Qan qúidyrudyng paydasy men ziyany
Men on jasqa kelgende, esim kire bastady. Anam Qamariya (marqúm) auruhanada әielder bosanatyn jerde júmys isteytin. Bizdin ýidin qasynda kórshi Sәrsengýl degen orta jastaghy kelinshek tuyt ýstinde kóp qan ketip, qany ekinshi toptaghy donor izdep bazarda sauda satyp túrghan auzy auzyna júqpaytyn, sumandaghan bir әieldin qanyn qúiyp aman qaldy dep ýige anam aityp kelgeni esimde.
Eki aptadan son, Sәrsengýl auruhanadan shyghyp ýiine kelip, ayaq-qolyn jinap, shildehanagha anamdy shaqyrghan. Qoy auzynan shóp almaytyn Sәrsengýldin minezi adam aitsa nanghysyz ózgerip, shildehananyn basynan ayaghyna deyin sumandap eshkimge sóz bermepti. Al, enesi bolsa, aman qalghanyna quanyp, "jaraydy sóiley bersin" dep ýndemepti. Biraq, onyn minezi kýn sanap qúlpyryp, adam tanymastay ózgeripti. Sodan ne kerek, enesi Sәrsengýldin әke-sheshesin shaqyryp "Myna qyzdaryna ne kórindi. Auruhanadan shyqqannan beri 365 gradusqa ózgerip, ýiden bezip, bazar aralap ósek soghyp, balagha qarau degen oiyna kirip-shyqpaydy. Barmaghan dәrigerimiz, ashpaghan esigimiz qalmady. Endi qyzdaryndy alyp ketinder nemese jyndyhanagha tapsyryndar" degen.
1988 jyly jazda Tashkenttegi kardiologiya ortalyghyna aparyp Mәskeuden kelgen Nikolay Kolesnikov degen dәrigerge qaratqanda baryp búl súraqtyn jauabyn tauypty. Sonda N. Kolesnikov myrza: «Adam boyynan kóp qan ketip, donordyn qanyn qúighanda sol adamnyn minez-qúlqy, jýris-túrysy, is-әreketi, tipti etekkir uaqytyna deyin ózgeru әbden mýmkin, qannyn qúramyndaghy kody auysyp ketken» degen qorytyndy jasaghan. Ýsh ai boyy Kolesnikovke qaralyp otyryp Sәrsengýldin qanyn alyp otyryp bayaghy qalpyna keltirgen.
4 synypta oqyp jýrgen kezim, 1988 jyldyng 7 jeltoqsan kýni keshqúrym janalyqtardan estidik, sol kýni tanghy saghat 10-41 minut ótkende 30-sekundtyn ishinde Armeniyanyn soltýstik-batysyndaghy Leninakan (qazir Gumriy), Stepanavan, Kirovakan (Vanadzor), Spitak degen qalalarymen qosa 58 selo, 300 auyl-aymaqtary jer silkinu saldarynan jermen-jeksen bolghanyn. Qúday basqa salmasyn, 25 myn adam qaytys bolyp, 20 myn adam mýgedek atanghan, jarty million adam baspanasyz qalghan, 514 myn adamgha aman alyp qalu ýshin qan qún kerek bolghan. AQSh-ta jýrgen M.S.Gorbachevqa Ýkimet ýiinin basshysy Nikolay Rojkov habar berdi, M.Gorbachev 10 jeltoqsanda baryp, Armeniyagha jetti. KSRO-nyn qausaghan krandary jaramsyz edi, tipti úshaqqa syimady, KSRO-nyn shekarasynan adam týgil, shybyn ótpeytin, amalsyzdan әlemnin 20-gha juyq elderden AQSh, Úlybritaniya, Ispaniya, Fransiya, Italiyadan jәrdem súraugha mәjbýr boldy. Armeniyadaghy jer silkinudegi júmystardy General-mayor Nikolay Tarakanovtyn basshylyghymen jýzege asty, qanshama qorqynyshty jaghdaylardy kózine jas alyp otyryp bayandap berdi.
Býkil Kenes odaghynan kómekke eriktiler men qosa jәrdem qolyn sozushylar aghyldy. Býkil auruhanalardan qan tapsyru jalghasyn tauyp bәrin Armeniyagha alyp ketken. Aradan bir jyl óter-ótpes әlgi qandardy qaytaryp jiberipti. «Qazaq halqyna alghysymyz sheksiz, biraq biz sizdin qandarynyzdy ala almaymyz. Óitkeni san ghasyrlar boyy atadan balagha jalghasyn tauyp kele jatqan qannyn qúramyndaghy últtyq kodymyzdy joghaltqymyz kelmeydi. Sebebi sizder músylman, biz krestiyan dinindegi katolikpyz, Alla sizderge razy bolsyn» dep syrtyna jazyp jiberipti.
Osy qan qúi men qan aldyru turaly aqparatty kóp jyl ózimshe zerttedim. Kóptegen kitaptar oqydym. Juyrda Astanadaghy Áziret Súltan meshitindegi Ál-Hidjama meshitindegi ortalyqqa baryp Bijan degen jas jigit menen 350 gramday arqamnan qan aldy. Jelkemde azdap shanshu bar edi, týbegeyli joghaldy. Ózimdi keremet jenil sezindim. Sondyqtan qúrmetti músylman bauyrlar densaulyghynyzgha baylanysty qan aldyrtyp túru Múhammed payghambardyn kórsetip ketken joly. Endi әrkim ózi biletin zamanda ómir sýrip jatqandyqtan, bireuge aqyl aitudan aulaqpyz, biraq birinshi baylyq densaulyq demekshi, densaulyghymyzgha nemqúrayly qaramayyq.
Hidmaja — emdeudin islamdyq әdisi. Búl denedegi, jandaghy jәne ruhtaghy barlyq aurudan jazylugha әser etedi. Qan terining jogharghy jaghyndaghy belgili bir oryndardy tilu arqyly shygharylady. Qan alu ýshin qazirgi qúraldardy paydalanghan abzal. Hidjama erkekterge, әielderge jәne balalargha da jasalady. Tipti әielder etekkir kelgen kezde de tughannan keyin qan ketu kezinde de, belgili sebeptermen hidmaja jasay alady. Hidmaja qanday aurugha bolmasyn jaqsy kómektese alady. Auru bir nauqastan ekinshi bireuge júqpas ýshin әrbir emdelushinin jeke qúral-jabdyqtary boluy tiyis. Hidjamagha deyin jәne keyin jaraqatty barlyq qúraldardy tazalap, dezinfeksiya jasau ýshin «Betadiyn» nemese medisinalyq spirtti paydalanu qajet. Anas ibn Mәlik (r.a) Allah Elshisi (s.gh.s) bylay degenin aitady; «Eger de kimde-kim denesinen qan aldyrghysy kelse әr aidyn 17,19, nemese 21 kýnderin tandasyn, onyn ólimge әkeluine jol bermender» (Salih sunan Ibn Mәjә, әl-Álbany 2808). Hidjamanyn búl týri ýshin qanday da belgilengen shart joq. Múny qajet jaghdayda kez-kelgen uaqytta isteuge bolady.
Allanyn Elshisi (s.gh.s) bylay deydi: «Eger de sizderden bireulerdin qany tasysa, odan qan alu qajet, qan tasyghan jaghdayda adam ólip te ketui mýmkin». «Ashqúrsaq kezinde qan aldyrghan jaqsy. Ol aqyldy tolyqtyrady, adamnyn este ústau jәne jattap alu qabiletin jaqsartady». Tipti densaulyghy jaqsy adamdar Ramazannyn týninde de denesinen qan aldyrghan. Hidjamadan keyin tósek qatynasynda bolu ziyan әkeledi degen pikir eshqanday dәleldenbegen. Hidjamagha deyin jәne keyin sýt ónimderin tútynu ziyan әkeledi degen pikir eshqanday dәleldenbegen. Hidjama jýktilik kezinde keri әser etedi degen dúrys emes. Qan toqtaghan kezde ghana hidjama ayaqtaldy dep esepteledi.
Hidjama kezinde tilinetin jer
- Bastyng tóbesi
- Enbek
- Moyynnyng qaptaldary (moyyn tamyrlary ornalasqan jer)
- Arqanyng jogharghy bóligi (jauyryndar arasyndaghy kenistik)
- Tabannyng jogharghy bóligi
- Jelke (oghan qatysty kepildi hadister joq)
- Jelkening teren bóligi (jelke sýieginen bastap jәne tómen, oghan qatysty hadister joq)
Júmamúrat Shәmshi, tariyh ghylymdarynyn kandidaty
Abai.kz
