– Sizdi memlekettik til mәselesi qanshalyqty tolghandyrady?
– «Qazaq tilining bolashaghy bar ma, joq pa?» deytinder bar. Ondayda «men túrghanda saspandar! Men barda qazaq tili de jasaydy» dep jauap beremin. Bәrimiz qazaqtyng balasymyz. Biz jýrgen jerde últymyzdyng da mәdeniyti jasay bermek. Qúaygha shýkir, qazaqsha sóileytin jastar jetkilikti. Olar ana tilining ghúmyryn kem degende 50-60 jylgha úzartady. Árbir qazaq mýmkindigi jetken jerge deyin tughan tilin taratu kerek. Biz Kenes ýkimetining kezinde oqydyq. Mening elim – Kókshetau oblysyna qarasty Stepnyak qalasy. Áygili Birjan saldyng tughan jeri. Men 1954 jyly tyng iygeru túsynda dýniyege kelgenmin.
Tyng tósin tilgen kezde týrenimen,
Qazaqtyng qan saulaghan jýreginen. 

– Sizdi memlekettik til mәselesi qanshalyqty tolghandyrady?
– «Qazaq tilining bolashaghy bar ma, joq pa?» deytinder bar. Ondayda «men túrghanda saspandar! Men barda qazaq tili de jasaydy» dep jauap beremin. Bәrimiz qazaqtyng balasymyz. Biz jýrgen jerde últymyzdyng da mәdeniyti jasay bermek. Qúaygha shýkir, qazaqsha sóileytin jastar jetkilikti. Olar ana tilining ghúmyryn kem degende 50-60 jylgha úzartady. Árbir qazaq mýmkindigi jetken jerge deyin tughan tilin taratu kerek. Biz Kenes ýkimetining kezinde oqydyq. Mening elim – Kókshetau oblysyna qarasty Stepnyak qalasy. Áygili Birjan saldyng tughan jeri. Men 1954 jyly tyng iygeru túsynda dýniyege kelgenmin.
Tyng tósin tilgen kezde týrenimen,
Qazaqtyng qan saulaghan jýreginen. 
Ras qoy? Týp tamyrymyzdy qiratyp, qoparyp ketti. Eski ata-babamyzdyng ziratyn asty-ýstine audaryp tastady emes pe? Sonda ana tilining mәselesi alghash ret aldymyzdan shyqty. 60-shy jyldary dombyra «eskilikting sarqyty» dep qaralanyp, últtyq aspabymyzdyng dauysyn estuge zar bolyp qaldyq. Soghan qaramastan, oqushy kezimizde «ollahiy-billahi» dep ant su ishetinbiz. Ata-ananyng tәrbiyesi solay edi. Músylman dini ýide otyryp-aq partiyanyng úrandaghan sayasatyn jenip shyqty. Bir kýni qaladan auylgha qydyryp mandayy torsyqtay bozbala keldi. Bәrimiz qonaqty ainalsoqtap jýrmiz. Ol aitqan sózimizdi týsinbeydi. Bala kónil qazaqtyng «qazaqsha bilmeymin» degenine nanghysy kelmedi. Boyymyzdy yza buyp, ony soqqygha jyqqymyz keldi. Tabighy zandylyqtyng búzylghanyn ishki týisigimmen sezingendey boldym. Óitkeni, jylqy kisineydi, it ýredi, mysyq miyaulaydy. Sol siyaqty qazaqtyng da qazaqsha sóileui zandy dep esepteytinmin. Adam dýniyege kelgende ana tilimen birge tuady dep oilaytynmyn. Mektepterding ózinde qazaq balalaryn әrtýrli últtarmen birge oryssha oqyta bastady. Qazaq mektepteri birinen song biri jabyldy. Stepnyaktaghy alty qazaq mektebinen eng aqyry bir-aq mektep qaldy ma, qalmady ma, onyng ózi belgisiz. Keyingi jyldary men meken etken Kenashy degen taza qazaqy auyldyng balalary orys mektebinde oqytyldy. Sonday-aq, «qazaq mektebinde oqityn oqushylardyng dengeyi tómen» degen týsinik boldy. Qolymnan kelgenshe jaqsy oqydym. Osylaysha, miyghynan kýlip qaraytyn orys aghayyndardyng pighylyna toytarys berdik.  Ol zamanmen salystyrghanda qazir tәuelsiz elmiz. Qazaq halqynyng tarihy taghdyry erekshe. Qos qaptalymyzda azuyn Aygha bilegen eki imperiya (Qytay, Resey) túr. Áyteuir, Alla qoldap aman-esen osy kýnge de jettik.
Ýide «Qazaq eposy» degen kitap jatty. Onyng ishine jeti batyrlar jyry kiredi. Qystyng úzaq keshinde әkem Taqan әlgi kitapty oqidy. Alpamys batyrdy zyndannan qashan shygharasyng dep jylaytynmyn. Balalarmen tóbelesip, tayaq jep qalsam, batyrlar jyryn oqyp-oqyp alyp, qaytadan sonda baryp ese qaytaratynmyn. 
– Elimizdegi әskery oqu-oryndargha batyrlar jyryn jattatsa, núr ýstine núr bolar edi. Sonymen qatar, patriottyqqa ýndeytin maqal-mәtederdi oqytyp, qyl ayaghy bayyrghy qaru-jaraqty bólshektep túryp jas jauyngerlerding kókeyine siniru qajettigi sózsiz...
– Búl kýnde jastar kitap oqudan qaldy ghoy. Sondyqtan, jyrlardy diskimen tyndatyp, artisterge oinatqan әldeqayda útymdy shyghatyn sekildi. Onyng ruhany qúny ólsheusiz. Naghyz erliktin, batyrlyqtyng kókesi sonda jatyr. Búryn telearnadan últtyq ruhty oyatatyn «Bes ghasyr jyrlaydy», «Halyq qazynasynan...» degen sekildi habarlar jýrgizdik. Al endi tәuelsizdik alghan uaqytymyzda jastardy dala dәstýrine tәrbiyeleytin telehabarlardyng bolmauy últtyghymyzgha syn ghoy. Búl mәselemen talay jerge hat jazdym, talay jerge taban tozdyryp bardym da. Joghary jaqtaghylardyng bireui selt etseshi... Telearnalardyng basynda qazaq balalary tól ertegimizdi, tól anyzdarymyzdy kórmey, bilmey ósuine mýddeli toptar otyr ma dep te qorqamyn.
– Songhy kezde әrkim orayy kelgen salada júmys isteuge beyim. Armandap týsken oquy jolda qalyp, qarajaty dúrystau әrtýrli qyzmetke auysyp ketetinder kóp. Óziniz tandap alghan mamandyq boyynsha júmys istep kelesiz be?
–  Mening eki armanym bar edi. Biri – jazushy bolu, biri – futbolist bolu. Mektepti tamamdaghan son, qazaq tili men әdebiyeti boyynsha oqugha týspek niyetim kóp kedergige úshyrady. Ýidegiler «Qazaq tilining bolashaghy joq» dep keri tartty. Men de onaylyqpen rayymnan qaytpadym. Sheshem minezdi kisi edi, «kónili qalaghan oquyna barsyn» dep batasyn berdi. Men oqugha týsken 70-shi jydary QazMU-dyng jurnalistika men filologiya fakulitetteri qazaq ruhaniyatynyng ordasy bolatyn. Sol kezde Almatyda qazaqsha jalghyz mektep qana boldy-au deymin. Jastar últymyzdyng ótkeni men bolashaghy jayynda sóz qylyp egiletin, óz-ózderin qamshylap shiryghatyn. Sol azamattar egemendikke qol jetken jyldary belgili bir dәrejede әdebiyetimiz ben mәdeniytimizge eleuli ýles qosty da. 
 M.Áuezov atyndaghy drama teatrynda Kenen Ázirbaevtyng jýz jyldyghyna baylanysty aitys ótti. Búl túnghysh ret dombyra ústap, aitysqa shyghuym bolatyn. Sonda ana tili turaly bylay jyrladym:
Eline qylghan enbegin,
Maqtausyz keter deymisin?
Jaqsylyq qylsang halqyna,
 Aqtausyz keter demisin?
Tógilip túrghan tekti til,
 Joqtausyz keter deymisin?!
– Parsy elinde ardaqty aqyndarynyng eskertkishining týbinde sol aqynnyng ólenderi oqylyp túrady eken. Jyraulargha qoyylghan eskertkish qasyna arnayy tehnikalyq qúrylghy qoyyp, nege júrtty jyrmen susyndatpasqa degen oy keledi keyde...
– Ony qoyshy. Biz tirilerge jyrlap alsaq ta jaman emes. Ata múramyzdy nasihattaytyn arnayy memlekettik baghyt-baghdarlama joq. Álemde jyraulyq ónerdi zerdeleuge degen qúlshynys bayqalady. Fransuzdardyng eng songhy jyrshysy osydan 150 jylday búryn kóz júmghan. Qanday ozyq el bolsa da, últtyq múrasynan airylyp qalyp otyr. Qazir Europa elderinde jyraulyq dәstýr mýlde joq. Shyghystyng ózinde sanauly elder ghana úly ónerin sary mayday saqtap qalghan jayy bar. Mening Maghjan Júmabaevtyng «Batyr Bayan» poemasyn jyrlauym óte qyzyq boldy. Ústazymyz Rymghaly Núrghaliyevtyng aituymen Últtyq kitaphananyng siyrek kitaptar bóliminen «Batyr Bayandy» alghash oqyghandaghy әserimdi sózben aityp jetkizu qiyn. Ol kez Maghjannyng әli aqtala qoymaghan túsy edi. Sodan poemany jattap alyp, dombyragha qosyp aityp jýrdim. Maghjan Júmabaevtyng 150 jyldyghyna sol poemany piesagha ainaldyryp, sahnagha qoydym. «Batyr Bayan» – últ-azattyq jyrlardyng shoqtyghy biyigi. 
– «Ziyaly bar ma, әlde joq pa?» degen synaydaghy әngime jii aitylady. Al siz ne deysiz?
– Uaqytynda bizge «bay-bolystardyng bәri jaman» dep ýiretti. Sayasattyng sandyraghyna sendik te. Osy kýni ziyaly qauymdy qaralap, olardyng arasyna ot tastap qonggha qúmarlar tabylyp qalyp jýr. Múnyng da artynda súrqiya sayasat jatqanday kórinedi. Tamyryna balta shabylghan últ ómir sýruin toqtatady. «Senderde qayratker de, ziyaly da joq» degen úghymdy synalap sanagha siniru týpting týbinde ózimizge qauipti ekenin týisinetin kez әldeqashan jetti. Áriyne, orystildilerding el tizginin ústap otyrghany janyma batady. El ortasyna shyqqan aitysta sheneunikterdi jaqsylap túryp synap ta alamyz.
– Aqynnyng negizgi missiyasy da sol emes pe? Sypyra jyrau, Asan qayghydan bastap, Búqargha deyingi, odan bergi zar zaman aqyndary el ýshin enirep, egilip ótken. Beting bar, jýzing bar demey hannyng jýzine tike qarap túryp aitqan tolghaularyn qalay ghana úmytarmyz...
– Oy, ainalayyn-au, búlardyng qúlaghyna týk kirmeydi ghoy. Áytpese, sen jazghan maqalannan bir sheshim shyghady dep kýtip jýrsing be? «Sóz sýiekten ótedi» degen qazaq balasy edik. Qazir «ayttym», «bayaghyda aityp tastagham», «aytyp jýrmin» degennen asqan kiming bar? Býginge deyin «aytyp jatyrmyz», «aytyp jatyrmyz», al shyn mәninde istep jatqan týgimiz joq. Ótirik deshi?  
– Jyrau men jyrshy sózderin birining ornyna birin qoldanu ýrdiske engen sekildi. Jyrshy degenimiz jyrdy oryndaushy, al jyrau jyr tudyrushy adam emes pe? 
– Negizi solay. Biraq, birshama aimaqta kóne jyrdy oryndaushynyng ózin «jyrau» dep ataydy. Jyr oryndaushylarynyng kóbi óz jandarynan óleng shygharady. «Jyrau» degen әdemi sózdi olardan nesine qyzghanamyz? Qazir «jyrshy-jyraular» degen sózdi qoldanyp jýrmiz.
– Aytys ónerinen nege kettiniz?
– Jas balalarmen jýldege talasqanday bolmayyn dep oiladym. Sosyn jastarmen sózimiz jarasa qoiy da qiyn. Men sahnagha shyqqanda qarsylasymdy jenudi kózdep, әdis-tәsil oilastyryp jatpaytynmyn. Áyteuir, kókeyimde jýrgen ataly sózdi aityp qaludy maqsat tútatyn edim. Eng nashar degen aitysymda halyqtyng bir auyz sózin sóilep qalugha tyrystym. Mening aitysqa shyghuyma sebepshi bolghan kisi – Shәribek Aldashev. Ol Bazar jyraudy zerttegen adam.
– Aldyn ala óleng jattap alyp aitysqa shyghatyn kezderiniz boldy ma?
– Bir auyz óleng bilmey shyghatyn kezimiz az emes edi. Áytkenmen, aldyn ala oidy júptap ta alghan jón. Qúr jattap alghan aitystan da mәn qashady. Bizding aldymyzdaghy aghalardyng dәpterin partiya tekserip, senzuradan ótse ghana shygharatyn bolypty. Ol zaman ótti. Suyryp salatyn ónering bolmasa, aitysta sharshy alangha shyghyudyng da qajeti shamaly. Bir aitqan óleng joldaryn barghan jerinde qaytalap jýre beretinder de jetkilikti. Keyde ózimiz aitqan sózderdi basqanyng auzynan estip jatamyz. Oghan ne deysin, endi? 
– Osy kýnderi halyqtyng aitysqa degen kónili suyghan synayly...          
– Men ózim aitys aqyndaryn synaugha qarsymyn. Ekeumizding osy әngimemizdi ózgerissiz qaghazgha týsirsen, kóptegen sóilemderding dúrys qúrylmaghanyna kóz jetkizer edin. Sening qalammen týzep-kýzep jiberuge mýmkindiging bar. Aytysker sóz sayysyna týsip jatqanda týrli qiyndyqtargha tap boluy mýmkin. Onyng bәrin jenip shyghu et pen teriden jaralghan adamgha onay emes qoy. Shәribek agham «jeke basynnyng ókpesin emes, halyqtyng ókpesin ait» dep otyrushy edi. Aytysta sol ústanymnan ainyghan emespin. Qarsylas aqynnyng janyna jara salyp, abyroyyn týsirgennen ne payda? Meninshe, sóz jekpe-jegine shyqqanda oilanbay aityp qalghan sózderine ókinetin aqyndar kóp shyghar dep oilaymyn. Keyingi kezde «aytysqa tyiym salynghaly jatyr» degen әngime shyqty. Sonda qalay bolghany?
– Qyrghyzstanda ótken manasshylardyng halyqaralyq konkursyna qatysyp, jýldeli oralghanynyzdan habardarmyz. Aghayyn el qazaqtyng manasshysyn qalay qarsy aldy?
– 1993 jyly aiyr qalpaqy aghayyndardyng elinde qazaq-qyrghyz aqyndarynyng aitysy ótti. Men túnghysh ret qyrghyz jerinde «Manas» jyryn jyrlaghan edim. Osy joly Manas batyrdyng myng jyldyghyna shaqyrtu alyp qayttym. Ondaghy júrttyng Manas dese, kónili ala bóten. Manastyng bizge jattyghy joq. Týbimiz bir kók týrik emes pe? Qala berdi «Manas» jyryn Shoqan Ualihanov eng alghash el auzynan hatqa týsirgen, Múhtar Áuezov ony Kenes ýkimeti kezinde qorghap qalghan, Álkey Marghúlan zerttegen ghoy. Qyrghyzdyng mәdenitttanushy ghalymdary maghan «Manastyn» eng bir nәrli jerlerin dәl tauyp aitady ekensiz» dep bagha berdi. 90-shy jyldary el qiyn kezendi bastan keshirdi. Sol tústa men eldi-mekenderdi aqy-púlsyz aralap konsert qoydym. Onda da el súranysy boyynsha «Manasty» jii jyrladym. Qazir nemerelerimdi osy jyrmen terbetip jýrmin.
– Dramaturgiyalyq shygharmalanyzdan satiranyng saryny angharylady. Kýlkining ózining aluan týri bar. Siz eldi qalay kýldirgendi únatasyz?
– Shygharmalarymdaghy әzilder ómirding ózinen alynghan, eshqanday mysqyly, ishki qyjyly joq. Sondyqtan, qazaqy qaljyndar kónilge tek shuaq syilaydy.
– Ánge sóz jazady ekensiz...
– Ermúrat Ýsenov degen kompaztor Kókshetaugha kelip qaldy. Sonda ol «Kompozitor men aqyn jolyqqan jerde bir әn tuuy kerek emes pe?» dedi. Ne kerek, sol joly «Syrly Kókshe» atty әn dýniyege keldi. Odan keyin balam Núrlan «Ay Kókshe» degen ólenime әn jazdy. Ákeli-balaly birigip shygharmashylyq júmys istey bastadyq. Men óleng jazamyn. Núrlan әn shygharady. Bir kýni balam «Ayym atty qyzgha ghashyq bolyp qaldym. Maghan «Ayym» óleng jazyp berinizshi» deydi...
– «Ghajayyp kýi» atty әnderinizding ýshinshi shumaghy kónilge qonymsyz ekenin aita ketken abzal bolar...
– Respublika dengeyinde jaqsy taraghan «Aziya» tobynyng oryndauyndaghy «Ghajayyp kýi» degen әnimiz bar. Birde Núrlan habarlasyp aitady: «Top qúramynda ýsh jigit bolghandyqtan, ólenge ýshinshi shumaq kerek bolyp túr» dep. Men bir shumaq ólendi olargha joldaghanymsha, «Aziya» tobynyng jigitteri ýshinshi shumaqty ózderi jazyp jiberip, sodan ol sahnagha shyghyp ketti.
– «Án men anasha» degen muzykalyq komediya týsiripsiz. Kino óneri ýlken kýsh-quat, qarjy-qarajatty talap eteri óz-ózinen týsinikti. Osy mәseleni qalay sheshtiniz?
– Bir kezderi «Qazaqfilimde» júmys istegenmin. Onda últtyq taqyryptaghy birneshe derekti filimning ssenariyin jazghanmyn. Marat Nәbiyev degen kәsipker azamatpen tanystyghym bar edi. Sol kisige habarlasyp, oiymdy jetkizdim. Qarsy bolmady. Kinostudiyagha әigili Baluan Sholaqqa bata bergen Pang Númaghanbetting atyn qoyyp, aidar taqtyq. Marat kamerasyn, qajetti qúral-jabdyqardy alyp berdi. Kinostudiyanyng kensesi óz ýiimning ishinde. Shopyry da, ssenariysi de, rejisseri de, bәri – ózim. Búghan negizi Aqmola oblysy teatrynyng әrtisteri týsti. Basty rólde Núrlan oinady. Ol ózi bilim alyp jýrgen óner akademiyasynyng birinshi kursynda oqityn Jansaya Baydarbekova degen qyzdy kinodaghy basty rólge dayyndap jatyrmyn dedi. Basty keyipkerdi kórmey tandau degen rejissura tarihynda bolmaghan shyghar. Ne de bolsa, balama sendim. Bir kýni Núrlan «Kino týsirilimi ayaqtalghan song Jansayagha ýilensem qaytedi?» dep qarap túr. Men qalay qarsy bolayyn. «Onda kino týsililimi bastalmay túryp qosylyp alyndar» dep eki jastyng nekesin qidyq. Qysqasy, bir mezgilde kinony da týsirdik, kelindi de týsirdik. Odan keyin «Jer shoqtyghy – Kókshetau» degen derekti filim «Pang Núrmaghanbet» kinostudiyasy arqyly kórermenderge jol tartty. 1932 jylghy qazaq halqynyng tarihy tragediyasy – asharshylyq turaly «Asharshylyq jylghy mahabbat» kórkem filimining ssenariyin jazyp bitirgenime de birneshe jyl boldy. Qazaqtyng keremettigin pash etetin «Úly dalanyng anyzdary» degen kinonyng ssenriyi jazylyp bitip qaldy. Al ssenariyge «jan bitiru» –bolashaqtyng ýlesi. Tipti qazaq ertegilerinen kórkemfilimder týsurudi de kópten armandap jýrmin.

Ángimelesken Arman ÁUBÁKIR