22 shildede Astanada bir top jurnalist, blogerler auylsharuashylyghy viyse-ministri Erlan Nysanbaev pen jәne «QazAgro» últtyq holdingi ókilderimen kezdesip, holding atqaryp jatqan júmystarmen tanysqan edi.

«QazAgro» últtyq holdingi jelisi boyynsha agroónerkәsiptik keshen (AÓK) qarjylandyru jýiesindegi birqatar manyzdy ózgerister bolghan eken. Jalpy, osy jana erejeler salany memlekettik qoldau sharalarynyng tiyimdiligin jogharylatugha jәne elding auyl túrghyndary ýshin nesie resurstaryna qoljetimdilikti jәne barynsha qamtudy qamtamasyz etuge baghyttalghan.

Birinshiden, «QazAgro» holdingi qúrylymy arqaly qorlandyrugha qatysty jenildikti shaghyn nesiyeleudi shaghyn qarjy úiymdary men nesie seriktesteri arqyly alugha bolady.

Ekinshiden, júmystaryn jana bastaghan kәsipkerlerding kepildik problemasyn «QazAgroKepil» (KazAgroGarant) arqyly qaryzdardy kepildendiruding jana jýiesi sheshuge kómektesedi.

Ýshinshiden, investisiyalyq jobalardy qarjylandyrugha ótinimderdi Agrarlyq nesie korporasiyasy qabyldaydy.

Qazirgi jaghdayda «QazAgro» holdingimen 5,4 myng nesie berildi, 12 myng adam júmyspen qamtyldy.  Aghymdaghy jyldyng 1 qantarynda QazAgronyng nesie qorjyny  582 mlrd. Tenge boldy.  Holdingting kliyentteri 53 myng qaryz adam.

Holdingpen agrosektordy nesiyeleuding jalpy kóleminin  85%-y shaghyn jәne orta biznes subektilerine tiyesili. Holdingting shaghyn nesiyeleu naryghyndaghy ýlesi 94% bolsa, auylsharuashylyq tehnikasynyng lizingi naryghyndaghy ýlesi – 72%.

Alayda, auyl sharuashylyghynda qarjylandyrudyng barlyq problemalary sheshildi dep aitu erte.  Osy uaqytqa deyin әleuetti qaryz alushylardyng keneytilgen toby ýshin auyldyq jerlerde nesie resurstaryna qoljetimdilik mәselesi ashyq kýiinde qalyp otyr.   Búl mәseleni tejeushi faktorlardyng biri – kóptegen auyl túrghyndarynyng qajet kepilzattarynyng jetispeui nemese bolmauy.

Osy problemany sheshu ýshin «QazAgro» últtyq holdingi auyldaghy biznesti nesiyeleu prosessine jeke qarjy qúrylymdaryn – Shaghyn qarjy úiymdary men Nesie seriktestikterin tartu baghdarlamasyn әzirledi. Búdan basqa, Holding әsirese auyldaghy júmysyn jana bastaghan kәsipkerler ýshin ynghayly shaghyn qaryzdardy kepildendiru jýiesin engizedi, ol shaghyn bizneske kepilzatpen problemasy bolghan kezding ózinde nesie qarajatyn alugha jәne óz isin bastaugha mýmkindik beredi. Jana shema ónimdi júmyspen qamtudy jәne jappay kәsipkerlikti damytu  baghdarlamasy shenberinde әzirlendi, ony iske asyrugha NS jәne ShQÚ arqyly 6% mólsherlememen 11 mlrd.tenge qarastyrylghan.   Memleket atynan «QazAgroKepil» AQ kepildik etedi.

Kәsibin jana bastaghan kәsipkerler ýshin kepildik kólemi shaghyn nesie qúnynyn  85%-yn, júmys istep túrghandar ýshin - 50%-gha deyin bolady. Nesie seriktestikteri men shaghyn qarjy úiymdarynyng qaryzdary ghana kepildendiriledi. Osy rette, auylsharuashylyq tauar óndirushilerine QazAgroKepilding ofiysine barudyng qajet emes ekenin atap ótu qajet, kepildik alu ýshin ótinim nesiyeleuge qújattardyng toptamasyn ótkizu kezinde rәsimdeledi jәne AShTÓ tarapynan shyghyndy qajet etpeydi.

Osyghan úqsas atalghan baghdarlama Auyl sharuashylyghyn qarjylay qoldau qorymen de iske asyrylady. Bólingen qarjy resursynyng kólemi  16 mlrd. tenge.

(Shaghyn nesiyeler Baghdarlamanyng qatysushylaryna mal sharuashylyghyn damytugha jәne auylsharuashylyq kooperativterin damytugha baghyttalghan jobalar boyynsha 7 jylgha deyin, basqa jobalar boyynsha – 5 jylgha deyingi merzimge beriledi. Baghdarlama boyynsha qaryz somasy 8000 AEK  (18 152 000 tenge) aspaydy, syiaqy mólsherlemesi – jyldyq 6%-dan aspaydy.)

«QazAgroQarjy» AQ bәsekeles ortagha beru jónindegi bekitilgen is-sharany eskere otyryp, jyldyng basynan bastap investisiyalyq jobalardy qarjylandyru boyynsha barlyq ótinimder Agrarlyq nesie korporasiyasynda qabyldanady.

Osy rette kompaniya investisiyalyq jobalardy qarjylandyrudy, sonyng ishinde QR AShM anyqtaghan basym baghyttardyng keneytilgen spektri boyynsha Últtyq qordyng qarajaty esebinen josparlaydy. Eger búryn qarjylandyru mólsherlemesi 6%-dy qúraghan bolsa, qazir ol 5,5%-gha deyin tómendetilgenin atap ótu qajet.

Ángime myna baghyttar turaly:

-et baghytyndaghy qús fabrikalarynyng quattylyghyn arttyru jәne janartu;

-sýt-tauarly fermalar, asyl túqymdy mal óndirisining ortalyqtaryn qosa alghandaghy reproduktorlar qúru;

- suaru jýielerin qoldanu arqyly jemis-kókónis, tehnikalyq jәne may daqyldarynyng óndirisin qúru;

- ónerkәsiptik jylyjaylar, astyq jәne kókónis qoymalarynyng jәne kólik-logistikalyq ortalyqtarynyng qúrylysy jәne t.b.

Jalpy 2016 jyly Auyl sharuashylyghyn qarjylay qoldau qory atalghan baghyttar shenberinde 14,5 mlrd. tenge somasyna  4894 jobany qarjylandyrdy.

2017 jyldyng birinshi jarty jyldyghynda  – 7,5 mlrd.tenge somasyna 2283 joba qarjylandyryldy.

Aghymdaghy jyldyng  I jarty jyldyghynyng qorytyndysy boyynsha AÓK qoldaugha 2017-2021 jyldargha arnalghan Memlekettik baghdarlamanyng basym baghyttary boyynsha Holdingpen  102,9 mlrd. tenge baghyttaldy.

Shamamen 7 myng agroónerkәsip kesheni subektisi qarjylandyryldy, ol júmys oryndaryn saqtaugha jәne 11 myng adamgha jana júmys oryndaryn ashugha mýmkindik  berdi.  Holdingpen agrosektordy nesiyeleuding jalpy kóleminin  88,3%-y shaghyn jәne orta biznes subektilerine tiyesili ekendigin atap ótu qajet  (90,2 mlrd. tenge).

Holding tarapynan agroónerkәsip keshenin qarjylandyru kólemi aghymdaghy jyly 316 mlrd.tenge dengeyinde josparlanady, ol 2016 jylghy dengeyden  24%-gha artyq (255 mlrd. tenge).

Abai.kz