Ne ózinning azamattyq ar-namysyndy ayaqqa taptap, biylikke jaghynu, osylaysha birshama materialdyq baylyqqa qol jetkizu, ne abyroyyndy saqtau, biraq dalada jalanayaq qalu

Tayauda «Qazaq jurnalisteri klubynyn» kezekti otyrysy ótti. Qonaqqa elimizding kórnekti aqyny Temirhan Medetbek keldi. Óneri men oi-pikiri azattyqqa túnghan aqyn qazaq jurnalisterimen qoghamdaghy kóptegen kýrdeli mәseleler tónireginde oy bólisti. Qazaqstandaghy ziyaly qauym men biylik arasyndaghy alshaqtyqpen qatar, auyzjalasqan sybaylastyq turaly, aqyn-jazushylarymyzdyng qazirgi hal-ahualy ja­yynda sóz qozghaghan Temirhan myrza qo­gham­dyq-sayasy taqyryptarda da ózining pikirin bildirdi.

«Qoghamda sheshimi tabylmay otyrghan últtyq mýdde, memlekettik til mәselesi syndy manyzdy problemalar kóp-aq! Auyl mәselesin, halyqtyng әleumettik-ekonomikalyq jaghdayyn, býgingi biy­lik­­ting avtoritarly sipatyn aitugha bolady. Mýiizi qaraghayday aqyn-jazushylarymyz osynyng bәrin sheship tasta­ghan­day, ózara daudy nege bas­tady? Álde jazushylar odaghynan basqa taqyryp qalghan joq pa?» - degen moderator Janbolat Mamaydyng alghashqy súraghyna Temirhan Medetbek mynaday jauap aitty:

Ne ózinning azamattyq ar-namysyndy ayaqqa taptap, biylikke jaghynu, osylaysha birshama materialdyq baylyqqa qol jetkizu, ne abyroyyndy saqtau, biraq dalada jalanayaq qalu

Tayauda «Qazaq jurnalisteri klubynyn» kezekti otyrysy ótti. Qonaqqa elimizding kórnekti aqyny Temirhan Medetbek keldi. Óneri men oi-pikiri azattyqqa túnghan aqyn qazaq jurnalisterimen qoghamdaghy kóptegen kýrdeli mәseleler tónireginde oy bólisti. Qazaqstandaghy ziyaly qauym men biylik arasyndaghy alshaqtyqpen qatar, auyzjalasqan sybaylastyq turaly, aqyn-jazushylarymyzdyng qazirgi hal-ahualy ja­yynda sóz qozghaghan Temirhan myrza qo­gham­dyq-sayasy taqyryptarda da ózining pikirin bildirdi.

«Qoghamda sheshimi tabylmay otyrghan últtyq mýdde, memlekettik til mәselesi syndy manyzdy problemalar kóp-aq! Auyl mәselesin, halyqtyng әleumettik-ekonomikalyq jaghdayyn, býgingi biy­lik­­ting avtoritarly sipatyn aitugha bolady. Mýiizi qaraghayday aqyn-jazushylarymyz osynyng bәrin sheship tasta­ghan­day, ózara daudy nege bas­tady? Álde jazushylar odaghynan basqa taqyryp qalghan joq pa?» - degen moderator Janbolat Mamaydyng alghashqy súraghyna Temirhan Medetbek mynaday jauap aitty:

- «Halyqqa paydasy tiyetin kóptegen sharualarmen ainalysudan góri, úsaq-týiek júmystarmen shekteldinder» dep otyrghan sózinning tórkinin týsindim. Osynda kelerimning aldynda osy súraqtyng aldymnan shyghatynyn da bildim. Jeke basqa tabynushylyqtyng eng ozyq ýlgisin tanytyp jýr­gen Qazaqstanda endi tómen­degi basshylar ózderi­ning qaramaghyndaghylardyng qúl­dyq psihologiyasyna «sha­buyl» jasay bastady deuge bolady. Bizde «Últ kóshbasshysy» degen ataqty iyelengen bir «tabynushymyz» bar emes pe? Endi sonyng artyn alyp, kez kelgen mekeme bas­­shysyn da tóbemizge kóte­rip, kósemge para-par ete bersek, nemiz qalmaq? Qoldan kósem jasau men jalbaqtaudyng da jóni bar emes pe? Men búryn Jazushylar odaghyndaghy jaghday turaly kóp aitqam. Biraq odan eshqanday nәtiyje shyqqan joq. Sodan keyin men búl әngimege búdan bylay aralaspay-aq qoyayyn dep sheshken em. Biraq jaqynda ótken konferensiyada qabyldanghan jarghy men onymen ózderining kelispeytin­dikterin bildirgen M.Shahanov, D.Isabekov, T.Ábdikov­terding qarsylyqtaryna oray jazylghan Núrlan Orazalinning "Aqiqatty búrmalau - argha syn" degen maqalasyn oqy­ghannan keyin ýndemey qaludy ózime kýnә sanadym. Óitkeni, Núrlannyng әlgi ýsh jazushygha kinә artyp, olardyng aryna salmaq sala sóileui tipti orynsyz bolyp kórindi

Apyr-au, bolashaqta «qúr­metti tóragha» kimning bolatyny jarghyda taygha tanba basqanday kórinip túr ghoy. Núrlan onyng nesine shapshidy? Búryn tóragha bolghan kózi tiri eki-aq adam bar. Biri - Oljas Sýleymenov, ekin­shisi - Núrlan Orazaliyn. Oljas­ty baylap әkelseng de qúrmetti tóragha bolmaydy. Yaghny bolashaq qúr­metti tóragha Núrlannyng ózi bolady degen sóz. Ol ózine aldyn ala oryn dayyndap otyr. Oryn bolghanda qanday! Qúrmetti tóragha! Veto qoy qúqyghyna iye! Ol - odaq mýlkin qadaghalap, onyng qarjysyn baqylap otyrady. Sonda jazushylar saylaghan tóraghagha ne qalady? Ol tek úiymdastyru júmysy men kadr mәselesimen ghana ainalyspaq. Úiymdastyru júmysy degeni­miz, qaytys bolghan aqyn-jazushylardy shygharyp salu, әdeby sektorlardyng júmysyn úiymdastyru, merey toylar ótkizu. Al kadr mәselesi degenimiz, qatardaghy әdeby qyzmetkerlermen júmys isteu. Orynbasarlar qúryltayda saylanyp ketedi. Sonymen jana saylan­ghan tóragha odaq mýlkin qadaghalap, onyng qarjysyn baqylap otyratyn qúrmetti tóraghanyng aldynda qúrday jorghalap jýretin qolbalagha ainalady. Búl - ony qorlau ghoy. Óit­keni qarjy qúrmetti tóraghanyng baqylauynda. Al qarjy kimning qolynda bolsa, sol - biyleushi. Búl - ejelden kele jatqan zandylyq. Sonymen birge búl jarghyda, birden aitayyq, bolashaq qúr­met­ti tóraghanyng jeke basynyng qarjylyq mýddesi bar ekeni aidan anyq kórinip túr. Jarghyny qabyldaghan jazushylardyng osyny bayqamaghany meni tan­ghaldyrady. Ol qanday qarjylyq mýdde? Múny endi arnayy komissiya qúryp teksertu kerek. N.Orazalin búl jarghynyng arghy astarynda ne jatqanyn bilip qoyghan jazushylardy kinәlap "Aqiqatty búrmalau - argha syn" dep maqala jazypty. Áriptes­terine múnday auyr sóz aitpas búryn Núrlan, eng aldymen, ózining ar- ojdanyna ýnilip alu kerek edi. Odaqty on bes jyl basqardy. Adamda qanaghat, shýkirshilik bolu kerek emes pe?! Áli de sol mashina minip, ailyq alyp, kabiynetke ie bop otyra bergisi keledi. Arly adam, úyaty bar adam ózining әrbir isine jauapkershilikpen qaraydy. Núrlan Orazaliyn, eki sózining birinde, kezinde men Jazushylar odaghyn talan-tarajdan aman alyp qaldym dep sói­leydi. Solay-aq bolsyn deyik. Biraq ol ózi tóragha bolghannan keyingi bylyq-shylyqtargha kim jauap beredi? Mysal ma? Aytayyn. Almaty qalasynyng bú­ryn­ghy әkimi V.Hrapunov "Baraholkadan" Jazushylar odaghyna jer berdi. Ol jerdi Jazushylar odaghy "Ayagóz" degen kóterme bazargha jalgha berdi. Onymen biz kelisimshartqa otyrdyq. Ony maqúldap odaq hatshylary retinde Qalaubek Túrsynqúlov ekeumiz qol qoydyq. Núrlannyng ózi ony gazetter arqyly jalpaq júrtqa jariya etti. Ol kelisim-shart boyynsha "Ayagóz" kóterme bazary Shygharmashylyq ýiin jóndeuge, zeynetkerler men jastargha materialdyq kómek berip túrugha mindetti bolatyn. Ras, ol bazar әp degende odaqqa eki-ýsh kólik satyp alyp berdi. Sonan keyin joq boldy. Kelisim shart ta joq, bazar da joq, jer de joq. Ayta bersek, súraq kóp. Shygharmashylyq ýiding býgingi qojasy kim? Belgi­siz. Eger ony jalgha bergen bolsa odan qanday kiris týsip jatyr? Belgisiz. On bes gektar alma baghynyng taghdyry ne boldy? Belgisiz. Tize bersek, mәsele shash etekten. Osyny kóre, bile túra, qalay ýndemey qalmaqpyz?!».

Aqynnyng aqtaryla aitqan aqiqatynyng astaryna ýnilgen tilshiler jan-jaqtan súraqty jaudyrdy. Qazaqtyng óneri men ruhany salasyndaghy hal-ahual­gha baylanysty oiyn « ...әli de bolsa, mәdeniyetimiz ben әde­biye­­timiz damyp, keler úrpaqqa qymbat amanat qaldyratyn shygharmyz degen ýmitim bar. Alayda aldyna jan salmaytyn jaghympazdardyng legin kórgende, ertenimnen qatty qorqamyn. Óner, әdebiyet, mәdeniyet ýshin dep qarjy bólinudey bólinip jatyr-aq. Ókinishke qaray, sol aqshalar ústaghannyng qolynda, tistegenning auzynda ketude. Mine, sondyqtan da mәdeniyet salasynyng kenjelep, keyin qalyp otyrghany» dep týiin­dedi. Sonymen qatar, aqyn-jazushylardyng jaghympazdyghy turaly da sóz boldy. «Óziniz «altyn­kópirlik» ataghan Maraltay preziydentke arnap tútas poema arnady. Búghan qalay qaraysyz?» degen jurnalisting saualyna T.Medetbek bylay dedi: «Kezin­de Maraltaydy joghary baghalaghanym ras. Ashyghyn aitqanda, odan múndaydy kýtpep edim. Poemasy turaly estidim. Aduyndy, daryndy aqynnyng sonsha tómendeuine bola ma? Masqara! Maraltaydan onday shyghady dese, eshuaqytta senbes edim. Ekinshi jaghynan, búl Maraltaygha ghana tәn dert emes. Memle­kettik syilyq, ataq-abyroy alu ýshin aqyn-jazushylargha qoyylatyn negizgi talap - «elbasyn» madaqtau. Olay etpesen, ýkimet seni baghalamaydy. Sonda olar qaytpek? Qazirgi qalamgerler­ding aldynda eki jol túr: ne ózinning azamattyq ar-namysyndy ayaqqa taptap, biylikke jaghynu, osylaysha bir­sha­ma materialdyq baylyqqa qol jetkizu, ne abyroyyndy saqtau, biraq dalada jalanayaq qalu. Basqa jol joq».

Qazaqstannyng sayasy jaghdayyna baylanysty da aqynnyng aitary az bolmady. «Órkeniyet­ti elding birde-bireuinde til mәr­tebesi turaly problema joq. Sirә, jer planetasy boyynsha tek qana Qazaqstan degen jalghyz memleket qana shyghar, jiyrma jyl boyy tilin túghyryna qondyra almaghan! Osydan bir jyl búryn M.Shahanovtyng bastamasymen ótkizilgen memleket­tik tilge arnalghan is-sharagha Almatydaghy eng ýlken sarayda adam legi kóp jinalghan edi. Biyl she? 200 adam keldi. 10 shaqty aqyn-jazushy qatysty. Birde-bir partiyanyng jetekshisi joq! Al búlay bola berse, keler jyldary ne bolmaq? Súmdyq emes pe?!».

T.Medetbek memsyilyqqa aqyn-jazushylardyng nege sonsha talasqanyn týsinbeydi. Al osy syilyqty óliler men tiriler arasynda alalap berdi dep dau shygharghandar ýshin ókinishin de jasyrmady. Qazaq ónerine zor ýles qosqan Shәmshi, Júmeken siyaqty tarlandarmen talasudy artyq sanaytyn Medetbek jalpy ataq-marapatardyng orynsyz beriletindigin de aitty. Dәl osy kýni alashtyng azamaty Zamanbek Núrqadilov­ting qaytys bolghanyna bes jyl tolghan edi. «Zamanbek pen Al­tyn­bekting ólimine qatysty ziyalylar nege qynq demeydi» degen saualgha Temirhan myrza irip-shirigen qazirgi biylik túrghanda, qapylysta aiyrylghan arystarymyzdyng aqysyn súrau mýmkin emestigin jetkizdi. «Zamanbek te, Altynbek te - tamyrynan shiri­gen jýiening jazyqsyz qúr­ban­dary. Biraq shyndyqtyng әiteuir ashylatynyna senemin. Ziyalylar nege ýnsiz? IYә, biz ýnsizbiz. Sebebi, halyqtyng ózi enjar emes pe? Qansha aittyq, jazdyq! Qozghalyp jatqan eshkim joq. Zamanbekting qúnyn súrap, qazir-aq alangha shyghamyn. Qasyma basqa da aqyn-jazushylardy da qosyp alayyn. Biraq halyq shygha ma? Shyqpaydy!» - dep oiyn týidi. «Demek, aqyn-jazushylardyng artynan halyq ermeydi ghoy?» degen moderatordyng saualyna qonaq «býgin jәne dәl qazir ermeydi» dep jauap qayyrdy. Sonymen qatar, aqyn Manghystaudaghy jaghdaygha qatysty da óz pikirin bildirdi. «Manghystau - bomba! Eger ol jerdegi jaghdaydy býgin sheshpese, erteng kesh bolady. Men búl aimaqta úzaq jyldar boyy enbek ettim. Eldi jaqsy bilemin. Ózendegi jaghdaydy eske alynyzdar. Sonyng qaytalanuy bek mýmkin. Býgin olardyng әleumettik jaghdayy ghana emes, ekologiyalyq ahualy da nashar. Ýstine raketa týsip jatyr. Halyq búghan tóz­beydi. Kóterilip ketedi. Sondyqtan osy isti býgin sheshu kerek», - dedi T.Medetbek.

Sóz sonynda klubtyng alghan baghyty men aldyna qoyghan maqsattaryna jetu ýshin «uayymdaryng kóp bolsyn» dep tilegin bildirgen aqyn agha antarylghan jastargha qarap : «Adamnyng basynda neghúrlym uayym kóp bolsa, sol uayymyn jenu ýshin soghúrlym algha qaray jyljy týsedi, әreket etedi. Al uayymsyz, enjar adam - eng qorqynyshty jan», - dedi.

Kelesi aptada «Qazaq jurna­listeri kluby» qyrghyz eline arnayy sapargha shyqpaq. BAQ ókil­deri Bishkekte qyrghyz parla­mentining deputattarymen, bel­gili sayasatkerlerimen jәne saya­sy partiya jetekshilerimen kezdespek. Qyrghyz elindegi qoghamdyq-sayasi, әleumettik-ekonomikalyq ahualmen tanyspaq niyette.

Meruert Kenesbekqyzy

«Jas Alash» gazeti