Negizinen ózge últtar basym túratyn, solardyng óktemdigi әli de saqtalyp qalghan Qostanayda keyingi kezderi kónilimizdegi kóp kýdikti seyilte bastaghan, qalpaghymyzdy aspangha atpasaq ta, jýregimizdi jylytatyn jaylar bayqalyp qalady. Osydan birer jyl búryn ataqty Qobylandy batyrgha enseli eskertkish ornatyp, qazaqtyng tarihy Qostanaydy da qamtityndyghyn sezdirdik. Jәne de sol eskertkish túrghan kóshege batyrdyng atyn berip, búrynghy Gersen atauynan qútyldyq. Endi amandyq bolsa әuejay jaqqa baratyn jerge Shaqshaqúly Jәnibek tarhannyng eskertkishin ornatyp, tәuelsizdigin túghyryn bekemdeuge bet búrghan jayymyz bar.

Alayda talay jylghy ózge últtyng óktemdiginen әbden shiyelenisip qalghan kýrdeli týiinning jaqyn arada sheshiletin týri bayqalmaydy. Mәselen, egemen el ekenimizdi tanytatyn jayttyng biri kóshelerimizge alashta aty shyqqan birtuar azamattardyng esimderin әspettep beru qiynnyng qiyny bolyp túr.

Ózge jaqty qaydam, al bizding Qostanayda  kóshe attaryn ózgertuge kelgende osyndaghy keybir ózge últtyng ókilderining kejegesi keyin tartyp, beyne bir ózderine  alapat qauip tónip kele jatqanday oibaygha bergisiz aiqay bastalady.  Uәj, qisyn degen dýniyelerdi búlar bir jaghyna yghystyryp tastaydy. Sondaghy tastay qatyp ústanyp qalghan pozisiyasy «búl tarihymyz, ony ózgertuge bolmaydy» degenge sayady. Bitti. Myng jerden taygha tanba basqanday fakti keltirseng de sol qasarysyp qalghan  baghytynan synyq sýiem de ózgermeydi. Ótkende qalamyzdyng ortalyq kóshelerining biri – ataqty bolishevik Tarannyng atyndaghy kósheni Tәuelsizdik degen qasiyetti atpen ózgerteyik degende dәl osynday daugha taghy da kezdestik. Aytatyndary bayaghy sol «tausylmaytyn tariyh», oghan qosa Taran degenimiz sol tarihymyzgha erekshe ýles qosqan keremet túlgha, sondyqtan da onyng atyn ózgertpek týgili bir әrpine de tiige bolmaydy-mys. Ótken tarihymyzdy tu etip kóterushilerge sol Taran degen kisining aty oblysymyzdaghy ýlken bir audangha da berilgendigin, eki Tarannyng biri ózgerse eshtene de oisyrap qalmaytyndyghyn bile túra osylay isteydi. Múndaydaghy bir sheshilui qiyn týiin – qala ortalyghyndaghy kóshelerding túrghyndary negizinen bayaghy tyng iygerushilerding býgingi úrpaqtary. Al qalamyzda endi ghana kóbeyip kele jatqan qarakózderimizding deni shaharymyzdyng shet jaghynda boy kótere bastaghan shaghyn audandardy qonystanuda. Minekey, osy jaghdaydy sheber paydalanghan «ótken zamannyng iydeologtary» naghyz demokratqa ainalyp sala beredi. Yaghny «kóshe atyn ózgertkende sol kóshede túratyndardyng pikirleri eskerilui kerek» dep demokrattyng shyn janashyrlary bola qalady. Astaryn ózderiniz de týsinip otyrghan bolarsyzdar. Múndaghy jogharyda biz aitqan kóshe túrghyndary tayly-tayaghy qalmay qanday da ózgertuge qarsy. Jәne de ózderinshe keremet uәj keltirgendey bolady. Kóshe attaryn ózgertuge budjetten qanshama qyruar qarjy ketedi dep bir janashyrlyq tanytsa, qújattarymyz da ózgeredi, demek qosymsha qiynshylyq tuady dep taghy da saryuayymgha salady.

Obaly ne, әnsheyinde ózimiz synay beretin qala basshylyghy búl joly erekshe tabandylyq tanytty. Oghan qalalyq mәslihat deputattary da belsene kirisip, Taran kóshesining túrghandarynyng keybireulerining betin beri qaratyp, aqyry deputattardyn, qalanyng belsendi júrtshylyghynyng qatysuymen keng týrde talqylaugha әkelip tiredi. Sonyng ózinde de Tarannyng «tuystary» da qarap qalmady. Talas-tartystyng dengeyi de tym joghary boldy. Key-keyde qyza-qyza kele qattyraq ketkender de boldy. Osyndaghy bir joghary oqu oryndarynyng birining basshylyghy «qazaqtar, endi nesine býgejektey beresinder. Óz jaghdayymyzdy ózimiz sheshetin shaqqa jettik qoy. Kónbegenderding kókeyindegisi belgili» degen sózine bola keyin osyndaghy «Nasha gazeta» deytin oppozisiyalyq gazetting tilshisi «búl baryp túrghan últshyldyq, osyndaylar nege qatang tәrtipke shaqyrylmaydy» dep baybalamgha saldy. Osy bir qazaqqa ýnemi jabysyp qalatyn «últshyldyq» degen úghymnyng da jany siri eken. Sonau 1986 jyldan beri sýiegi sýiretilip әli kele jatyr.

Aqyry, deputattar men óz janashyrlarymyzdyng arqasynda kóshening aty ózgerip, tәuelsizdik úghymy qalamyzdyng dәl ortasynda myghym ornyqty-au. Búghan da shýkirshilik aitamyz. Óitkeni bizde qashanda kóshe atyn ózgertu tek batyldyq, tipti batyrlyqty ghana emes, asqan sabyrlylyqty, tym tózimdilikti qajet etedi. Jany siri, qatyp qalghan sanany janartu degen qiynnyng qiyny. Osydan birer jyl búryn ataqty jerlesimiz, talay jyl Bilim ministri bolghan, alghash «Bolashaq» baghdarlamasyn ómirge әkelgen ýlken túlgha Shaysúltan Shayahmetovke shaghyn ghana kóshening atyn beru de talay adamnyng jýikesin júqartyp, shashyn aghartqan. Tipti ol kisining balalarynyng «busti de ózimiz ornatamyz, kósheni ózgertuge ketetin shyghyndy da týgel kóterip alamyz» degen uәjin de әzer tyndaghan. Degenmen, «Tas týsken jerine auyr» degendey kóz mayyn tauysyp jýrgizgen týsinik júmystary izsiz ketken joq. Qasarysqan júrttyng birazynyng betin beri qaratyp, asyl aghamyzdyng busti de ornatylyp, kóshe de qazir akademik aghamyzdyng atyn iyelendi. Búghan da shýkir delik.

Búl jerde bir qulyqtyng shekesi qyltiyady. Janaghy kóshe atyn ózgertuge kelgende órshelene qarsy shyghyp, tap bir әkesining dýniyesin bireu tartyp alatynday ulap-shulaytyndar ózderine jaghatynday jaghdaygha kelgende auzyna su toltyryp alghanday ýndemey qoyatyndyghyn, qayta tap әkesi tirilip kelgendey quanatyndyghyn qaytersin. Birer fakti keltire ketelik. Mәselen, osydan biraz jyl búryn qalamyzdaghy ýlken kóshelerding biri – 17 tamyz dep atalatyn kóshege oblysymyzdy 20 jyldan astam basqarghan Aleksandr Borodin degenning aty berildi. Qazir kórseniz búl kóshe ýlken danghylgha ainalyp, kórkine kóz toymaytyn, qalamyzdaghy basty kóshesi bolyp shygha keldi. Sonda tyrs etken jan bolghan joq. Ánsheyinde ótken tariyhqa shang juytpaytyndar «oybay, búl 17 tamyz degen qasiyetti kýn ghoy. Sol kezde batyr atalarymyz – kommunister qalany aqgvardiyashylardan azat etti emes pe?. Búl jolda qanshama jan qúrban boldy. Olardyng obaly kimning moynynda? Talay adamnyng azattyq tany jolynda sheyit bolghan kýnin qaydaghy bir partokrat Borodinge nege beremiz?» dep jan dausy shyqqan jandy estisek, qúlaghymyz kereng bolsyn.

Onyng ýstine taghy bir әdiletsizdikti aita ketpesek, shyndyqqa qiyanat jasarmyz. Oblysymyzdy ashsa alaqanynda, júmsa júdyryghynda shiyrek ghasyrgha juyq ústap kelgen osy bir kisining qazaqqa degen kózqarasy astamshylyqtan góri shovinistikke jaqyn túratyn. Sol tústa 200-den astam sharuashylyqta bir-ekili qazaq qana basqarugha jarady. 12 audan hatshylarynyng arasynda tary ishindegi bir bidayday jan degende jalghyz qazaq boldy. Oblys dengeyindegi basshylyqqa esh qazaqty jolatpady. Qalalyq partiya komiyteti, qalalyq atqaru komiyteti, oblystyq atqaru komiyteti sekildi qala men oblys basshylyghynyng esigin de syghalatpaghan jannyng ol kezde aq degeni alghys, qara degeni qarghys boldy. Brejnevpen dostyghyna senip esirip ketkendigi sonsha, sol tústa elimizdi basqaryp túrghan, partiyanyng Sayasy Burosynyng mýshesi Dinmúhamed Qonaev birde oblysty aralaugha kelgende, Diymekendi mensinbegeni sonshalyq ony qarsy alugha ózi emes, qatardaghy orynbasaryn jibergendigin osyndaghy kózi ashyq, kókiregi oyau azamattardyng bәri biledi. Minekey, óz tizginimiz ózimizge tiydi degen zamannyng ózinde kezinde qazaq kadrlaryn ashyqtan-ashyq qudalap, últymyzdyng úldaryn el basqarugha  jaramsyz sanaghan órkókirek, biylikten әbden basy ainalghan, kóshening atyn bermek týgili atyn ataugha ar sanaugha tiyisti mojantopay bireudi tóbemizge kóterip otyrghan jayymyz bar. Ony aitasyz, osydan birer jyl búryn oblysymyzdyng sol kezdegi qazaq basshysy sol Borodinning ziratynyng basyna baryp tәuәp etkenin de jazghanbyz.

Mýmkin, bizding osynday enjarlyghymyz ben ózimizden góri ózgege jaqsylyq jasaugha beyim túratyn qúldyq minezimizden de shyghar ózge últtyng bizdi onsha syilay qoymaytyndyghy. Nege biz osy óz baghamyzdy ózimiz týsiremiz de jýremiz?

Jaybergen Bolatov, Qostanay

Abai.kz