Almaty oblysynyng tilderdi damytu jónindegi basqarmasynyng úiytqy boluymen   oblys kóleminde alghash  ret «Latyn әlipbiyine kóshu: dayyndyq barysy» atty seminar-kenes ótti.

Preziydent janyndaghy  Qoghamdyq sanany janghyrtu baghdarlamasyn iske asyru jónindegi Últtyq komissiyagha qarasty Qazaq jazuyn latyn grafikasy negizindegi jana últtyq әlipbiyge kóshiru júmys tobynyng mýsheleri, belgili sayasatkerler, A.Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi institutynyng qyzmetkerleri, til janashyrlarynyng qatysuymen ótken   seminar-kenesti oblys әkimining orynbasary Jaqsylyq Omar ashyp, jýrgizdi.

«Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyr» atty maqalasy tereng mazmúngha toly qúndy enbek ekeni sózsiz. Kemel keleshekke baghdar bolghan auqymdy qújatta últtyq iydeologiyanyn, ruhany janghyrudyng manyzdy tetikteri qarastyrylghan. Memleket basshysy elimizding ruhany damuy men kemeldenu jolynda, qazaq әlipbiyin latyn әlipbiyine kóshiruge baylanysty birqatar mindetti belgiledi. Endeshe, seminarda latyn әlipbiyine kóshuding dayyndyghy saralanyp, keninen saraptalatyn  bolady » dedi  Jaqsylyq  Múqashúly.  Sonday-aq,  ol  ónirde latyn әlipbiyine kóshirudi jalpyúlttyq talqylau jónindegi «Janghyrudyng jana belesi» atty aqparattyq-nasihattyq júmys tobynyng qúrylghandyghyn da tilge tiyek etti.

Keleli kenesting kýntәrtibindegi  alghashqy  sóz   Qazaq  jazuyn  latyn  grafikasy  negizindegi jana  últtyq  әlipbiyge  kóshiru  júmys  tobynyn  jetekshisi  Erden  Qajybekke berildi. Óz kezeginde  professor әlipbiydi auystyru elimizding bolashaghy ýshin  jasalghan nyq qadam ekenin aitty. «Biz latyn әlipbiyine kóshe otyryp, órkeniyetti elderding qataryna qosylyp, tilimizdegi dybystyq jýielerdi naq anyqtap, qazaq tilining jazyluy men dybystalu kezinde basy artyq kirme sózderden arylamyz. Latyn әlipbiyine kóshu, sayyp kelgende, ana tilimizding bolashaghyn oilap, onyng qoldanys ayasyn odan әri keneyte týsuge, mәrtebesin kóteruge mýmkindik jasau dep týsinu kerek» deydi A. Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi institutynyng diyrektory Erden Qajybek. Sonday-aq ol býgingi tanda Últtyq kosmissiyagha latyn әlipbiyine qatysty 100 joba týskenin, sonyng ishinde halyqqa ýilesimdi bir núsqanyn  tandap  alynatyndyghyn da aitty.
Seminarda  «Álipby auystyrudy jazu reformasyna ainaldyru kerek» degen taqyrypta bayandama jasaghan Qazaq jazuyn latyn grafikasy negizinde jana últtyq әlipbiyge kóshiru júmys tobynyng mýshesi, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor Ádilhan Jýnisbekting aituynsha, býgingi qazaq jazuyna, tek әlipby auystyru ghana emes, týbegeyli reforma kerek. Reforma bir ghana әlipby auystyrumen tynbaytynyn, búl ýsh mәseleni qamtityndyghyn atady. Ýsh mәsele – dybys, әlipby jәne emle-ereje: dybys – ózge tilderden bólektep túratyn tilding túrpat-túrqy; әlipby – sol dybystyng qauyzy, basqasha aitqanda, qorghany men oqqaghary; emle-ereje – dybystardyng basyn biriktirip, sóz qúrap túratyn dәnekeri dep kórsetken bayandamashy osy ýsh mәsele bir-birimen baylanysty jәne qatar sheshilmey tól jazu qalyptaspaydy  deydi. Sonymen qatar ol әlipby auystyru qazaq jazuyna reforma jasaudyng alghysharty jәne eng tóte joly bolyp tabylady  dey otyryp, eger latyn tanbalaryn baptap qabylday alsaq, onda kóptegen til búzar әripter men emle-erejeler ózinen-ózi týsip qalatynyn da aitady. Professor óz sózin latyn әlipbiyin jatyrqamay,  der  kezinde qabyldau kerektigimen týiindedi.

Al «Álipby kategoriyasy» atty taqyrypta bayandama jasaghan Suleyman Demiyreli atyndaghy uniyversiytetting professory, filologiya ghylymdarynyng doktory Qúralay  Kýderinova eng aldymen «Qazaq tilin latyn әlipbiyine auystyru mәseleleri» dep jazyp jýrgen keybir BAQ ókilderine eskertpesin aitty. Búl qate baylanys deydi ol. Dúrysy: «Qazaq jazuyn latyn әlipbiyine auystyru» dep mәlim etti.
Ary qarayghy oiyn bayandama taqyrybymen jalghady.  Óz sózinde professor qazaq jazuyn latyn grafikasyna kóshirudegi birqatar mәseleni tilge tiyek etip, túshymdy oilarymen bólisti.
Búl  seminar әlipby reformasy taghy da halyqtyng beygham tirshiligine keri yqpal etpey me degen kýdik-kýmәnning kýrmeuin  tarqatyp, osy tústaghy   týrli pikirler  ortagha  salyndy.  Aytylghan pikirlerden әlipby auystyrugha degen el yntasynyn, jalpy ghalymdarymyzdyng da izdenisi joghary ekendigi  bayqaldy.

Kenes barysynda  sayasattanushy  Dos Kóshim men Aydos Sarym, filologiya ghylymdarynyn  doktory  Gharifolla  Ánesin  túshymdy oilary  kópshilikke jetti.

Latyn  әlipbiyine  kóshu  turaly  sayasattanushy  Dos  Kóshim búl    reformamen qatar qazaq  tilindegi qoldanystaghy Tilder  turaly  zandy ózgertu kerek ekenin aitty. Sonymen  qatar óz  úsynysyn bildirdi. «Mening oiymsha, keler jyldan bastap, orys mektepterine jana әlipbiydi   ýiretudi  bastau  kerek» deydi  sayasattanushy.

Al  sayasattanushy Aydos Sarym: «Latyn  әlipbiyine  kóshuden   әr izdengen  adam ózine qajettilikti tabady. Óz  basym, últ azamaty  retinde latyn әlipbiyine kóshudi otarsyzdanu dep qabyldaymyn» dedi.

Seminar-kenesten týigenimiz, әlipby auystyru, búl – últymyzdyng tarihyndaghy eng manyzdy betbúrys bolyp tabylady. Sondyqtan osynday jauapty qadamgha әrkim jәne barshanyng atsalysqany abzal.

«Latyn әlipbii – zaman talaby» degen Elbasy sózin basshylyqqa ala otyryp, әlem kenistigine erkin sayahattay alatynymyzgha kәmil senuimiz kerek». Keleli jiyndy qorytyndylaghan oblys әkimining orynbasary Jaqsylyq Múqashúly osylay dedi. Sonymen birge bәsekege qabiletti 30 elding qataryna enu ýshin Elbasynyng algha qoyghan maqsat-mindetterin jýzege asyru jolynda júmyla júmys isteu kerektigin aitty.

«El býginshil, meniki – erteng ýshin» degen eken Ahmet Baytúrsynúly. Qazir qolgha alyp jatqan dýniyening bәri biz ýshin emes, kemel keleshek jolynda jasalyp jatqan auqymdy is ekeni belgili. Endeshe,  Elbasynyng syndarly sayasatyn qoldap, birlik, bilim, enbekti úshtastyryp, ortaq mejege qol jetkizuge atsalysuymyz kerek-aq.

Abai.kz