Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2267 0 pikir 17 Qarasha, 2010 saghat 19:34

Shәriphan Qaysar. Qazaqstandy Halifatqa ainaldyrmaq eken...

Kýlli músylman jamaghaty qasiyetti Qúrban ait merekesin atap ótip, aitshylap, mәz-mәiram bolyp jatqanda  Kazakhstan Today  agenttigi «Ekspress K» gazetine silteme jasay otyryp tosyndau bir habar taratty. Atalghan agenttik taratyp otyrghan habargha qúlaq týrsek, astanamyz Astanany Alla bir qaterden saqtap qalghangha úqsaydy. Nege deseniz, zayyrly qoghamda ómir sýrip jatqan Qazaqstandy әldebir haram niyetti jandar Halifatqa ainaldyrmaq bolyp jasyryn úiym qúryp jýripti. Astana prokurorynyng birinshi orynbasary Esenjan Dosanovtyng «Ekspress K»  gazetindegi sózine sensek, islam dinin bet perde etken ekstermistik top dastarhan basynda mәslihat qúrudy, qatar túryp namaz oqudy syltau etip jaldap alghan pәterlerde bas qosa bergen kórinedi. Ár bas qosuda top basshylary islamdy madaqtap, hristian dinin jamandap, әiel bitken hidjab kiysin, erler basynan taqiyasyn tastamasyn dep talap qoyyp otyrypty. Úiymnyng jas, jana mýshelerine Resey federalidyq qyzmeti ústap óltirgen qapqazdyq terrorshylardyng beynekórsetilimderi men ósiyet sózderi nasihattalyp, «islam dinine bas iymegenderding basyn alu kerek», «kýshtep sәjdege jyghu kerek» degen siyaqty besiktegi bala shoshyp oyanatynday qorqynyshty sózder aitylyp kelipti.

Kýlli músylman jamaghaty qasiyetti Qúrban ait merekesin atap ótip, aitshylap, mәz-mәiram bolyp jatqanda  Kazakhstan Today  agenttigi «Ekspress K» gazetine silteme jasay otyryp tosyndau bir habar taratty. Atalghan agenttik taratyp otyrghan habargha qúlaq týrsek, astanamyz Astanany Alla bir qaterden saqtap qalghangha úqsaydy. Nege deseniz, zayyrly qoghamda ómir sýrip jatqan Qazaqstandy әldebir haram niyetti jandar Halifatqa ainaldyrmaq bolyp jasyryn úiym qúryp jýripti. Astana prokurorynyng birinshi orynbasary Esenjan Dosanovtyng «Ekspress K»  gazetindegi sózine sensek, islam dinin bet perde etken ekstermistik top dastarhan basynda mәslihat qúrudy, qatar túryp namaz oqudy syltau etip jaldap alghan pәterlerde bas qosa bergen kórinedi. Ár bas qosuda top basshylary islamdy madaqtap, hristian dinin jamandap, әiel bitken hidjab kiysin, erler basynan taqiyasyn tastamasyn dep talap qoyyp otyrypty. Úiymnyng jas, jana mýshelerine Resey federalidyq qyzmeti ústap óltirgen qapqazdyq terrorshylardyng beynekórsetilimderi men ósiyet sózderi nasihattalyp, «islam dinine bas iymegenderding basyn alu kerek», «kýshtep sәjdege jyghu kerek» degen siyaqty besiktegi bala shoshyp oyanatynday qorqynyshty sózder aitylyp kelipti.

Álgindey órli-qyrly oilaryn iske asyru ýshin jasyryn top Astanadaghy poliyasiya qyzmetin basyp alyp, qarjy minsitrligi men Elordanyng rәmizi ispettes «Bәiterekti» jaryp jiberudi josparlap qoyypty. Sóitip Astanadan alasapyran jasamaq bolghan halyqaralyq ekstermistik toptyng mýsheleri kózge ilinip, tútqyndaldy. Olardyng aldy jeti jylgha, sony tórt jylgha bas bostandyqtarynan airyldy.

Qúday saqtasyn deymiz de... Biraq, onay ospaqtan ústala ketip, haram niyetteri jariya bola qalghan ol qanday halyqaralyq ekstermistik top degen oy kәllandy  shyr ainalyp ótedi eken. Óitkeni, Kazakhstan Today  agenttigi taratqan habarda ekstermistik toptyng aty atalmaydy. Top basshylarynyng aty jónderi de nazardan tys qalypty. Nege? Álde búl EQYÚ-nyng Astanada ótpek bolyp jatqan sammiytining qarasynyndaghy qyraghylyq pa, әlde, júrtty Osama Ben Laden kólenkesimen ýreylendiruding amaly ma? Áytkenmende, Jarkenttegi Áulie aghashty órtemek bolyp qaymana qazaq ortasyn qaraday shulatqan әsire dinshilderding әreketin oigha alsan  jamanattan janyng týrshigedi. Qazir júrt Jaratqannyng haq dini - islamnyng ishine týsken jegi qúrttardyng әlemdi dýrliktirgen әrqily әreketterinen týnilip bitti. Tyghyryqtan shyghar jol qaysy? Osydan birer jyl búryn Shymkentte Hizbut Tahrir tobynyng mýsheleri temir torgha toghytylghanda Nazarbaev «elimizdi Halifatqa ainaldyrghysy keletin kýshter bar» degen edi.  Sol kýshter kýsh alyp endi Astanany tónirektep jýrse oghan tang qalmaymyz...

«masa.kz» sayty

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1502
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3273
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5700