Óskemen óser elding qalasyna úqsamay túr. Ózgening elinde ózegin jalghap  jýrse de, shovinistik sanadan aryla almaghan keybir óskemendik «aghayyn» altyn Altaydyng bauyryndaghy qalany qazaqylandyrugha basynan bastap baqayshyghyna deyin qarsy túryp baghuda. Kez kelgen memleket óz territoriyasyndaghy aimaqtar men qalalardyng jәne ondaghy kósheler men alandardyng atyn memleketti qúryp otyrghan últtan shyqqan túlghalardyn, batyrlardyn, elge eren enbegi singen azamattargha beredi. Jәne búl qalypty jaghday bolyp sanalady. Biraq, Óskemende búl óreskel jaghday bolyp esepteledi eken. Shyghys Qazaqstan oblysynda eldi-mekenderding atauyn memlekettik tilge - qazaq tiline kóshiru isi tabany kýrektey jiyrma jyl boyyna kýrespen jýrgizilip keledi. Múnday jaghday Pavlodar jәne Petropavel oblystarynda da kezedesedi.

Sonymen, Óskemenge kelsek. Búl qalada Ermaktyng atynda kóshe bolghan. Ol kóshe tayau jyldary túnghysh әskery úshqysh Jaqypbek Maldybaevtyng atyna beriledi. Aghayyn tuysy jinalyp, J. Maldybaevqa eskertkish taqta ornatady. Sol taqtany belgisiz bireuler bir emes eki ret talqandap ketipti. Polisiyagha aryz týsirgenimen, ondaghy «myrzalar» «búl taqta mәdeny eskertkishter qorghauyna jatpaytyndyqtan qylmystyq is qozghay almaymyz» degen jauap aityp shygharyp salghan. Múny bir deniz.

Óskemen óser elding qalasyna úqsamay túr. Ózgening elinde ózegin jalghap  jýrse de, shovinistik sanadan aryla almaghan keybir óskemendik «aghayyn» altyn Altaydyng bauyryndaghy qalany qazaqylandyrugha basynan bastap baqayshyghyna deyin qarsy túryp baghuda. Kez kelgen memleket óz territoriyasyndaghy aimaqtar men qalalardyng jәne ondaghy kósheler men alandardyng atyn memleketti qúryp otyrghan últtan shyqqan túlghalardyn, batyrlardyn, elge eren enbegi singen azamattargha beredi. Jәne búl qalypty jaghday bolyp sanalady. Biraq, Óskemende búl óreskel jaghday bolyp esepteledi eken. Shyghys Qazaqstan oblysynda eldi-mekenderding atauyn memlekettik tilge - qazaq tiline kóshiru isi tabany kýrektey jiyrma jyl boyyna kýrespen jýrgizilip keledi. Múnday jaghday Pavlodar jәne Petropavel oblystarynda da kezedesedi.

Sonymen, Óskemenge kelsek. Búl qalada Ermaktyng atynda kóshe bolghan. Ol kóshe tayau jyldary túnghysh әskery úshqysh Jaqypbek Maldybaevtyng atyna beriledi. Aghayyn tuysy jinalyp, J. Maldybaevqa eskertkish taqta ornatady. Sol taqtany belgisiz bireuler bir emes eki ret talqandap ketipti. Polisiyagha aryz týsirgenimen, ondaghy «myrzalar» «búl taqta mәdeny eskertkishter qorghauyna jatpaytyndyqtan qylmystyq is qozghay almaymyz» degen jauap aityp shygharyp salghan. Múny bir deniz.

Aytpaqshy, Ermakty «kósem» kóretin shyqqan tekteri kazak degen qauym jyl sayyn әlgi «kósemsymaqtaryn» emirene eske alyp, Ertis ózenine baulanghan gýl aghyzyp atap ótude. Al, endeshe.

Eng súmdyghy jәne soraqysy qazaqtyng qyrshyn úl-qyzyn Almatynyng qaq tórinde qyzyl qangha bóktergen Kolbinning atynda Óskemende kóshe bar jәne ol   atau әli myzghymay túr. Sonda tәuelsizdikting tany shyghystan atpaghan ba? Álde azattyqtyng tanyn tanyghysy kelmeytin kertartpa kenestik minezding iyeleri me? Búl az deseniz, jeti "Sentralinyi", tórt "Hmeliniskiy", ýsh "Kutuzov" kóshesi bar. Mynany oqyp, qanynyz basynyzgha shauyp, qazaqtyghynyz qozbasa, namystanbasanyz,   «toleranttylyghynyzdy» saqtap tórt taghandap  otyra beriniz!

Óskemenning óreskeldigi men qazaq ataularyna degen óshpendiligi múnymen toqtamaydy. Ótkende aimaqaralyq forumgha Resey preziydenti Dmitriy Medvedev kelgen kezde «Áuejay» degen sózdi alyp tastap, ornyna «Aeroport» dep jazdyryp qoyghan Óskemendegi   otandastyrymyz memlekettik til, ol turaly ata zanda kórsetilgen arnayy baptargha pysqyryp ta qaramaytyndyqtaryn tanytty.

Tәuelsiz memleketimizding eng negizgi әri basty aishyghy men aighaghynyng biri memlekettik tudyn  jergilikti júrt «Abylay kiyt» dep ataytyn tóbede jelbirep túrghan jerinen taghy da belgisiz bireuler osy shyghys aimaqta qúlatyp ketkenin jazghanbyz. Qazaqqa qarsylyghyn týn jamylyp, týnek oranyp kelip jasaytyn belgisiz bireulerding әreketine toqsauyl qoyar bir qaragóz pende tabylmay túr.

Eskertkish taqtany talqandap, kók tudy qúlatyp tastap sayrandap jýrgen Qúday-au, búl neghylghan ash ishektey sozylghan «belgisiz bireuler»...

Al, belgilisi Óskemendegi ólketanushy Pavel Jukov degen bireu shyghys aimaqtaghy eldi-mekenderding oryssha  atauyn memlekettik tilge kóshiru turaly oblystyq mәslihat deputtarynyng sheshimin estip, «Búl aimaqta túraqty eldi-meken bolmaghan, kóship-qonyp, mal baghyp jýre bergen», dep ózining qarsylyghyn aitypty. Pavelding payymdauynsha, qazaqqa auyl salyp, oghan atau bergen tek qana orystar eken. Ne degen astam pighyl! Alla-ou, tarihy otany Óskemenning irgesinde tiyip túrghan Pavelderding Óskemende qay atasynyng qúny qaldy desenizshi... «Su ishken qúdyghyna týkiretin» búl neghylghan jandar?!... Bәlkim, Siz bilersiz?

«Abay-aqparat»

2010 jyldyng 1 qantaryndaghy mәlimet boyynsha  Qazaqsatnnyng  qalalaryndaghy orystardyng sandyq kórsetkishi

TMD jәne Baltyq elderindegi orystardyng sany