Júma, 24 Mamyr 2024
Ruhany janghyru 5257 9 pikir 19 Shilde, 2017 saghat 10:18

Eren Haliyt: Ruhany janghyrugha biz de ýles qosamyz

Islam әlemindegi jazu-syzu ónerining biri – qúsny hat nemese kalligrafiya. Búl óner Kenes Odaghy túsynda úmyt qalghan edi. Tәuelsizdik alghaly atalghan salagha kónil bólgender sany artty. Astana qalasynda ótken kalligrafiya kórmesi – sonyng dәleli ispetti. Atalghan sharany Týrkiyada ornalasqan Islam tarihy, óner jәne mәdeniyet ghylymiy-zertteu ortalyghy («IRCICA») men Qazaqstan Respublikasy Últtyq akademiyalyq kitaphanasy birlese úiymdastyrghan-dy. Kórmege alystan at terletip kelgen «IRCICA»-nyng bas diyrektory Eren Halitpen "Egemen Qazaqstan" gazetining tilshisi súhbattasqan eken. Biz sol súhbatty Abai.kz aqparattyq portalynyng oqyrmandarynyng nazaryna úsynudy jón sanadyq.

– Eren myrza, óziniz bas­­qaratyn Islam tarihy, óner men mә­de­niyet ghy­ly­miy-zert­teu orta­ly­ghy qan­day úiym? Nemen ai­na­lysady? 

– Islam tarihy, óner men mәdeniyet ghylymiy-zert­teu ortalyghy – Islam yn­tymaqtastyghy úiymy ayasynda 38 jyl búryn qúrylghan mәdeny mekeme. Qazaqstan – «IRCICA»-nyng túraqty mýshesi әri qúryltayshylarynyng biri bolyp tabylady. Ortalyqtyng maqsaty – islam elderining tarihyn, ónerin jәne mәdeniyetin zertteu. Býginge deyin jýz­den asa konferensiya úiym­dastyryp, eki jýzge juyq ghylymy maqalalar jariyaladyq. Ortalyqtyng kóptegen baghyttary bar. Sonyng biri – kalligrafiya, yaghny qúsny hat óneri. «Qúran Kәrim – Mekkede týsti, Kairde oqyldy, Ys­tan­búlda jazyldy» degen kó­ne sóz bar. Búghan negiz joq emes. Óitkeni, qúsny hat ónerining sheberlerining kóbi Ystanbúl qalasynan shyqqan.

–  Býgingi kórmege qan­day tuyndylar qoyylghan?

– Qazaqstan Respubliy­kasy Últtyq akademiyalyq kitap­hanasymen birlese úiym­dastyrghan kalligrafiya kórmesine týrli bayqauda jýldeger atanghan tuyndylardy ónersýier qauymgha úsyndyq. Qazirgi kórmedegi 30-gha juyq shyghar­manyng bәri bayqauda ýzdik shyqqan. Kórme esigi biraz uaqyt ashyq bolady. Sonday-aq, Últtyq aka­de­miyalyq kitap­hanamen birlese әli kóptegen joba ja-sau­dy josparlap otyrmyz.

– Kalliy­gra­fiyagha baylanys­ty ta­ghy qan­­­­day sharalar atqara­syzdar? 

– Qazirgi tanda ýsh jyl sayyn kalligrafshylar arasynda bayqau ótkizip túramyz. Sayystyng jýlde qory da az emes. Mysaly, ótken jylghy bay­qaugha qatysqandar 2000 dol­largha juyq syiaqy al­dy. Byltyrghy 10-shy qús­ny  hat bayqauyna әlem boyyn­sha 600-ge juyq kalligrafshy qatysyp, 1000-nan asa júmys úsynyldy. Týrli memleket ókilderinen qúralghan qazylar sol tuyndylardyng ishinen jýldege layyq degenderin tandap alady. Bayqaularda ýzdik shyqqan tuyndylardy odan әri kórkemdep, kalligrafiya katalogyn túraqty shygharyp kelemiz.

– Kalligrafiyanyng qansha týri bar? Jalpy, búl kórkemóner músyl­man әle­minde qashannan beri payda bolghan? 

– Kalligrafiyanyng týri óte kóp. So­lardyng ishinde 12-ge juyghy músylman әleminde keninen taralghan. Mәselen, «nesy sulus», «je­ly sulus», «divaniy», «rey­haniy», «kufiy» sekildi týrleri qazirgi tanda jii qoldanylady. Qúsny  hat – Islam dinining kórkeng dәuirinde bastalghan. Ol Qúrandy kórkem jazugha ar­nal­ghan óner týri. Sol kezennen bas-tap arab kalligrafiyasy tez damy bas-tady. Osman imperiyasy kezenin – arab kalligrafiyasynyng damu dәuiri dep aitugha bolady.

– Ghylymiy-zertteu ortalyghy min­det­terining biri zertteu­men ainalysu ekeni mә­lim. Qay­bir jyly An­gliya­da­ghy Birmingem uniy­ver­siy­­tetining ghalym­dary eng kóne Qúran kita­byn tapqa­nyn mәlimdegen edi. Aghyl­shyn­dardyng zert­teui qanshalyqty shyn­dyqqa jaqyn? 

– Ortalyq Qúran Kәrim­­ning tasqa basylghan túnghysh núsqalaryn tek­seru­­men, olardy jariyalaumen ainalysady. Payghambarymyz Múhammed (s.gh.s) dýniyeden óte sala, Qúran kitaby bir arnagha jinaqtalyp, basylghan bolatyn. Qazirgi tanda ýshinshi halif Osmannyng kezinde jinaqtalghan Qúrandy tek­se­rip, onyng anyq-qanyghy turaly ghylymy maqala jariyaladyq. Yaghni, eng kóne Qúran kitaby býginde Ystanbúldaghy Topkapy sarayynyng muzeyinde júrtshylyq nazaryna úsy­nyl­ghan. Ekinshisi – Kairdegi kitaphanada túr. Sonday-aq, Tashkent, Sana qalalarynda kóne Qúran kitaby bar. Biz búl kitaptyng bәrin tekserip, olardyng týpnúsqa ekenin anyqtadyq. Birmingem uniyversiytetining ghalymdary taptyq dep mәlimdegen jazbalar Qúrannyng keybir paraqtary ghana. Onday jazbalar kezinde óte kóp bolghan. Endeshe, ony tolyqtay Qúran kitaby dep aitugha negiz joq.

– Qúsny hat ónerining Qazaqstandaghy jaghdayyn qalay baghamdar ediniz? 

– Kalligrafiya qazaq eline jat óner emes. Kezinde Alashtyng din ghalymdary qúsny hatty je­tik mengergen edi. Ókinishke qaray, keyingi dәuirde atal­ghan kórkem ónerden alystap ketti. Qazirgi tanda Qazaq­stan kalligrafiyany qay­ta janghyrtugha qadam jasap jatyr. Býgingidey kórme ótkizu arqyly bir kezderi Qazaqstanda keninen taralyp, keyinnen úmyt qal­ghan búl kórkemóner týrin qayta janghyrtudy maq­sat etip otyrmyz. Býgin­ge deyin «IRCICA» ayasynda 150-ge juyq qúsny hat sheberin tәrbiyelep shyghar­dyq. Aldaghy uaqytta qa­zaq­standyq jastargha osy óner­ding qyr-syryn ýire­tuge әzirmiz. Qazaqstan Pre­ziy­denti Núrsúltan Nazarbaevtyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» maqalasynda kózdelgen mindetterdi jýzege asyrugha bizding jasap jatqan júmysymyz da óz septigin tiygizetinine senimim mol.

– Búl kórkemónerdi mengeru qan­sha­­lyqty qiyn?

– Kalligrafiyalyq jazu – adamnyng qarym-qabi­letine baylanysty. Jal­py alghanda, atalghan kór­kem ónerdi mengeru onay emes. Ony ýirenudegi basty talap – kóp enbektenu. Al­da-jalda osy salagha qyzy­ghatyn adam erinbey, talmay jaza berse, odan myqty kal­liy­grafshy shyghatynyna senimdimin.

– Ángimenizge rahmet.

Ángimelesken Abay ASANKELDIÚLY

Abai.kz

9 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2295
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2643
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2735
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1736