Seysenbi, 23 Shilde 2024
Tura jol 6215 4 pikir 20 Shilde, 2017 saghat 18:25

Alau Ádilbaev: DAISh dýrbeleni – jat júrttyng mýddeleri

Islam adamzat iygiligi ýshin týsirilip, on tórt ghasyr boyyna ghylym men órkeniyette ózindik órnek qalyptastyryp, tarihy tamyry terenge boylaghan kemel din. San-salaly ghylymnyng damuyna erekshe ekpin bergen haq din tónireginde býginde dau-damay kóbeydi. Zadynda, beybitshilikti úran etken islam qara jalau kótergen jendetterding qúralyna ainaldy. Qasterli úghymdy ayaqasty etken DAISh dýrbelenining payda boluy jәne islamdy «terrorizm» dep týsindiruding astarynda ne jatyr? Búl turaly belgili islamtanushy Alau Ádilbaev jan-jaqty tarqatyp aitty.

– Dindi adamzatty jaq­sy­lyq­qa jeteleushi, izgi qogham qalyp­tas­tyrushy institut retinde týsinemiz. Alayda, songhy uaqytta dinning syrty daugha, ishi talas-tartysqa úlasqany bayqalady. Ártýrli mýddelerdi kóz­degen búqaralyq aqparat qúraldary da ot ýstine may qúya týsude. Jalpy, mú­sylman elderindegi din dýrbeleni, ekstremistik qúbylystar qalay bastau aldy? 

– 2001 jylghy 11 qyrkýiek oqighasynan keyin әlemde islamofobiyanyng kýsheygeni belgili. Osynyng saldarynan islam terror dini retinde qabyldana bastady. Sol on bes jyldyng ishinde búl týsinik kóptegen adamdardyn, yaky qoghamnyng sanasyna sinip te ýlgerdi. Óitkeni, Tayau Shyghystaghy «Arab kókteminen» keyingi oqighalar músylman-arab elderin qyzyp túrghan soghys oshaghyna ainaldyrdy. Daniyadaghy karikaturagha qatysty ýlken dau, Fransiyadaghy jurnalisterding óltirilui, t.b. oqighalar adamdardyng kóz aldynda Islam degen kezde terrorlyq әreketter elestep, ýrey tudyratyn boldy. Músylman ghalymdarymen qatar kóptegen elding yqpaldy túlghalary islamnyng terrormen baylanysy joq, adamdar arasyndaghy beybitshilik pen senimdilikting tiregi, әdildik pen meyirimdilikting qaynary ekenin qansha mәlimdeuine qaramastan, әlemdik búqaralyq aqparat kózderinde islamgha qarsy shabuyl tym qarqyndy әri yqpaldy týrde jýrgizilude. Aqyrynda, islam soghys dini sekildi qabyldana bastady. Ásirese, DAISh lankesterining jantýrshigerlik súmdyqtaryna kuә bolghan әlem júrtshylyghynyng kóz aldynda músylmandar meyirimsiz, qaranghy, kózi qangha toymaytyn qúbyjyqqa ainaldy.

Islamdy zúlymdyqpen, terrorizmmen qatar qoidyng tarihy qatelik әri shyndyqty búrmalaushylyq eke­nin qaytalap aita ketkim keledi. Etimo­lo­giyalyq túrghyda alghan kýnning ózinde islam men terrordyng bir-birinen qanshalyqty alshaq úghymdar ekendigi aitpasa da belgili.

– Terroristik úiymdardyng jariyalaghan «jihadynyn» әlem músyl­mandary ústanatyn dinge qanshalyqty qatysy bar? «Jihad» týsinigining dindegi orny men talap-sharttary qanday... 

– Jalpy, islamdy terrorizmge telu toqsanynshy jyldardaghy әlemde oryn alghan sayasy oqighalardan keyin ghana qylang berdi. Sondyqtan, búl mәlim mәselege kóp toqtalyp jatpay-aq, әlemdik búqaralyq aqparat qúraldarynda jәne terroristik qaruly kýshterding arasynda islamgha qara kýie jaghu ýshin qoldanylyp jýrgen «jihad» jәne «halifat» sekildi úghymdargha toqtala otyryp, mәselege ýnileyik.

Qazirgi tanda islamdy terrorizmmen baylanystyrugha yqpal etken sebepterding biri – Islamdaghy «jihad» úghymynyng búrmalanyp kórsetilui. Arab tilindegi jihad sózi «algha qoyghan maqsatqa jetu ýshin kýsh-jiger júmsau», «talpynu», «tyrysu» degen siyaqty maghynalardy qamtidy. Jihad sózi batystyq aqparat qúraldarynda negizgi maghynasynan búrmalanyp din ýshin jasalatyn «qasiyetti soghys» dep audarylyp jýr. Búl – bile túra әdeyi jasalyp otyrghan búrmalaushylyq.

Islam dinindegi jihad – din ýshin jasalatyn «qasiyetti soghys» emes. Islam kez kelgen diny soghysqa qarsy. Din jәne senim mәselesi – barsha adamnyng ar-ojdan bostandyghyna tapsyrylatyn óte nәzik mәsele. Adamnyng dindarlyghy jýrektegi Allagha degen ystyq yqylasyna qaray baghalanady. Sondyqtan, Qúrandaghy «Dinde zorlyq joq» («Baqara» sýresi, 256-ayat) degen qaghida eshkimdi kýshtep imangha keltiruge bolmaytynyn shegelep túryp kórsetip bergen. Qúranda adamdar arasyndaghy týrli senimderding boluy Alla taghalanyng qalauy retinde qarastyrylghan. Mysaly, «Hud» sýresinde: «Eger Jaratqan IYeng qalaghan bolsa, adamdardyng barlyghy bir ýmbet (birdey senimde) bolar edi. Biraq olar ýnemi әrtýrli joldy ústanuda» («Hud», 118) dese, kelesi ayatta búl shyndyq «Eger Jaratqan IYeng qalasa, jer betindegi adamdardyng barlyghy tegis iman keltirer edi» («inus», 99) dep bayandalghan.

Sol sebepti de, Qúran Kәrimde islam dinin óz erkimen qabyldaghysy kelmegen adamdargha «Senderding dindering – ózderine, mening dinim ózime» («Kafirun» sýresi, 6-ayat), «Qalaghan iman keltirsin, qalamaghan iman keltirmesin» («Kәhf» sýresi, 29-ayat) degen ayattarmen qatar, payghambardyng mindeti adamdardy dinge kýshtep kirgizu emes, aityp jetkizu ekenine dәlel bolar kóptegen ayattar bar («Mәida» sýresi, 99-ayat, «Ghashiya» sýresi, 22-ayat.)

Al endi islam tarihyna kóz salsaq, dinge zorlyqpen kirgizu oqighalary oryn almaghanyna kuә bolamyz. Yahudeyler óz dininde, hristiandar da óz dininde qala bergen. Músylmandar memleketinde túratyn kez kelgen azamat qorghaugha alyndy. Qúlshylyq oryndaryna tiyispedi. Býginde músylman elderinde sonau erte kezende salynghan ózge din ghibadathanalarynyng әli kýnge saqtalyp qaluy – islam dinining ar-ojdan bostandyghyna qanshalyqty mәn bergendigining búljymas dәleli. Al qazir ózderin «halifat» dep jariyalap alyp, qan kórmese túra almaytyn dengeyge jetken ozbyrlardyng zorlyq-zombylyghy, ózderine iylikpegenderdi shimirikpesten aiuandyqpen óltiruleri qay qiyaldarynan tughan «jihad»? Búl – Qúday jolynda jasalyp jatqan jihad emes, Allanyng dinine qarsy jasalyp jatqan qiyanat.

Jihadty músylman ghalymdary negizinde ýlken jәne kishi jihad dep ekige bóledi. Payghambarymyz (ﷺ) auyr shayqastan qaytyp kele jatyp «Kishi jihadtan ýlken jihadqa kele jatyrmyz» degen kezde sahabalar múnday keskilesken, janalysyp, jan berisken soghystan ýlken qanday jihad bar eken dep tang qalghan edi. Shyn mәninde, múnday soghystar ótkinshi qúbylysqa jatady. Ýlken jihad dep adamnyng kemeldikke kóteriluine kedergi keltiretin eng ýlken dúshpany nәpsimen kýresine baylanysty aitylghan. Al kishi jihad kóbine materialdyq tústardy qamtidy. Sondyqtan da, qolgha qaru alyp kýresu maghynasyndaghy jihad «paryz-ghayyn», yaghny kez kelgen adam jasauy qajet paryzgha jatpaydy. Ol paryz – kifaya, yaghny ony memleketting qaruly kýshteri jasasa, ózge adamdardyng oghan qatysuy mindet emes. Al nәpsimen bolatyn soghys jan alqymgha kelgenge deyin bitpeytindikten, búl ýlken jihadqa sanalghan.

Qysqasha qayyrsaq, músylmannyng ózgelermen qarym-qatynasynda barlyq amaldaryn Alla taghalanyng rizashylyghy ýshin jasauy osy úghymnyng ayasyna kiredi, al Onyng rizashylyghyna bastaytyn joldar óte kóp. Mәselen, adamzat ómirin jaqsartu, qoghamda әdildikti ornatu, meyirimdilik tanytu, bilim alu, qajylyqqa baru, t.b. izgi әreketterding barlyghy óz kezeginde jihad sanalmaq.

Búl túrghydan qarasaq, qolgha qaru alyp soghysu múnyng azghantay bir bóligi ghana. Ol dinning eng negizgi elementi emes. Onyng ózinde de belgili qaghidalarmen shektelip, jýielengen jәne onyng basty maqsaty – zúlymdyqqa qarsy túru. Jalpy alghanda, soghys jaghdayynda eshqanday qúqyq saqtalmaytyny belgili. Al islamda soghys jaghdayynyng ózinde qatang saqtaluy qajet talaptar bar. Adamzat tarihynda islam dininde ghana soghysqa kýrdeli shekteuler qoyyldy. Qúran Kәrimde: «Áy, mýminder! Alla ýshin kuәlikte turalyq pen tabandylyq tanytyndar. Jәne bir qauymgha degen óshpendilik senderdi әdiletsizdikke jetelemesin. Ádil bolyndar. Sol taqualyqqa jaqynyraq jәne Alladan qorqyndar. Kýdiksiz Alla ne istegenderinnen tolyq habardar» («Mәida» sýresi, 8-ayat) degen ayat jaudyng ózine әdildik tanytu qajet ekenin eskertedi. Al, «Óz­derinmen soghysqandarmen Alla jolynda soghysyndar da shekten shyq­pandar. Negizinen Alla Taghala shekten shyghushylardy jaqsy kórmeydi» («Baqara» sýresi, 190-ayat) degen ayattan myna manyzdy mәselelerdi angharamyz:

  1. «Ózderinmen soghysqandarmen» degen tirkeste tek qolynda qaruy bar adamdarmen ghana shayqasyp, qolynda qaruy joq beybit halyqqa qarsy qaru kótermeu kerektigi anyq aitylady.
  2. Jasalatyn soghys «Alla jolynda» boluy qajet. Yaghni, ózge elderdi kýshpen basyp alu, tabighy baylyqtargha iyelik etu t.b. degen sekildi dýniyelik maqsattardy kózdemelmeydi.
  3. Soghys kezinde, yaky bitkennen song «shekten shyqpau» qajet ekendigi qatang týrde eskertilude.

Demek, qazirgi DAISh lankesterining «jihad» dep jar salghan әreketterinen Qúrannyng qoyghan osy sharttary men maqsattaryn kóre almaymyz.

– Islam tarihynda diny joryqtardyn, qaruly shayqastardyng bolghany belgili. Sharighat qay kezde soghysugha rúqsat beredi?

– Islam dininde beybitshilikti saqtaugha eshqanday amal qalmaghan kezde soghysugha rúqsat berilgenimen, soghystyng jalpy adamgha únamsyz nәrse ekeni myna ayatta bylaysha bayandalady: «Senderge únamasa da (kerek kezde Alla jolynda) soghysu paryz etildi» («Baqara» sýresi, 216-ayat). Qúran Kәrimde músylman balasyna paryz retinde bekitilgen mәselelerding ishinde osy soghys qana arab tilinde «kurh», yaghny únamsyz degen sózben kelgen. Alla elshisi (ﷺ) bir hadiysinde: «Dúshpanmen betpe-bet keludi tilemender. Alayda, dúshpanmen betpe-bet kele qalsandar, sabyr etip, tabandylyq tanytyndar» degen (Búhari, Jihad, 112, 156). Sharighat soghysty tilemeudi búiyrsa, qazirgi terrorister qandy qasap әreketterin barynsha jarnamalap, jastardy arbaudan tanar emes.

Payghambarymyz (ﷺ) hadis shәripterinde soghysqa qatysty qatang talaptar qoyyp, qolbasshylaryna mynaday eskertuler jasaghan: «Allanyng atymen jolgha shyghyndar. Alla jolynda kýresinder. Soghysatyn adamdarynmen aralarynda kelisimder bar bolsa, ony qadaghalandar. Shekten shyqpandar, soghys kezinde óltirgen adamdargha «mýsle» (óli denelerin tilgilep, kózderin oiyp, múryndaryn kesu) jasamandar. Balalardy, әielderdi, qart kisilerdi, ghibadathanalardaghy adamdardy óltirmender». Tipti, jaralanghan jau әskerlerining ózine kómek kórsetudi búiyryp, aghashtardy, egin alqaptaryn órteuge tyiym salghan (Ahmed ibn Hanbәl, Musnәd, 1/300. Ábu Dәuid, Jihad, 82). Islam dinining búl dәstýrin payghambarymyzdan keyin kelgen halifalar men músylman elderi basshylary qatang ústanyp otyrdy. Sharighattyng osy zandylyghyn eshkim alyp tastaghan emes. Búl erekshe mәn bererlik jәit.

Islam tarihyndaghy shayqastargha ýnilip qarar bolsaq, kóp adamnyng ólmegenin kóremiz. Yaghni, payghambarymyz zúlymdyqty toqtatu ýshin ýlken kýsh salumen qatar, bir adamnyng ómirin saqtap qalu ýshin de óte ýlken kýsh-qayrat júmsaghanyn kóremiz. Al qazirgi DAISh terroristerining beykýnә adamdardy ayausyzdyqpen, óte jiyirkenishti týrde qyryp-joiylary qay sharighattan alynghan?! Aqiqatynda, lankesterding jasap jatqanynyng jihad týgili, islamgha mýldem qatysy joq. Olar – ózderin músylman sanap, islamdy mýlde tany almaghan sauatsyz, qaranghy, adasushylar.

Al adam óltiru arqyly júmaqqa kiremin deu bos qiyal ghana. Beykýnә adamdardy óltirip, Alla Taghalanyng razy­lyghyna bólenemin deu baryp túrghan azghyn­dyq pen ýlken qatelik. Árbir mú­syl­mannyng basty maqsaty – Alla Tagha­la­nyng razy bolatyn iygi isterdi oryndau.

Islam soghysty barynsha shektep, әdildik pen beybitshilikting bolghanyn qalaydy. Ózge adamdardy, mәdeniyetterdi joyyp, joq qyludy tipten kózdemeydi. Sózimizge búl dindi jetkizgen payghambar Múhammed Mústafa (ﷺ) men onyng izin jalghaghan ardaqty sahabalardyng ómiri kuә. Payghambarymyz (ﷺ) qoghamda beybitshilik pen túraqtylyqty saqtau ýshin quatty da әlsiz kezende de kez-kelgen kelisim jasaugha dayyn túrghan. Mәselen, Húdaybiya kelisimsharty qanshalyqty auyr bolsa da, mýshriktermen kelisimge kelgen. Mәdinada kýshti bolyp túrghan kezding ózinde yahudey jәne hristiandarmen kelisim jasasqan. Mәdina kelisimsharty – búny dәleldeytin eng manyzdy jәne sonau erte kezenning ózinde jazbasha týrde bekitilgen qúqyqtyq qújat.

– Jihad jariyalaugha kimder nemese qanday institut qúqyly? Ózderin «halifat» sanaytyn úiymdy memlekettik qúrylym sipaty bar dep aita alamyz ba? Islamdaghy halifattyng belgileri men ony basqarushy halifanyng sipattaryna toqtalsanyz...

– Búl rette eskerer jayt, eng aldymen, jeke adamdar men keybir toptardyng óz betinshe jihad jariyalaugha eshqanday qúqy joq. Soghysty tek qana memleket jariyalay alady. Keybir qúqyqshylar formalidi týrde DAISh úiymynda memleketting belgileri bar degen pikirdi algha tartqanymen, shyndap kelgende, olardyng kýshpen basyp alyp, eldi tonap, ozbyrlyq jәne qorqynyshpen ústap otyrghan territoriyasy memleketke jatpaydy. Olar óz ozbyrlyqtaryn zandy etip kórsetu ýshin ózderin memleket, al basshylaryn «halifa» dep jariyalaghan.

Qúran Kәrimde memleket biyligi mindetti týrde halifat dep ataluy kerek degen eshqanday búiryq joq. Qala berdi payghambarymyz (ﷺ): «Menen keyin halifalyq otyz jyl ghana jalghasady. Al odan keyin patshalyqtargha ainalady» degen. Demek, naghyz halifalyqqa layyq kezeng sol altyn ghasyrdaghy otyz jyldyq kezenmen shektelip túr.

DAIYSh-tyng ózderin halifat dep jariyalap, ózge músylmandardy baghynugha shaqyruy islam ústanymdaryna da, әlemdegi qazirgi jaghdaygha da esh ýilespeydi. Islam sharighatynda halifa retinde Músylman ýmbetining bәrine ortaq bir ókil sanalady. músylman ýmbeti kelisu arqyly nemese joghary dengeydegi músylman ghalymdary, músylman memlekettteri nemese ýlken músylman qauymdastyqtary layyq dep tapqan jaghdayda ghana halifalyq jayynda sóz qozghaugha bolady. Demek, óte joghary manyzgha ie halifany kýlli músylman ýmbetining shynayy janashyrlary ghana layyq kórip tandaydy. Onday halifa tandala qalghan jaghdayda býkil isterin Qúran men sýnnettegi Allanyng búiryqtaryna say, eldi shura, yaghny músylman ýmbetining mәselelerin sheshuge layyqty túlghalardan túratyn Kenes arqyly basqaruy tiyis. Al qúramynda eshqanday ghalymy da joq, músylman ýmbeti týgili sol aimaqta «halifat qúramyz» dep kýres jýrgizip jatqan týrli toptardyng ózi moyyndamaghan at tóbelindey ghana sodyrlardyng ózderin halifat sanap, oilaryna kelgenin isteui islam sharighaty normalaryna mýldem sәikes kelmeydi. Sondyqtan, islam qúqyghynda erekshe orny bar halifalyqty terroristik úiymmen baylanystyru – islamgha jasalghan auyr qiyanat.

Ghalymdar halifalyq mindetti atqaratyn adamnyng boyynda tabyluy qajet keybir mynaday erekshelikterdi algha tartqan. Ol sipattargha kórkem minez qúlyqty, ijtihad jasay alatynday dәrejede bilimdi, jauapty mindetti alyp jýre alatynday tәn jәne jan saulyghyna iye, әdil bolu jatady. Al últy arab, qúrayysh ruynan, әhli bәitten, beykýnә bolu degen sipattargha qatysty pikirler birkelki emes. Osy túrghydan alyp qarasaq ta, óz-ózin halifa jariyalap alghan әl-Baghdadiyding atalghan sipattardyng kópshiligine mýldem layyq emes ekeni anyq kórinedi. Tipti, onyng osy býlikterdi shygharu ýshin arnayy dayyndyqtan ótip, sol aimaqqa jiberilgen, syrttan basqarylatyn «quyrshaq» túlgha ekeni de bәrine mәlim ghoy. Qazirgi tanda Irak pen Siriyada «jihad» jariyalap, qantógisti basqaryp jýrgenderding kim ekenine qarasaq, múnyng islam iygiligi ýshin atqarylyp otyrmaghanyn bayqaymyz. Kóptegen sarapshy mamandardyng pikirinshe, búl úiymdy baqylaushy hәm basqarushylar – islamnyng asyl múratyn elemeytin, izgi maqsatyn kózdemeytin, islamgha mýlde qatysy joq búrynghy «Baas-tyq» ofiyserler.

Búdan bólek, Siriyadaghy әskery jaghday oryn almaghanda, әlemdik BAQ-ta qasaqana «sýnniyt-shiit soghysy» retinde kórsetuge talpynystary da bolmas edi. Nege deseniz, Hafez Asad pen Bashar Asadtyng kezinde de Siriyada sýnnittik islam qysym kórgen joq. Qayta ol jer sýnnit ilimning keng taralyp, osy ghasyrdyng eng kórnekti ghalymdary shyqqan el edi. Búl – músylmandardyng arasyna salynghan ot.

Qoryta aitarym, DAISh – músylman ýmbetining arasyna arnayy salynghan ýlken iritki, islamgha jaghylghan qara kýie. Sondyqtan, «jihad» dep saghym quyp ketip jatqan jastar osy aitylghandardyng bәrin aqyl eleginen ótkizip, salqynqandylyqpen әreket etui, kóringenning qoljaulyghyna ainalmaytyn aqyl-parasatqa ie boluy qajet. Qazirgi tanda әlemge naghyz adamgershilikke negizdelgen, kórkemdikke qazyq qaqqan shynayy islamdy kórsete bilu – eng úlyq jihadtyng naq ózi

– Ángimenizge rahmet.

Súhbattasqan Jayyq NAGhYMASh

E-Islam.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1375
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 2166
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 2195