Diyirmenning tasynday shyr ainalghan dýniyede әr últ tәumendilikten, qúldyqtan, moyyndy qajar otarshyldyq qamyttan azat boludy ansaydy. Basqalardy bilmeymin, shyghysynda aidaharday ysyldap, batysynda ayday aqyrghan alpauyt eldermen qonsy qonghan qazaq elining jýregine búl ansardyng qarlyghashy úyalaghaly 300 jyldan astam uaqyt ótti. Sol qarlyghash ýsh ghasyr boyy «Alash balasy derbes el bolsa eken» dep shyryldady. Bala kezden estip ósken bir tәmsildi esinizge alynyzshy... Aydahar qúz basyndaghy qarlyghashtyng úyasyna shabuyl jasaydy. Sol kezde júdyryqtay ghana bayqús qús aidahargha aibat shegip, ózi tajaldyng auzynda kete barady. Balapandary, iyә, iә balapandary batyr qarlyghashtyng sheyittigining arqasynda tiri qalady... «Qazaqty egemendi el etem» dep jarghaq qúlaghy jastyqqa tiymey ter tókken, qan keshken Alashtyng oghlandary jayly tolghansam boldy, sol bir qarlyghash shyryldap, kóz aldymda úshyp jýrgendey bolady.

Mәngilik ústanym: PARYZ

Adam – iydeyanyng qúly. Adam pende bolghandyqtan óledi, óshedi, qaytys bolady. Al, aq jolyndaghy, Haq jolyndaghy iydeya eshqashan ólmek emes. Sol Úly últtyq iydeyanyng qúly bolu – әr Alash balasynyng armany boluy tiyis. Qazir kóptegen azamattarymyz Álihan, Ahmet, Mirjaqyp irgetasyn qalaghan Alash iydeyasy bir-aq kýnde, Patsha taghynan qúlaghannan keyin ayaq asty qaynar siyaqty búr-sarq etip shygha kelgen sekildi elestetedi. Orystyng otarshyl jýiesin talqandamaq bolghan Han Kenening azattyq kýresine, Abaydyng azat oily payymdaryna ýnilseniz «alashtyq azat el» iydeyasy san ghasyr búryn bastalghanyn bayqaysyz. Alashorda ziyalylary sol bir halyq kókeyindegi asyl armandy tarih sahnasyna alyp shyqty. Búl iydeya 1917 jyldyng 5-13 jeltoqsannan bastap, 1920 jyldyng 9 nauryzyna deyin, bar bolghany 711 kýn sayasy sahnada ómir sýrdi. Sol 711 kýndegi ústanym býkil últtyng ghúmyrlyq temirqazyghyna ainaldy.

Ol qanday ústanymdar edi?

Alashordashylardyng birinshi ústanymy – jer mәselesi...

«Tiri bolsam, han balasynda qazaqtyng haqysy bar edi, qazaqqa qyzmet qylmay qoymaymyn» dep jýrip, Álihan Bókeyhan jer ýshin kýresti. «Jer, jer jәne jer». Jersiz Otan joq. Álihan Bókeyhanovtyn: «Qazaqtyng bayyrghy jerin qashan qazaqtar óz betinshe ghylym men tehnikagha sýienip tolyq iygermeyinshe, jer jekemenshikke de, qonystanushylargha da berilmeydi» deui beker emes. Jer – Otan, al Otandy satugha da, jekemenshikke ainaldyrugha da bolmaydy. Osy ústanymnyng arqasynda Altay men Atyraugha, Syr men Arqagha deyingi úlan-ghayyr atyrap qazaq últyna tiyesili ekenin eng alghash alashordashy Álimhan Ermekov ghylymy túrghyda dәleldep berdi. 1920 jyly 14-24 tamyz aralyghynda Leninning qatysuymen ótken Halyq Komissarlar Kenesi býgingi Qazaqstan territoriyasyn bekitip, nәtiyjesinde avtonomiyaly elge ainaldyq. Sol avtonomiyanyng territoriyasyna 1991 jyly tәuelsizdik alghan kezde ie bolyp qaldyq.

Alashordanyng ekinshi ústanymy «jerding astyndaghy, ýstindegi, aspanyndaghy barlyq iygilik qazaq memleketine qyzmet etui kerek» degen úranmen astasyp jatty. Á.Bókeyhanovtyng aituynsha: «Onyng әrbir týiir tasy әr qazaqtyng ónirine týime bolyp qadaluy kerek» bolatyn.

Osy bir tústa bir qyzyq derek aita keteyik. 1950 jyldargha deyin Arab әmirlikteri artta qalghan elderding sapynda boldy. Aghylshyn otarlaushylarynyng ózi eshtene joq bolghandyqtan, amalsyz búl aumaqty tastap keri qaytty. Aghylshyndardyng ketuin kýtip túrghanday 1950 jyly qúmdy saharadan múnay atqylady. Birikken Arab Ámirlikteri 1970 jyldargha qaray әlemdegi ekonomikasy bay elderding birine ainaldy. Yaghni, jer astyndaghy baylyq arab últynyng yryzghysyna ainaldy. Dәl sol sekildi Qazaqstan azat el bolghannan keyin múnay baghasy qymbattap, tasymyz órge domalay bastady emes pe?. Demek, ata-babalarymyz, sosyn Alash ziyalylary bizge amanattap ketken jerding iygiligin qazaq kórui, memleketimiz Birikken Arab Ámirlikteri sekildi damudyng danghyl jolyna týsui tiyis edi.

Ángimemizding negizgi arqauyna qayta oralayyq. Á.Bókeyhanovtyng jobasy boyynsha, «Qazaqtyng jerinde óndirilgen «bir uys jýn sol memleketting azamattarynyng ýstine toqyma bolyp kiyilui kerek» bolatyn. Búl ýshinshi ústanym boyynsha, alashordashylar tolyqtay ekonomikalyq tәuelsizdik pen birlikke qol jetkizuge úmtyldy. Eng ókinishtisi sol, osy ekonmikalyq tәuelsizdikke әli qol jetkize almay kelemiz. Týsine bilgen adamgha Abay hakimning ózi: «Ózimdiki dey almay óz malyndy, Kýndiz kýlking búzyldy, týnde úiqyn» demey me? Alashtanushy Túrsyn Júrtbay aghamyz «Kýiesin, jýrek... Sýiesin» degen kitabynda Úly aqynnyng osy ólenin taldap, «búl jerde Abay ekonomikalyq tәuelsizdikti menzep túr» deydi. Arydan Abay, beriden Álihan ansaghan sol bir ekonomikalyq tәuelsizdikke ertengi úrpaq jeterine sengimiz keledi.

Alashordashylardyng tórtinshi ústanymy, «qazaq memleketinde memleket qúrushy últtyng til, din, dil ýstemdigi boluy kerek» degen iydeyamen bekidi. H.Dosmúhamedovting aituy boyynsha bizding elde «últtyq mәdeniyet ýstemdigi saqtaluy» tiyis bolatyn. Shyndyghyn aitayyq, qazir qazaq balasy osydan jýz jyl búrynghy osy ústanym jolynda kýresip keledi. Ol kýres bir sәtke bolsyn toqtamaq emes.

Besinshi ústanym: tәuelsiz ghylymgha, últtyq salt-dәstýrge negizdelgen zangha sýiene otyryp, Japoniyanyng ýlgisindegi últtyq-demokratiyalyq memleket qúru edi. Alash ziyalylary búl armangha jete almady. Álihan Bókeyhanov: «Sózsiz, Alash balasy búl joly el bolmasa da, jaqyn arada óz tizginin ózi alghan derbes memleket bolady», – degenin әr qazaq biledi. Alash qayratkerleri últtyq memleket qúra almaghanymen, tәuelsizdikke tóte jol salyp berdi. Sonda da Mústafa Shoqaydyng bir sózin tilge tiyek ete keteyik: «Resey revolusiyasy kiylikpegende, qazir qazaq memleketi Týrkiya, Batystaghy, Shyghystaghy ózge myqty elder siyaqty bolar edi»... Búl әriyne, bizding bir kem dýniyemiz...

Alash ziyalylary qazaq sanasyna osy bir bes ústanymdy shegeleu arqyly óz paryzdaryn ótedi dep bilemin.

Sana terezesi: QARYZ

V.O.Kluchevskiy: «Adamnyng yghyna jyghylmaytyn kisilerding eki týri bolady, birinshisi ózgening sózinen, ózining pikirin tabatyndar, ekinshisi ózining pikirinde ózgening pikirin qaytalaytyndar» depti. Osyghan deyin taptauryn bolyp, aityla aityla jauyr bolghan pikirlerdi qaytalaudan aulaqpyz. Biraq, býgingi qazaq balasy ózgening (ózge dep otyrghanym da óz ghalymdarymyz) sózinen óz pikirin qalyptastyratynday, sóz talastyra qalsa, kez-kelgen adamdy túqyrtatynday dengeyge jetti. Olar mynau úly dalanyng tósindegi «Jer-Jýrek» tek qazaqtyng balasy ýshin soghyp túrghanyn jaqsy biledi. Olar sonau Altay men Atyraugha, Syr men Arqagha deyingi úlan-ghayyr atyrap ózderining menshigi ekenin týisinedi. Olar týptin-týbinde bú qazaqtyng әlemge atoy salatynyna senedi. Olar sol sebepti birtútas qazaqty sýiedi...

Osy bir essiz sýiispenshilik, últqa degen úly mahabbat qashan, qay uaqyttan, qanday jaghdayda payda boldy? Búl súraqtyng jauabyn beru óte qiyn... Haq Taghala qazaq degen últty jaratqaly beri biz osy bir ólkeni, osy bir últty sýietin sekildimiz. Biraq, biraq, san ghasyrlyq ezgini kórgen qazaq últynyng sana-terezesin Alash oghlandary, Alash oqyghandary ashyp bermegende biz qazaqty osynshalyq dәrejede sýier me edik?!

«Últynyng sana-terezesin Alash oghlandary, Alash oqyghandary ashyp bermegende» dedik qoy... Búl sóz «biz hat tanymaytyn qaranghy el boldyq» degendi bildirmeydi.

«Europa mәdeniyettimin dep maqtanghanymen, mәdeniyeti ónerinde ghana, al minezi hayuandyq saparynan qaytqan joq», – deydi Álihan Bókeyhanov. Osy bir sózden-aq, biraz jayttyng bet perdesin sypyrugha bolatyn sekildi. Qazaq halqy býginge deyin «orys qazaqqa qara tanytty, bilim, ghylym Batystan jetti» degen qasang oimen ómir sýrip keldi. Otarshyl Reseyding «búratana halyqqa» jany ashuy mýmkin be? Jo, joq, aita kórmeniz, bir ghana ashtyqpen qazaq halqyn qyryp jibermek bolghan jýie Alash balasynyng sauatyn ashugha talpynbasy haq.

Birinshiden, qazaq halqy ýndister sekildi jer betinen joyylyp ketui qajet edi. Ol ýshin otarshyl Resey biyligi (Patsha hәm Kenestik) eng aldymen shoqyndyru, ashtyq, sosyn tyng iygeru sayasatyn jýzege asyrdy. Dinnen airylghan últ, dilden airylady, últtyghyn joghaltady. Patshalyq Resey shoqyndyru sayasattyn jýzege asyrady degen niyetpen qazaq balalaryn europasha oqytty. Biraq, sol «missioner» balalary elding joghyn joqtap, múnyn múndap ketti. Olar qazaq balasynyng sanasyn oyatyp, últtyq memleket qúrugha bet aldy.

Mysaly, Ahmet Baytúrsynov: «Basqadan kem bolmas ýshin bilimdi, bay hәm kýshti boluymyz kerek. Bilimdi bolugha oqu kerek. Bay bolugha kәsip kerek. Kýshti bolugha birlik kerek. Osy kerekterding jolynda júmys isteu kerek» dep úrandatyp, qazaqtyng әlipbiyin jazdy. Sol Ahandar: «Balany úlsha tәrbiyelesen, úl bolmaqshy, qúlsha tәrbiyelesen, qúl bolmaqshy» dep qazaq halqyna úl bolar úrpaqqa arnap, bilim reformasyn jasady. Búl shoqyndyru sayasatynyng saghyn syndyrdy.

Ekinshiden, qazaqty jongdyng kezekti kezenin Kenes Ókimeti qolyna aldy. Elding qolyndaghy bar baylyqty tartyp alyp, bir últty qasaqana qyrudyng josparyn jasady. Qazaqtyng 1/3-in qyrghan asharshylyq kezinde Alash ziyalylary taghy da atqa qondy. «Ashtargha kómek» komiytetin qúryp, qanatymen su sepken qarlyghashtay elge kómek qolyn sozdy, shamasy jetkenshe otarlaushy jýiege toytarys bermek boldy. Jer betinen qazaqty joyyp jiberu maqsatynda jasalghan sol nәubetten aman qalghan azamattyng bәri alashordagha rahmet jaudyrugha tiyisti.

1934 jyly Kliyment Voroshilov (KSRO-nyng qorghanys halyq komissary) VKP(b) HVII sezinde: «Nan kerek bolghan song biz ashtyqty әdeyi jasadyq. Nәtiyjesinde júmys istey almaytyn sharualar men kulaktar asharshylyqtan ólip, tap retinde joyyldy» dep mәlimdedi. Osydan-aq, kenestik biylikting qazaqqa degen kózqarasynyng qandaylyq dәrejede «keremet» bolghanyn angharamyz. Osydan-aq, otarshyl jýie eshqashan da «hayuandyq saparynan qaytpaytynyn» bayqatady.

Otarlaushy el eki mәrte (1921-1922, 1930-1933) asharshylyq jasap, degenine jetip, qazaqtyng dalasyn bosatty. Endi qalghan jútqynshaqtaghy qazaqty qylqyta salatyn «Tyng iygeru» sayasatyn jýzege asyru edi. «Tyng iygerudin» qarqyndylyghy sonshalyq, 1954-1962 jyldary qazaq dalasyna 2 mln adam kóship keldi. 1897 jylghy sanaq boyynsha el halqynyng 85 payyzyn qúraghan últ 1962 jyly 29 payyzgha da jetpey qaldy. Dәl osy kezde taghy da Alashordanyng ruhy aibat shekti. Búl biraq, resmy dәleldenbegen derek. El ishinde Áuezov bastaghan qazaq jazushylary 1953-1954 jyldary sol kezdegi respublika basshylyghyna «Tyng iygeru bastaldy. Enbek kýshi qajet. Qytaydaghy qazaqtardy elge aldyrayyq» dep qol jinapty-mys» degen әngimeni jii estiymiz. Eger de, Smaghúl Sәduaqasovtyng jan joldasy bolghan, Alashorda ýkimetin qúru jolynda Álimhan Ermekovtey ayanbay enbek etken Múhtar Áuezovting búl erligi ras bolsa, Alashorda iydeyasy «Tyng iygeru» kezinde de «últtyghymyzdyng tynyna» týren salghan bolyp shyghady. Sebebi, 1955-1963 jyldar aralyghynda Qytaydan kelgen qazaqtar býgingi qazaqtyghymyzdyng saqtaluyna erekshe ýles qosty.

Áuezov degende eske týsedi... Álihan, Ahmet, Mirjaqyptardyng úly iydeyasy 1938 jyldan keyin Áuezov arqyly qazaq dalasyna keng tarap, últtyng kókirek sarayyna úyalap qaldy. Sol Áuezovting shәkirtteri iysi qazaqtyng tәuelsiz el bolugha degen ansaryn әrdayym últtyng esine salyp otyrdy. Búl sabaqtastyq qazir de ýzile qoyghan joq.

Búdan shyghatyn bir-aq qorytyndy bar. Qazir qara tanityn әr qazaq últtyng kózin ashqan Ahandargha qaryzdar! Ashtyq nәubetten aman qalghandardyng әr úrpaghy alash ziyalylaryna – boryshker. Bir sózben aitqanda «Abaydyng joly» dep qazaqtyng jolyn kórsetken Múqandargha, Maghjandargha, Jýsipbekterge – bereshekpiz. Ol qaryz, ol borysh, ol bereshek qaytsek qaytady? Búl súraq qazir әr Alash balasynyng kókeyinde túru tiyis.

Týiin ornyna...

«Óz kýshine senbegen halyq ta, adam da eshqashan ómir bәigesin ala almaydy» deydi Álihan Bókeyhan. Qazaq últy ózine tiyesili bәigege, oljagha qol jetkizu ýshin san qily taghdyrdy bastan keshti. Sol kezde últymyz taghy da Álihannyn: «Talas-tartys joq bolsa, ómir abaqtygha ainalar edi» degen qanatty sózinen kýsh aldy. Jogharyda aitqan tәmsildi qaytadan eske alynyzshy. Biz sol tәmsildegi tiri qalghan balapandar sekildimiz... Ol balapandar qazir qarlyghash emes, qyrangha ainalyp ýlgerdi. Mening oiymsha, ol qyrandar «Últyna, júrtyna qyzmet etu – bilimnen emes, minezden» degen Álihan sózining mәnin tereng týsinetinine sengim keledi.

Abai.kz