Qarashanyng 10 kýngi QR Parlamenti Mәjilisi Palatanyng jalpy otyrysynda Irak Elekeev memlekettik - qazaq tili turaly Qorghanys ministri Ádilbek Jaqsybekov pen Bilim jәne ghylym ministri Baqytjan Júmaghúlovqa deputattyq saual joldady.

«Qúrmetti Oral Bayghonysúly!

Qúrmetti әriptester!»,- dep bastap ýndeu tastady.

Býgingi tanda Qazaqstan últaralyq jәne dinderaralyq kelisimdi saqtauda әlemge ýlgi bolyp otyr. Qazaqstan Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng bastamasymen ómirge kelgen Álemdik jәne dәstýrli dinder kóshbasshylarynyng sezi Astanada ýsh ret ótti. Juyrda ghana Qazaqstan halqy Assambleyasynyng HVI sessiyasy ótti.

Últ pen últty bir-birine degen syilastyq pen senim, salt-dәstýrine kórsetilgen qúrmet jaqyndastyratyny anyq. Sonymen qatar bir shanyraqtyng astyna biriktiretin úly kýsh - memlekettik til.

Songhy jyldary Qazaqstan halqy Assambleyasynyng ónirlerdegi birlestikteri de, әr týrli últtardyng mәdeny ortalyqtary da óz tilderi men salt-dәstýrin janghyrtumen qatar óz ishterinde arnayy kurstar ashyp, memlekettik tildi mengeru ýstinde. Búl jaqsy bastama.

Qarashanyng 10 kýngi QR Parlamenti Mәjilisi Palatanyng jalpy otyrysynda Irak Elekeev memlekettik - qazaq tili turaly Qorghanys ministri Ádilbek Jaqsybekov pen Bilim jәne ghylym ministri Baqytjan Júmaghúlovqa deputattyq saual joldady.

«Qúrmetti Oral Bayghonysúly!

Qúrmetti әriptester!»,- dep bastap ýndeu tastady.

Býgingi tanda Qazaqstan últaralyq jәne dinderaralyq kelisimdi saqtauda әlemge ýlgi bolyp otyr. Qazaqstan Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng bastamasymen ómirge kelgen Álemdik jәne dәstýrli dinder kóshbasshylarynyng sezi Astanada ýsh ret ótti. Juyrda ghana Qazaqstan halqy Assambleyasynyng HVI sessiyasy ótti.

Últ pen últty bir-birine degen syilastyq pen senim, salt-dәstýrine kórsetilgen qúrmet jaqyndastyratyny anyq. Sonymen qatar bir shanyraqtyng astyna biriktiretin úly kýsh - memlekettik til.

Songhy jyldary Qazaqstan halqy Assambleyasynyng ónirlerdegi birlestikteri de, әr týrli últtardyng mәdeny ortalyqtary da óz tilderi men salt-dәstýrin janghyrtumen qatar óz ishterinde arnayy kurstar ashyp, memlekettik tildi mengeru ýstinde. Búl jaqsy bastama.

Adam tildi bilgen sayyn sana-sezimi tolygha týsedi, ózge últtardyng jan-dýniyesin týsinedi. Ómirde ózine jaqyn dostar jinaydy. Qyzmet barysynda da tildi bilgenning tiyimdiligi óte zor. Osyny úghyna bilgen ózge últ ókilderi «Qazaqstanda túryp, óz elimning tilin biluim kerek!» degen patriottyq sezimmen memlekettik tildi eshqanday qiyndyqsyz mengerip aluda. Qazir qazaq tilinde erkin sóiley alatyn qazaqstandyqtar óz tilin ýirenuge talpynys jasamay jýrgen keybir qandastarymyzgha ýlgi bolyp otyr.

Mening aitayyn degenim, qosymsha qarjy bólmey-aq memlekettik tildi ýirengisi keletin azamattarymyzgha kómek kórsetuimizge bolady. Mәselen, orys jәne basqa últtar tilinde dәris beretin mektepterde ashyq sabaqtar memlekettik tilde jýrgizilse, ol da bir iygilikti is bolar edi. Orta arnauly jәne jogharghy oqu oryndarynda sayasy jәne mәdeny is-sharalardy memlekettik tilde ótkizu qolgha alynsa, ol da ong bastama bolatyny sózsiz. Sonymen qatar orys jәne basqa últtar tilinde dәris beretin mektepterde, kolledjder men uniyversiytetterding bólimderinde memleket jәne qogham qayratkerlerimen, aqyn-jazushylarmen kezdesuler memlekettik tilde ótkeni jón. Múny nege aityp otyrmyn. Jaqynda bir tanysym Astanadaghy daryndy aqyn Tólegen Aybergenov atyndaghy mektepting balalary osy qyrshyn ketken aqynnyng kim ekenin bilmeytinin estidim. Búl neni kórsetedi. Mektep diyrektorynyng mektep atauyn shәkirtterding sanasyna sinirmegeninen. Aqynnyng atyn iyelenip otyrghyn mektepting jaghdayy osynday. Búl bir mektepting basyndaghy jaghday emes. Osy jaytty bilim ministrligi qadaghalauy kerek siyaqty. Óitkeni әr adam qyzyqty әngimeni týsingisi keledi. Qazirding ózinde keybir orys mektepterinde ara-túra bolsa da, qazaq qalamgerlerimen kezdesuler ótip jýr. Onday basqosudan shәkirtter ruhany baylyq alyp, halqymyzdyng salt-dәstýrin bile týsedi.

Kenes Odaghy túsynda orys tilin ýiretuding onay tәsilderi qoldanyldy. Mәselen, bir auyz oryssha bilmey әskerge barghan qazaq balasy eki jyldan keyin erkin sóilep keledi. Osy orayda memlekettik tildi ýirenuding taghy bir әdisi bizding qorghanys salasynyng qyzmetin tolyqtay memlekettik tilge kóshiru kerek. Yaghni, әskery komissariattan bastap azamattarymyz qazaq tilinde qabyldanuy tiyis. Býgingi tanda әskerde sapqa túrugha, jýruge beriletin búiryqtar ghana memlekettik tilde aitylyp jýr. Ol azdyq etedi. Sondyqtan әskery ómirding tynys-tirshiligi memlekettik tilde jýrgizilui kerek. Qazaqstannyng jәne әlemning sayasy janalyqtary, elimizding ishki jәne syrtqy jaghdayy turaly mәlimetter aitylatyn sayasy jattyghu sabaqtary memlekettik tilde ótkizilse, tildi ýirenu ýshin birinshi kezekte jauyngerlerimizge jasaghan kómegimiz bolar edi. Osy jerde salauatty ómirdi elbasymyzda  ylghy aityp keledi. Temekining adam aghzasyna ziyan ekenin bәri biledi. Key balalar osy temekini armiyadan ýirenedi eken. Nege osyghan shekteu qoymasqa.

Osy orayda búl úsynysymdy Qorghanys ministri Ádilbek Jaqsybekov pen Bilim jәne ghylym ministri Baqytjan Júmaghúlov myrzalargha joldap otyrmyn.

Búl úsynysty qoldaymyn, qolymdy qoyamyn degen әriptesterim bolsa, eshqanday qarsylyghym joq.

Nazarlarynyzgha raqmet.

Aqparatty QR Parlamenti Mәjilisi Apparatynyng  Baspasóz qyzmeti taratyp otyr