Senbi, 23 Qarasha 2024
46 - sóz 4853 1 pikir 19 Shilde, 2017 saghat 09:01

Sýleymenov qazaqtyng aqyny bola almaydy

Oljas Sýleymenov otarlyq kezendegi «buferlik» әdebiyetting kórnekti ókili. «Buferlik» degen sebebim, Sәvet odaghy kezinde últ tilinde jazatyndardan basqa, óz shygharmalaryn bólek maqamda, bóten tilde jazatyn taghy bir erekshe top payda boldy. Olar keyin ne orys әdebiyetine ornygha almay, ne qazaq әdebiyetining jazushysy bola almay, әlgi bir anekdottaghy týlki qúsap eki ortada qalyp qoydy.

Mýmkin ol Reseyde tughanda, orys әdebiyetining kórnekti ókili bolyp qalatyn ba edi, kim bilsin?! Biraq ony qazir «qazaq әdebiyetining ókili» dep aitu da qiyn. Oljastyng bar problemasy osynda jatyr. Ol qazirgi últtyq sayasatqa sol bayaghy internasionaldyq, kosmopolittik kózqaraspen qaraghysy keledi. Kommunister zamanyndaghy maqamnyng uaqyty ótip ketkenin sezbeytindey.

Áytpese, latyn әlibiyining oryssha sóileytin, oryssha jazatyn adamgha týk qatysy joq qoy! Oljas aghagha odan keletin qauip joq. Ol búrynghyday oryssha oilap, reseylikterding kirillisasymen jaza beredi. Osyny bireu ol kisige «ymdap» bolsyn týsindirui kerek edi.

Ádebiyettegi kez-kelgen túlghagha uaqyt óte kele basqasha bagha beriletini bar. Ásirese, otarlyq kezendegi әdebiyetting «kórnekti ókilderi» keyin janasha oilaytyn úrpaqtyng iydeologiyalyq sýzgisinen ótedi de, olardyng jazghan shygharmasy týkke jaramay qalyp jatady. Sәvettik sarynda sayraytyn aqynnyng oilary da dәl osylay qazaq qoghamynda qarsylyqqa úshyrap, bóten bireuding eginine týsip ketkendey bolyp jatyr.

IYә, aitpaqshy, «kosmosty» jyrlaghan kosmopolit aqynnyng nege qazaq jazushysy bola almaytynyn da aita keteyik. Eki qazaq Angliyagha barypty. Bireui orysshadan basqany bilmeytin jazushysymaq bolsa, qasyndaghysy qazaqshanyng mayyn tamyzyp túryp sóileydi eken. Londonda olar bir myqtymen kezdesip, qazaqshasy men aghylshynshany birdey mengergeni oryssha sóileytin (russkoyazychnyy pisateli) әriptesin әngimening orayy kelgende aghylshynnyng jazushysymen tanystyrypty. Ózin «orystildi qazaq jazushysymyn» dep әspettep ataghan әlgi dýbәra nemege aghylshynnyng myrzasy sonda qatty tang qalyp, oghan bylay degen kórinedi: «Onda siz orys jazushysy boldynyz ghoy!»....

Jolymbet Mәkish

Facebook-tegi paraqshasynan

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1480
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5475