúldary da osynda. Múnda Bayúldaryna qatysty ataular jetip artylady. Mysaly, Bayjauyn (alqap), Baykisi (jal, alqap), Baylama (jal), Bayzaq (alqap), Baykýshik (jer aty), Bayqasqa (shatqal), Baylepes (jer aty), Bayniyaz (alqap), Baysary (qúdyq), Bayseyit (alqap), Baytaq (alqap), Bayúzaq (qorym), Bayshar (jer), Bayshaghyr (alqap) t.t. bolyp kete beredi. (Jer-su ataulary S.Qondybaydyng «Manghystaudyng jer-su ataulary» atty enbeginen alyndy. Almaty-2010, 52-54 better). Múnda «Qonyrat» degen jer men eldi meken atauy da bar. Manghystau (Beyneu audany) men qazirgi Qaraqalpaq eli shekarasynda ornalasqan.

Biz biletin taghy bir Jiydeli-Baysyn atty toponim Tәjikstan elining shyghys bóliginde, yaghny respublika aimaghynyng 45%-yn alyp jatqan Tauly Badahshan aimaghynda (avtonomiyaly oblysy) ornalasqan.

Qazir geografiyalyq koordinattarmen qarasaq, Dushanbe, Qorghantóbe, Kulyab ýshbúryshynyng ortasynda Jiydeli-Baysyn degen jer bar. Jiydeli-Baysyndy mekendeytin laqay, qonyrat, týrkimen-jýz siyaqty elder ózderining týpki atamekenderin Arqajúrt (Saryarqa) dep ataytyn kórinedi.

Jiydeli-Baysyn demekshi, Qazaqtyng әigili eposy «Alpamys batyr» jyry bylaysha bastalady.

«Búrynghy ótken zamanda,

Din músylman amanda,

Jiydeli Baysyn jerinde,

Qonyrat degen elinde,

Baybóri degen bay bopty...

Qissanyng basqa bir jerinde Baybórining auyly Baysynnan eki kýnshilik jerde bolghany aitylady. Baysyntau Qissar (Qiyan (Qiyat)) jotasynyng ontýstik-shyghys silemi, Búharadan Ghissargha jәne odan әri Ámudariyagha baratyn ejelgi keruen joly sol arqyly ótken. Jiydeli Baysyn osy taudyng Súrhan ózenine qaray jatqan betkeyinde. Á. Divaevtyng XX ghasyrdyng bas kezinde qazaqtardan jazyp alghan mәlimetterine qaraghanda: «Jiydeli Baysyn eki bektiktin: Kulyab jәne Qissar bektikterining sheginde. Onda Baysyn dep atalatyn ýlken kól bar. Onda Kishi ordanyng qyrghyzdary (qazaqtary M. Q.) túrady. Orta ordanyng qonyrattary men arghyndary da bar» (Uikiypediya — ashyq ensiklopediyasynan alynghan mәlimet).

Biz búdan qazirgi Tәjik halqynyng Aday Atanyng shejire deregindegi Qúdaykeni ýlken úly, yaghny Adaydyng birinshi nemeresi Tәzikemen bir qaynardan ekenin kóremiz. Tәzike tolyp, tolysqan «Áz әke» bolsa, Tәjikting tolyp tolysqan «Áje jigi (ruy)» ekenin kóremiz. Qazaq handary men qaghandarynyng bas kiyimderining atyna osy Ájemizding aty qoyylghanyn da kóremiz.

«Jiydeli Baysyndy mekendeytin «Laqaylar óz aqyndaryn «soqi» dep ataydy, búl sóz de qazaqqa tym bóten bolmauy kerek. Laqay soqilary toylarda dombyralaryn qolgha alyp «qushiyq» aitady, onysy bizding arnaugha úqsas. Bir ýlgisin keltireyik:

Archalardan astidan,

Archib aghan dumbiram.

Pistelerding astidan

Pichib aghan dumbiram.

Dumbiram aldim qulgha,

Hudayim saldy julgha

Dumbiram seni baghayiyn,

Bashinga tupek taghayiyn.

Laqay aqyny ózining qolyndaghy dombyrasyn osylay dәripteydi.

...Mәshhýr Jýsip jazbalarynda Jiydeli-Baysyn shyndyqtan góri anyzgha jaqyn – «Búl aughan júrty әr rudan qúrylyp júrt bolghan el. Biz bilgende Jiydeli-Baysyn atyna qyzyghyp Asanqayghy barghan. Onyng sonynan Qaztughan barghan. Oraq Mamay barghan. Telaghys barghan. Tama Shora batyr, Kishi jýzden shyqqan әz Edige barghan. Jiydeli – ózen aty, Baysyn – tau aty. Tau bolghanda tamasha tau. El qay jerinde, mal qay jerinde jýrgenin jan bilmeydi. El-júrtynyng kóbi qazaq. Baysyn – qonyrat atanady. Shaharlary – Balyq (Balh-J.A.), Badaqshan. Qúndyz – Talqan atanghan jerleri bolady. Elin aqsaqaldar biyleydi.

...Jiydeli-Baysynnyng tarihyna kelsek… Erte dәuirding tarihy derekterinde búl ólkeni Baktriya deydi, Qúshan degen atau da qoldanylady. Sonymen qatar ghylymy әdebiyette Toharstan degen atau da bar. HH ghasyrdyng basynda Jiydeli-Baysyn Búhar әmirligine qarady.

Qazaqtyng etnikalyq tarihymen erteden baylanysty osy ólke turaly naqty derekterdi biz «Halyqtardyng úly qonys audaruy» dep atalatyn kezennen alamyz. Bizding jyl sanauymyzdyng basynda Jiydeli-Baysyngha ghúndar at basyn tiredi. Alpauyt imperiya qúrghan ghúndardyng ontýstik tarmaghy «Aq ghún» atalady. Batys tarihshylary búl kezenge qatysty «Eftaliyt» degen ataudy qoldanady, onyng da óz sebepteri bar. Qazirgi laqay halqynyng qúramynda Abdal degen ru bar, laqaydyng ishinde Asanqoja degen tarmaqqa kiredi» ((«Laqay-týrkining bir bútaghy» J.Artyqbaev, tarih ghylymdarynyng doktory, L.Gumilov atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiytetining professory).

Laqay - sóz týbiri (óz týbi, óz atasy) Aq, ary qaray ai, qay,  laqay bolyp shyghady.

Aq - IYә, Iә kәdimgi aq pen qara degendegi aq pen qaranyng ara jigin ajyratyp, agha men aqiqatqa týbir (ata)  bolghan agh (aq). Anamyzdyng aq sýtine, sonymen qatar aq neke, aq niyet, aq tilek, aq jýrek t.t. degen siyaqty barlyq eng jogharghy adamy qasiyetterdin  bәrine balama  atau bolghan - aq. Búl úghymdardyng bәrining avtory Qaz Adaydyng besinshi buyn úrpaghy Aqpandar (Aqmandar) bolyp tabylady. Demek, eng jogharghy bes degen bagha besinshi buyndaghy Aqiqattyng aghasyna qoyylghan. Manghystaudyng eki tauynyng Aqtau men Qaratau, soghan sәikes bas qalasynyng da Aqtau atalatyny osydan.

Ay – Ayaru, Aysúlu, Aynúr, Aygýl, Ayzere, Ayman, Ayjan t.t. analyq tekke jatady. Áyelding sóz týbiri Áy (Ay). Áyel erding serigi, Ay jerding serigi. Aspanda Ay jerdi ainalady, jerde әiel erdi ainalady.

Qay – qazaq últynyng negizin qalaghan qayy, yaghny qaz ben ay taypasy.  Osman imperiyasynyng (býgingi Týrkiya memleketi) negizin qalaghandarda osy qaz ben ay taypasy. Ejelgi qazaqtardy «qay saq» deytinderi de osydan.  Olardyng da «shyr» etip dýniyege kelgen jeri Manghystau. Ol ónir kýni býginde de «Qangha baba» dep atalady.  Osy attas jer (alqap), ejelgi qamal, qorym kýni býginde de bar. Qaraghan týbekte, yaghny aq pen qaranyng arajigi ajyratylghan jerde ornalasqan. Ol jer Týpqaraghan (Qaraghantýp, Qaraghantýbek) dep atalady. Al, Qa – qayy (qanly), qazaq pen qaranyng birinshi buynyn beredi.

Qazaqtyng eng sýiikti sózi balaqaydyng da, qysqy bas kiyimi malaqaydyng da, alaqay men solaqay degen úghymdarynyng da, jem-shóptik jәne emdik ósimdik qalaqaydyng da ataulary osy Laqaylargha (Man Laqaylargha) baylanysty dýniyege kelgenin baghamdasaq tipti de janylyspaymyz.

Man Laqaylar eli Jiydeli ózeni aimaghyna ornalasqan. Biz búdan Laqaylar  túratyn jerding qaq ortasyn aghyp ótetin ózendi Jiydeli, yaghny «Jiyender eli»  dep atalghanyn kóremiz. Úldan tughan úrpaqty naghashy, qyzdan tughan úrpaqty  jiyen dep ataytyndaryn barsha qazaq balasy bilse kerek. Demek, Laqaylar Analyq tekke jatady. Soghan sәikes Latyn Amerikasy da. Biz múny Amerika atauynyng sóz týbiri Adam Atanyng ekinshi buynynda túrghanynan da aiqyn kóre alamyz.

Al Jiydeli (jiyender eli) atauyna qosaqtalyp aitylatyn Baysyngha kelsek, sol elde Baysyn dep atalatyn tau da, Baysyn dep atalatyn kólde bar. Alpamys batyrdyng әkesining esimi de Baybóri. Áygili Shynghys qaghannyng arghy atasynyng aty da Bórte bóri. Sonymen qatar Baysynnyng On eki ata Bayúlymen týbirles ekenin de kóremiz.

Manghystauda osy jiyenderge qatysty «Jiyenәli» degen jer atauy bar. Taushyqtan soltýstikke qara 15 km jerde. Baybórining qúdasy Baysarynyng atyndaghy qúdyq pen toghan da osy jerde. Birinshisi Ýstirtte bolsa, ekinshisi Týiesu degen jerde (Senekten 35 km).

«Alpamys batyr» jyryn (epos jәne ertegiler sikli) Qazaqtar men qaraqalpaqtar «Alpamys», ozbekter «Alpamysh», bashqúrttar «Alpamypi pen Barsyn Hyluu», tatarlar «Alpamsha», altaylyqtar «Alyy Manash», qyrghyzdar «Manas» dep ataydy. Búl epostyng barlyq (oghyz, qonyrat, qypshaq) núsqalarynda da, olardyng payda bolghan uaqyty aitylmaydy. Alayda jyrdyng Deshti Qypshaq dalasynda payda bolyp, damyghany anyq angharylady.

Eposta Qonyrat taypasynyng Orta jýzge jatatyny, sonday-aq osy taypagha birikken rular sany otyz eki («otyz eki ata qonyrat») ekeni de aitylady. Epostaghy mәlimetterge sәikes, Alpamystyng shyqqan tegin bylay dep esepteuge bolady. Eposta Arystan bab turaly aitylady, anyzdargha sәikes, ol músylmandar dýniyesinde ataghy mәlim, әuliyelik jәne dindarlyq qyzmetimen әigili Qoja Ahmet Iassauiyding ruhany ústazy bolghan. Eskerte ketetin jaghday ekeui de bir ónirde, yaghny Núq payghambardyng kemesi toqtaghan jerde ghúmyr keshkenderimen aralaryn birneshe ghasyrlar, tipti mynjyldyqtar bólip jatyr.

Onyng kesenesi (búryshtarynda tórt múnarasy bar eki kýmbezdi) Ontýstik Qazaqstan oblysynyng Qyzylqúm audanyndaghy Qogham selosynyng manynda, Arys ózenining Syrdariyagha qúyar saghasynda ornalasqan. Eposqa qaraghanda, balasy joq Baybórige úly Alpamys pen qyzy Qarlyghashtyng dýniyege kelui turaly basqa әuliye-әnbiyelermen birge Arystan bab ta ayan bergen.

Qazaqtyng rulyq shejiresine sәikes A (Atagha) - «L» tanbasy jalghanyp tek qana on týbir sóz jasalady. 1.Al (Alghy, Aldynghy, Alghashqy, Alghy dalasy (Qonyrattyng bir ruy, sonymen qatar Adaylardyng ejelgi úrany), 2.Ál (Ály (Múnaldyng bir balasy), Álim (Alshynnyng ýsh úlynyng ýlkeni), Áldi, Álsiz), 3.El (bir ruly el), 4.Il (IYleu, qúmyrsqanyng iyleui), 5.Ol (men, sen jәne ol, ong men solyn tanu), 6.Ól (ólke, ólen, ólara,  ólu, ólmeu), 7.Ýl (ýlken (Ata men Áke, yaghny aldynghy jeti atalyq jýie), 8.Úl (úl bala (ýlkennen kishi)), 9.Yl (ylym, ghylym), 10.Il (ilim, bilim, alghashqy ondyqqa tiyesili Ilki dýniye). Basqa 20 tanbagha «L» jalghandaydy. Demek, Ana tilimizding sóz qúramy Qaz Adaydyng rulyq shejiresine 100% sәikes jasalghan.

 «L» tanbasyn sóz basy eter bolsaq ta, osy qaghida tolyqtay saqtalady. Biz búdan taghy da qazaqtyng rulyq (taypalyq) birlestigine sәikes tek qana 12 týbir sóz jasalatynyn kóremiz: La – 1.Lab (Labaq), 2.Lagh (laghyl, laghman, laghu, laghyp ketu, laghnet aitu), 3.Laj (lajyn tabu, lajsyz), 4.Lay (balshyq), 5.Laq (Laqi, Laqay, Laqiya, Laqau,  laqap sóz, laqap (madaq esim), laqtyru,  laq etkizu (tógip tastau, aqtaryp salu), eshkining laghy), 6.Lal (saqau, Lala gýl), 7.Lang (lang salu), 8.Lap (lapyldap janu, lap qong), 9. Las (kirleu, las tirlik), 10. Lat (Latyn eli), Latysh (Latviya) halyqtary, Latyn Amerikasy, Latyn tili, Latyn әlippesi), 11.Lau (lau tartu), 12.Lash (lashyn (qús), lashyq (ýishik)). Qysqasy, «La, Laq» degen sóz týbiri (óz týbi, óz atasy) bar barlyq ataulary men úghymdarynyng avtory osy laqaylar.

La – birinshi buynda lal (tili shyqpaghan sәbi, balamasy saqau), ekinshi buynda bala (tili jana shyghyp kele jatyr), 3.dala, 4.jala, 5.qala (qala salyp bes degen bagha alyp túr), 6.lala (gýl, әlem gýlge oranghan, balamasy býkil әlem elderi Alash, Alty Alash atalyp, bir qaghanattyng qúramynda tatu-tәtti ghúmyr keshken, 7.mala (tuystyghy bólinbeytin jeti atalyq jýieni iyemdengen jeti sanyn bastaryna  malaqay etip kiyip túr), 8.nala (bólingendikten Atalarynyng nalasyna qalyp túr), 9.sala (salagha bólinu jalghasyp túr), 10.tala (han talapaygha týsken), 11.shala (aqyr ayaghy búl dýnie shal, shala, shalajansar, shalaqan (shalaghan), shalapaylardyng isi bolyp shyqty) bolyp kezdesedi. Demek, Adam degenimizdegi 15 oryndaghy «M»-ning aldynda túrghan 14 oryndaghy «La» qazaqtyng alghashqy damu kezenindegi qatyn men balanyng barlyq bolmysyn tolyqtay qamtyp túr.

Qazirgi til ghylymynda «Latyn tili baltyq, german, slavyan, german, roman jəne basqa tilder toby enetin ýndieuropa tilderi semiyasyna jatady» delinip jýr. Aqiqatynda, «La» degen týbirden bastalatyn Latyn Amerkasynyng bayyrghy túrghyndaryn, Baltyq tenizi jaghalauyndaghy Latysh jәne t.b. elderdi Osy bizding Laqiyler men Laqaylardyng tolyp, tolysqan úrpaqtary dep, batyl tújyrym jasay alamyz.  Demek, býgingi ótemiz dep otyrghan Latyn әlippesi, ejelgi qazaq Álippesi bolyp tabylady. Demek, qazirgi batystyqtar, Evropalyqtar, Amerikalyqtar qoldanyp jýrgen Latyn tili men әlippesi bastauyn ejelgi Rim imperiyasynyng negizin qalaghan Qazaqtyng Jeti ruynan (Etruri, Etrusk delinedi) alady. Qara: («Rim imperiyasynyng negizin qalaghan qazaqtyng jeti ruy» http://alashainasy.kz/kazak_tarihy/rim-imperiyasyinyin-negzn-kalagan-kazaktyin-jet-ruyi-82798/).

«Latyn tili (lat. lingua latīna) — Latium jәne Ejelgi Rimde Italikalyq Latinder sóilegen antikalyq Italik tili.

Europalyq tilderding basym bóligi sekildi ejelgi Proto-Ýndi-Europalyq tilding jalghasy. Etrusk tilining yqpaly men Grek әlipbiyin paydalanu latyn tilining Apennin týbeginde qalyptasuyna әser etti. Qazirgi Roman tilderi latyn tili dialektisining (dóreki Latyn) jalghasy. Sonymen qatar latyn tilin kóptegen studentter, zertteushiler men shirkeu qyzmetshileri paydalanady, jәne әlem boyynsha keybir bilim beru instituttarynda әli kýnge deyin oqytylady.

Latyn tilin kóptegen til semiyalarynda jana sózder jasauda jәne biologiyalyq taksonomiyada da qoldanady. Latyn jәne onyng jalghasy bolyp esepteletin Roman tilderi Italik til semiyasynyng saqtalyp qalghan jalghyz ókilderi. Italik tobynyng basqa ókilderi jazba retinde saqtalghanymen de, keyin Rim respublikasy kezinde latyn tilimen jútylyp ketti. (Uikiypediya — ashyq ensiklopediyasynan alynghan mәlimet).

Týsinikteme: Antikalyq Italik tili – It Ata eli jigi (ruy) tili. Balamasy, «it jeti qazynanyng biri».

Etrusk (etruri) – Ejelgi Rim imperiyasynyng negizin qalaghan qazaqtyng jeti ruy.

Latyn amerikalyqtardy jalpylama ýndis taypalary dep ataydy. Ýndining de, ýndisting de týbiri – Ýn. IYә, Iә qazaqtyng kәdimgi Kýn degendegi Kýnning sóz týbiri. Kýn – Qu jәne Ýn degen eki birikken sózden túrady. Qaz Aday shejiresindegi Qúdayke men Qu Mandardy (Quman)  eske alynyz. Al, ekinshi buyndaghy Ýn (ún)-gha kelsek, búl onynshy buyndaghy Adaydyng kenje nemeresi Múnaldyn  esimin beredi. Aspandaghy kýn atauynyng shyghu tegi osy.

«Latyn әlipbiyi, әlemde keninen qoldanylady. B.z.b. 7 ghasyrdada Rimde grek jәne etrus әlipbiyining tarmaghy retinde payda bolyp, b.z. 1 ghasyrynda qalyptasty. (Uikiypediya — ashyq ensiklopediyasynan alynghan mәlimet).

Filolog, lingvist Daugavpilchandyq Galina Shuke Týrki tilin zerttey kele, latysh pen orys tilderining negizinde ejelgi týrki tili jatyr degen qorytyndygha kelgenin jariyalady. Ol ózining dәiekti dәlelderin «Latyshtar Týrki bolghan ba?» degen kitabynda keltirgen («Latysh pen orystar Týrkiden shyqqan»  http://xudaferin.eu/latyshi-i-russkie-proizoshli-ot-tyurkov.html).

Jaqynda BAQ-tar әlem elderi til ghylymy osydan 6000 jyldan әri de býkil әlem elderi bir tilde sóilegen degen qorytyndygha kelgenderin jәne ol tilding týrki tili ekendigin jariyalady.

Týsinikteme: Týrki tili – Túr jigi (ruy) tili. Qarashanyraghy Túran. Túrannyng tili Qazaqtyng Ana tili.

Turki demekshi, Týrik, Týrki, (Túr jigi), Túrannyng «tura, tura jol" degen maghynasy bar.  Turanyng taghy bir maghynasy oq, oqtay týzu, әri jyldam jәne tura joldan taymaytyn, shynshyl degen sóz. Sonda Túran atauy turashyl, shynshyldar eli degendi bildiredi.

Qozghaushy kýshi jebreyler bolghan Kenestik Qyzyl ýkimet, ary da úly babalar, beri de qazaqtyng danqty úly Shynghys qaghan qúrghan alyp Týrkistandy qayta qalpyna keltiruge barynsha jan salghan Alashorda arystaryn týgeldey  qyrghyngha úshyratty.  Búrynghysha býkil týrikting basyn qosyp ýlken Týrkistan memleketin qayta qalpyna keltiruge barynsha jantalasqan Mústafa Shoqay bylay dep jazypty: «Býgin Qazaqstan, Qyrghyzstan, Ózbekstan, Qaraqalpaqstan, Týrikmenstan hәm Tәjikstan dep jat ýkimet kýshin alty jýmhýriyetke bólip túrghan Týrkistan – bólinbes, airylmas bir ólke. Halqynyng qany bir, tili bir, dini bir». «...Týrik halqy – batyr halyq. Týrik halqy – arystan er halyq. Kimnen tayaq jegendey bizding týrikting balasy, aldyryp jýrgen dúshmangha auyzynyng alasy».

Tura osynday ósiyetti bizge Qojabergen jyrauda qaldyrghan:

«Alashqa jatqan alty eldin,

Týpki atasy Túrannan,

Janylmandar qazaghym,

Alash baba úrannan».

Mine osy Túrannyng týbiri "Úran" bolady. IYә,IYә! Kәdimgi Án úran degenimizdegi Úran, yaghni  ejelgi qazaqtardyng rulyq úrany. Sol úrannyng aldyna "T" tanbasy qoyylyp Túran bolyp býkil әlemge tura joldy kórsetip túr.

Býkil jer sharyndaghy jer, su, tau, últtar men memleketter jәne eldi meken ataularynyng qazaqtyng Ana tiline úqsas keletinining syry osy. Úqsas degen sózding Núq payghambar Atamyzdyng esimi týbirimen týbirles bolatynyny da osydan.

Latynnyng sóz týbiri (óz týbi, yaghny atasy) – At. «T» dybys-tanbasy tek qana tolyp, tolysqan Ata degen maghyna beredi. IYә, IYә, qazaqtyng kәdimgi atasy. Ata-Ana, Áke-Sheshesin syilap ósken qazaqtyng qaq tórinde otyratyn Atasy. Aytqandary kózderining tirisi týgili, baqilyq bolghannan da keyin eki etilmeytin Atasy. Atyng kim? At - erding serigi. At erding qanaty. Keybireulerding bilimsiz, kórsoqyr, sauatsyz, nadandyqtarynyng saldarynan estigende «kirpidey» jiyryltatyn Ad-At, Ada-Ata, Aday-Atay, Adam-Atam degenimizdegi ATA. Búl jónindegi zertteuimning qorytyndysyn myna jerden oqugha bolady.  («T» tanbasy hәm Ata sóileydi»  abai.kz/post/55280).

Atam Qazaqtyng sóz jasau jýiesining óte dәl matematikalyq esepke qúrylghanyn biz myna jaghdaydan da anyq kóremiz. «At» degen sózding aldyna dybys-tanba qoyylyp tek qana on eki sóz jasalady. Olar:

Birinshi, «B» - Bat, Batu, Batys, Batyr.  Áripterding ýshinshi tanbasyn qúraydy.

Ekinshi, «D» - Dat («Dat taqsyr!» Aytatyn datym (sózim) bar), altynshy tanba.

Ýshinshi, «J» - Jat, jat bolyp ketu, jatqa ainalu, segizinshi tanba. Búl jerde de segiz – semitterding jeti atalyq jýieden bólinip jatqa ainalghany aiqyn kórinip túr.

Tórtinshi, «Z» - Zat, Zaty, Adamzat, toghyzynshy tanba.

Besinshi, «Q» - Qat (qymbat), Qatty, Qat-qabat, Qatar-Qatar, Qatyn, on ýshinshi tanba.

Altynshy, «L» - Lat, Latyn eli, Latyn tili, Latyn Álippesi, Latyn Amerikasy on tórtinshi tanba.

Jetinshi, «M» - Mat, Matay (ru aty) on besinshi tanba.  Myna kórshi orys halqynyng analaryn Mat deytinderining syry osy. Búl sózding shyghu tegi ejelgi qazaqtyng MAD patshalyghynyng atauy, yaghny qazaqtyng qarashanyraghy Maday, Ma Aday, Man Aday, Matay bolady. Altay halyqtary jyrlaytyn «Ma Aday Qara» dastany men  «Adtyng ornyn Day basar, Attyng ornyn tay basar» degen qazaq maqalyn eske alynyz.

Segizinshi, «N» - Nat, on altynshy tanba. Ýndi halqynyng Ata salttaryn kýni býginde de Nata (Núq Ata) salty dep ataytyndary osydan.

Toghyzynshy, «S» - Sat, yaghny Saq Ata, on jetinshi tanba. «S» - yaghny «Ay» tanbasy toghyzynshy buynda tolyp, on jeti de Saqqa ainalyp túr. Atam Qazaqtyng Qas by (Kaspiy tenizi atauynyng shyghu tegi osy), Qas Saq, Qas batyr, Qas mergen, Qas sheshen, Qas sheber,  Qas dýldil, Qas túlparlaryn eske alynyz.

Onynshy, «T» - Tat (tat basu, dәm tatu), Tatar, on segizinshi tanba. Mine Biz búl jerde qazirgi Tatar halqynyng da qazaqtan, yaghny qazaqtyng jeti atalyq jýiesinen on segizinshi buynda bólingenin kóremiz. «Múnaldyng qúpiya shejiresinde» búl eki taypanyng Tatar men Múnaldyng (Mongholdyn) tuys taypa ekendigi aiqyn jazylghan. Múny qazirgi Tatarstannyng ejelgi atauynyng Qazan (Qazaq) handyghy dep atalghandyghynan da aiqyn kóruge bolady. Olardyng kýni býgingi astanasynyng Qazan dep atalatynynyng da syry osy.

On birinshi, «Ú» - Úyat, jiyrma besinshi tanba. Biz búl jerde Úyat degen sózding «BES» degen bagha alghanyn kóremiz.

On ekinshi, «Sh» - Shat, Shata (aralas), Shattyq, Shattanu, jiyrma segizinshi tanba. On eki sany әrqashanda «On eki Ata Bayúldary» atauyn qúraydy. Qazaq qaghanattarynyng negizin qalaghan eng ejelgi rulardyng bәri 12 rudan túrady. Qazirgi Amerika (AQSh) memleketininde negizin ebreyding 12 milliarderi qalaghan. Ejelgi Rim imperiyasynyng negizin qazaqtyng jeti ruy qalaghan. Olardyng «On eki keste zandary», «On eki qala-memleket», «On eki taypasy» Qazaqtyng qarashanyraghy «On eki Ata Bayúly» qaghidasyna sәikes jasalghan.

Ózderiniz kórip otyrghanday, qazaqtyng memlekettik  jýiesi barlyq jerde «Qaz-qalpynda» qaytalanyp otyr.

Latyn halyqtarynyng dýniyege kelu kezenderin anyqtau ýshin mynaday sandyq jәne dybystyq jýieni qoldanamyz:

Ad  (1-6).

Ada (1-6-1).

Aday (1-6-1-11).

Qazaq (13-1-9-1-13).

Adal (1-6-1-14).

Adam (1-6-1-15). Búl úghymdar Adam Ata kezenin, yaghny Núq payghambar zamanyndaghy topan sugha deyingi kezendi qamtidy. Búl qazirgi ghylymy tilde patriarhat dep atalady.

At (1-23).

Ata (1-23-1).

Atay (1-23-1-11).

Atam (1-23-1-15).

Jatyn (8-1-23-29-16).

Qatyn (13-1-23-29-16).

Latyn (14-1-23-29-16).

Satyn (22-1-23-29-16). Ózderiniz kórip otyrghanday, Latyn eli Qatynmen sәikes bolyp, Qatyndardyng izin jalghastyryp Analyq tekti bildirip túr. Búl topan sudan keyingi Núq payghambar qauymyn, yaghny qazirgi Evropa (sóz týbiri Eva, deva, evrey) qoghamyn, yaghny jiyender elin qosa menzep túr.

Mine osy qaghidagha sәikes, Latyn degen el atauynyng shyghu tegin saralar bolsaq, Latyn – At, Lat, Aty, Yn, Latyn bolyp shyghady.

At – Ad qauymynyng tolyp, tolysqan úrpaghy ekendigin joghary da aittyq.

Lat – Qazaqtyng Laq, Laqi, Laqau dep, әrtýrli bolyp atalatyn Laqay ruynyng tolyp tolysuy.

Aty – Qazaq balasynyng «Aty kim? Atyng kim?» degen sózi. Balagha at qong, ýlkenderge laqap at beruding negizi osy bala-laqaylargha (balaqaylargha) qatysty bolyp túr.

Yn – Yn men In sinoniym. Ekeui de «ishi quys dýniye» degen maghyna beredi. Mysaly, ishi quys dýniyening ghana týbi bolatynyna sәikes, «yndyqtyng týbi» degen sóz tirkesterin qoldanamyz. Sonymen qatar «Yndyqtyng týbi», «Yndyqtyng týbine jasyrynu», Yndyqtyng týbine tyghylsa da tauyp alu», yaghny  óte alysta qalghan dýnie degendi de bildiredi.

Yn – Analyq tekke jatady. Ony biz osy «yn» týbirinen jasalatyn әielding bir dene mýshesining «qynap», soghan sәikes qylyshtyn, qanjardyng qabyn qynap deytin atauynan da kóremiz. Latynnyng qatynnan keyingi 14 oryndy iyemdenetininen de kóremiz.

Demek, «Latyn» alyp bii bastauyn birinshi buyndaghy Atadan da, ekinshi buyndaghy Ákeden de, ýshinshi buyndaghy Baladan da emes, on tórtinshi oryndaghy balanyng ekinshi buyny Áyel men Baladan alyp túr. Latynnyng basynda Atam qazaqtyng auyl (auly) degen sózi túr.  Latyn tili men tanbasynyng әlem tarihyndaghy iyemdengen orny osy 14-shi oryn.

Ejelgi 30 dybys-tanbaly taza latyndy bólinushi segizinshi buyndaghylar matriarhat tiline ainaldyrdy. Ózderining ómir salty men bolmysyna baylanysty Atalar tilinde qoldanylatyn dybys-tanbalargha reviziya jasady.  Matriarhat - qazaq balasyna qol emes. «Qatyn bastaghan kósh onbaydy» degen maqaldy Úly atalarymyz beker aitpaghan. Qazirgi elimizde jýrip jatyrghan «genderlik» sayasattyng jan-shoshyrlyq qorytyndysy osy aitqanymyzdyng aiday aighaghy bolmaq. Qazaqtyng әigili kóripkelderi Mónke by babamyz ben Kenje Aqtan jyraudyng boljamdaryn eske alynyz.

Sóz reti kelgesin, aita keteyin. Qazaqta adamy qasiyetinen airylyp, búzylghan adamdy «azghyn» dep ataydy. Mine osy sózding tolyq maghynasy mening jogharydaghy aitqandaryma tolyq dәlel bola alady.

Azghyn – Az jәne ghyn (qyn) degen eki birikken sózden túrady. Az – Qazaq eli atauynyng sóz týbiri, yaghny óz týbi (óz Atasy, yaghny býkil әlem elderining Atasy). Qazaq ony «Áz әuliye» yaghny Áuletting iyesi» dep ataydy. Molasy, Man Atagha jaqyn jerde. Kýni býginde de «Áz» dep atalady. Biz ómir sýretin eng úly qúrylyqtyng Aziya dep atalatyny da osydan.  Az (halyq), Azau (teniz), Azauly eli (Azaulynyng Stamboldan nesi kem? (Dospambet jyrau)),  Qaz, Qazaq, Qazan, Qazar qaghanattary ataularynyng da shyghu tegi osy.

Al, ghyngha (qyngha) kelsek, onyng әiel degen maghyna beretinin jogharyda aittym. Sonda Atam Qazaqtyng «azghyn» degen sózi bir auyz sózben bәrin aityp, bir auyz  sózge toqtaytyn, eshqashan eki sóilemeytin  Er Azamattyng uәdeni oryndamaytyn (Allataghala әiel adamgha bir sózdilikti nәsip etpegen) әielge ainaluy degendi bildiredi.

Kýndelikti auyzdarymyzdan tastamaytyn bir, eki, ýsh degenimizdegi Ýsh sanynyng dybystyq atauy «B» - Bala. Al, ala, bal, bala degen birikken sózderden túrady. «B» dybysynan qarabala,  balapan, Baltyq, Balasaghún, Balyq,  Balyqshy t.t. úghymdar dýniyege kelgen. «A» - Ata, «Á» - әke, «B» - bala delinip Álippening ýshinshi dybys tanbasyn beredi.

Mysaly, «B» dybysynan bastalatyn «búlt» degen sózdi alayyq. Búlt – ózderiniz kórip otyrghanday sóz týbiri últ. Búlt aspanda, últ jerde. Jer betindegi últtar da, tura aspandaghy búlt siyaqty dýniyege kelip, jel aidaghan kezde jónkile kóship, birese ydyrap, birese qayta qosylyp, nemese joyylyp ta jatady. Búlttyng qúramy bu, qozghaushy kýshi jel. Últtyng qúramy adam, qozghaushy kýshi el (ru). Demek, ekeui qatar órilip túr.

1.Ba (bala), 2.Bә (bәige, bәibishe), 3.Be (Bek, bel, ber, bezben), 4.By (biylik), 5.Bo (boz, bozdaq, Bozashy), 6.Bó (bóri, Baybóri (Alpamys batyrdyng әkesi), Bórte bóri (Shynghys qaghannyng arghy atasy), 7.Bý (býgin, býtin), 8,Bú (Búz, Búzau, búzylu, búryn), 9.Bu (buaz, buda, bura), 10.By (byj, bylamyq), 11.Bi (bil, bilim).

1.Bab (Baba, Ata-baba), 2.Bagh (bagha, baghan), 3.Bad (badan), 4.Baj (baj salyghy, baja), 5.Baz (bazar), 6.Bay (auqatty adam, On eki Ata Bayúly), 7.Baq (Baqan, Baqyt), 8.Bal (Bala, Balapan) 9.Ban (Banu), 10.Bap (Arystanbap), 11.Bar, 12.Bas, 13.Bat (Batyr), 14.Bau (Bau baqsha), 15. Bash (Bashaq). 30 tanbanyng 15/15-in qúraydy.

Bir, eki, ýsh – Ata, Áke, bala. Múny kimde-kim kezdeysoq sәikestik dep oilaytyn bolsa qatty qatelesedi. Eger biz osydan latyn әribine ótip, onda «Á» tanbasy bolmaytyn bolsa, búl qazaq balalarynyng nekesiz, yaghny әkelerining kim ekenin bilmey dýniyege kelgen degenin bildiretin bolady.

Keybir batystyqtar qoldanatyn Latyn әlipbiyining núsqalarynday «A» men «Á»-ni bir tanbamen belgileu de dúrys bolmaydy. Ata men Ákening bir emes, eki buyn úrpaq ekendigine qanday dau bar.

Biz ótemiz dep otyrghan Álippemizde osy qaghida mindetti týrde saqtalugha tiyis. Áytpese, Adam Atany jaratqan Úly Jaratushy – Alla emes, biz maymyldan jaraldyq, atamyz aiuan jәne biz nekeden tys dýniyege kelgenbiz dep moyyndaghan bolyp shyghamyz. Esi dúrys qazaq әielining maymylmen (ayuanmen) nekege otyrmaytynyna qanday dau bar?

Atam Qazaq múnyng bәrin Ata, Áke jәne Qatyn-bala dep bir auyz sózben tújyrymdaghan. Búghan  aitar basty dәlelimiz, egerde Qazaqtyng bala degen sózining ekinshi buynyndaghy «L» dybys-tanbasy bolmasa Laqi, Laqay, Laqau, Latyn degen el esimderi dýniyege kelip, olardyng balalarynyng tughan halqyna  elden erek sinirgen eren erlikteri ýship «Laqap (madaq)» attar qoyylyp, olar Lashyn (qús) bolyp aspangha úshpaghan bolar edi. Atam Qazaqtyng óz tilderin Ana tili dep ataytyndarynyng taghy bir syry osy bolsa kerek.

Al, aqiqaty sózde Ata da bar, Ana da bar. «Oryndy jerinde aitylmaghan sózding Atasy óledi» delinedi qazaq maqalynda. Sózding atasy, sol sózding týbirinde túrady. Ol «Sóz týbiri». Búghan dәlel retinde aitarymyz: Sóz týbirining de týbiri «óz týbi» dep ataluy. Al, sózding anasy «Til». Tiling bolmasa sózing auzynnan shyqpaydy, yaghny sóiley almaytyn mylqausyn.

Tarih taghlymy: Ejelgi Qazaq Alyp bii (Álippesi) jat júrttyng yqpalyna say qalay bolsa solay kirme sózderding ynghayyna qaray jasala salghan dýnie emes. Álippe men sandar qatar óriledi jәne adamzat tarihyn Adam Ata men Aua Anadan bastap óteden de óte dәldep túryp aiqyndap kórsetedi. Búl qaghidadan esh airylugha bolmaydy.

Óteyin dep otyrghan Latyn әlippesining әrbir tanbasyn Ata tarihymyzdyng sandyq jýiesine say dәl osylay sóiletuge tiyispiz.

OSY JOLDARDY OQYGhAN BARShANYZGhA ÚLY JARATUShY – ALLA IMAN BERGEY!

Múhambetkәrim Qojyrbayúly, Manghystau

Abai.kz