-Temke, sizben bolatyn әngimeni myna súraqtan bastaghym keledi: aqyndyq pen ólenshildikting aiyrmashylyghy qanday, jәne úqsastyghy qanday? Múnyng anyq-qanyghyn bilgimiz kelip otyrghan sebebi, ol oqyrman talghamynyng ósuine yqpal ete me dep oilaymyz.
- Aqyndyq pen ólenshildikting aiyrmashylyghy jer men kóktey. Biraq ony tanyp bilu ýshin ýlken talgham kerek. Al talgham júrttyng bәrinde birdey bola bermeydi. Qay zaman, qay kezde de aqyndar da, ólenshiler de bolghan. Mәselen, Búqar zamanynda basqa jyraular bolmady dep oilaysyz ba?! Bolghanda qanday! Biraq olardyng kóbi auyl- aimaq, qora- qopsy tónreginde ghana qalghan ghoy. Iri túlghalyq minezge ie bolmaghan. Jeke bas nemese kýiki tirlikting kýikiliginen aspaghan. Qoghamdyq, әleumettik mәselelerdi kórsete almaghan.Uaqyt, zaman talabyna jauap bermek týgili, sol uaqyt pen zaman talabyn týsinuge, olardy zerdeleuge kýsh- quattary jetpegen. Dýniyetanulary tar bolghan. Soghan qaramastan olardyng keybireuleri júrt arasynda belgili bir dәrejede bedelge ie bolghan. Bәri bir olar bizge jetpegen. Qúmgha sinip, qúrdymgha jútylyp joghalghan.

-Temke, sizben bolatyn әngimeni myna súraqtan bastaghym keledi: aqyndyq pen ólenshildikting aiyrmashylyghy qanday, jәne úqsastyghy qanday? Múnyng anyq-qanyghyn bilgimiz kelip otyrghan sebebi, ol oqyrman talghamynyng ósuine yqpal ete me dep oilaymyz.
- Aqyndyq pen ólenshildikting aiyrmashylyghy jer men kóktey. Biraq ony tanyp bilu ýshin ýlken talgham kerek. Al talgham júrttyng bәrinde birdey bola bermeydi. Qay zaman, qay kezde de aqyndar da, ólenshiler de bolghan. Mәselen, Búqar zamanynda basqa jyraular bolmady dep oilaysyz ba?! Bolghanda qanday! Biraq olardyng kóbi auyl- aimaq, qora- qopsy tónreginde ghana qalghan ghoy. Iri túlghalyq minezge ie bolmaghan. Jeke bas nemese kýiki tirlikting kýikiliginen aspaghan. Qoghamdyq, әleumettik mәselelerdi kórsete almaghan.Uaqyt, zaman talabyna jauap bermek týgili, sol uaqyt pen zaman talabyn týsinuge, olardy zerdeleuge kýsh- quattary jetpegen. Dýniyetanulary tar bolghan. Soghan qaramastan olardyng keybireuleri júrt arasynda belgili bir dәrejede bedelge ie bolghan. Bәri bir olar bizge jetpegen. Qúmgha sinip, qúrdymgha jútylyp joghalghan.
Ókinishke oray, qazir de solay. Erteng de solay bolady. "Erinbegen etikshi bolady" degendey kóp-kóp adam óleng jazyp ketti. Keybireuler, tipti zeynetkerlikke shyqqannan keyin aqyn boldy. Tom- tom kitap shygharyp jatyr. Oqyp otyryp janyng jylaydy. Óleng degen qasiyetti sózding qor bolghanyna kýiinesin. Olardy saralap, elep- ekshep otyratyn syn degeninizding erik- kýshi de, qayrat- jigeri de jetpeydi. Jetse de ony toqtatu mýmkin emes. Óitkeni olar demeushilikpen, yaghny óz qarjylarymen shygharyp jatyr. Al baspalardyng aqshagha qarsy túrar qauqarlary joq. Óitkeni olar kýnderin әzer kórip otyr. Mine, osynday súrqay tasqyn astynda qalghan oqyrman talghamy әbden býlinip, kýireuge úshyrauda. Eng ókinishtisi, osy!

- "Sóz saptamy jaqsy", "taqyryby jaqsy", "kótergen mәselesi jaqsy" degen qolpashtardy qazaq eshkimnen ayamaydy. Biraq sol "jaqsylardyn" uaqyt talqysynan ótpey qalatyny qalay? Osy turaly qanday pikir aitar ediniz?
- Mine, osynday shynjyrday shúbyrghan "jaqsy", "jaqsylardyn" shylauynda ketkender keshe de bolghan, әriyne, býgin de bar. Sonyng saldarynan kópirgen kóbik sózderge kómilip túnshyghyp qalghanymyz ras. Mata atymen bóz ótedining kesirinen jadaulyqqa, jadaghaylyqqa úrynghanymyzdy bәrimiz jaqsy bilemiz. Qoparyp, qotaryp sóileuding ornyna betin qalqyp ketkenimizdi kim joqqa shyghara alady. Adamnyn, qoghamnyng syrtqy súlbasyn ghana surettep, onyng ishki jan- dýniyesin, jan arpalysyn asha almadyq qoy. Sodan baryp qanshama esil talanttar qor boldy. Plenum, sezd sheshimderin nasihattaymyn dep jýrip, ózderining boyyndaghy Qúday bergen talanttaryn rәsuә etti. Sol bir jaman әdet әli de jalghasyn tabuda. Mening búdan basqa aitarym joq. Tek ertengi kýnning qatal súryptauynan ghana dәmelenemiz.

- Siz alghash ret aqyndyq jolgha betbúrghan kezde qanday әserge bólendiniz, qalay arqalandynyz? Aqyndyq taghdyr sizdi nesimen qyzyqtyrdy?
- Mening Týrkistandaghy temirjol mektebinde oqyp jýrgende Júmaghaly Ábuov degen partalas dosym boldy. Qazir aghylshyn tilining mamany. Ghylym doktory. Maqalalar, ólender jazdy. Men de soghan eliktep qolyma qaghaz, qalam alatyn boldym. Ekeuimiz aghayyndy qonyr qazday bolyp audandyq gazetke baramyz. Áriyne, ondaghy aghaylar ólenderimizding betterin shimaylap- shimaylap qaytaryp beredi. Bәri bir qaytpaymyz. Tauymyz shaghylmaydy. Birshama uaqyt ótkennen keyin jana ólenderimizdi qaytadan alyp baramyz... Aqyrynda, bir kýni menin:
Qabyrghada súr shege,
Ústap túr ghoy kiyimdi.
Men de sonday ómirge
Bolsam deymin tiyimdi, -
degen shumaghym jaryq kórdi. Sol kýni men ýshin irgemizdegi Qaratau qars airylyp, aldymyzdaghy kóldenendep aghyp jatqan Syrdariyanyng suy siraqtan kelmey qaldy. Alghashqy әser osylay!

- Aqyndyq taghdyrdyn-azapty taghdyr ekenin keyin týsindik. Óitkeni aqyn bolu degen elding múnyn, halyqtyng qasireti men qayghysyn jyrlau. Al elding qasireti men qayghysyn, múny men zaryn arqalap jýru onay bolyp pa?! Mening aqyn taghdyry-azapty taghdyr deytinim sodan. - Jazushy bolu qiyn, óitkeni kóz mayyn tauysady. Al aqyn bolu onayyraq, jyrdy jazady da jýrip ketedi degen týsinikter payda bolyp jýr. Al, sizshe qalay? Múnday pikirlerge ne deysiz?
- Osynday sózderding bary ras. Jazushy qalamdastarymnyng dәl osylay dep әzil- shyny aralas týirep ketetinderi bar. Ondayda men olargha "Sender ghoy bir hikayat (povesti) jazghanda ot pen sugha bir- aq ret týsesinder. Al eki hikayattaryng tolyq bir kitap bop shyghady. Al biz aqyndar әr óleng sayyn ot pen sugha týsemiz. Jýz óleng jazsaq, jýz ret ot pen sugha týsemiz. Al jýz ólenimiz senderding әlgi kitaptarynnyng jartysynday da bolmaydy. Sonda ot pen sugha eki- aq ret týsken adamnyng azaby kóp pe, joq әlde jýz ret týskenning azaby kóp pe" dep jauap berem...
Shynyn aitqanda, eki janrdyng da tabighaty eki týrli ghoy. Jazushylyqqa talantpen qosa asa ýlken tózimdilik kerek. Al aqyndyqqa shap- shúp ústasyp, shartpa- shúrt aiqasa ketetin shapshandyq qajet. Ekeui de onay sharua emes.
Men jazushy bolu degendi nemis klassiygi Genrih Beli men orys jәne aghylshyn klassiygi V. Nabokovtyng romandaryn audarghanda kórdim. Azapty júmys! Kýn úzaqqa, týni boyy ýstel ýstinde qaqqan qazyqtay bop shanshylasyng da otyrasyn. Sarghayyp, sarylyp ketesin! Al aqyndyqta myng órtenip,myng janasyn! Ekeui de auyr. Ár qaysysynyng orny bólek.

- Ómir shyndyghy deytin úghymdy qalay úghyndyrugha bolady? Mәselen, ómirimiz, túrmysymyz jaqsy desek, ainalamyzda oghan da mysal bar. Ómirimiz, túrmysymyz jetilip túrghan joq desek, oghan da keltiretin dәlelder az emes. Biraq aqyn kózi qyraghy. Aq pen qarany aiyrudyng mәnisin qalay úghyndyrasyz?
- Ómir shyndyghy degen úghym- óte auqymdy úghym ghoy. Oghan tek әleumettik jaghdayymyz, yaghny túrmystyq dengeyimiz ghana kirmeydi ghoy. Áriyne, Qazaqstanda túrmysy óte joghary adamdar da, túrmysy óte tómen adamdar da ómir sýrip jatyr. Túrmysy óte joghary adamdargha qaraghanda, ókinishke oray, túrmysy tómen adamdar әldeqayda kóp. Búl- әleumettik tensizdik!
Sonymen birge, eldi sybaylastyq jemqorlyq jaylap barady. Ol әbden kýshine mingende memlekettigimizge qauip tóndirui mýmkin. Qazirding ózinde olardyng salyp jatqan ylandarynan Qazaqstannyng eki ókpesi syghylyp barady. Ony bәrimiz kórip, bilip otyrmyz. Oghan qarsy kýres óte mardymsyz.
Sonday- aq biz, sayasy tәuelsiz bolghanmen tolyq ruhany tәuelsiz bola qoyghan joqpyz. Ne bolghanda da, orys tili ýstemdik etip túr. Memlekettik tilimiz, nesin jasyramyz, mýsәpir halde. Ózining memlekettik tilinde sóilemegen memlekettik tildi qalay sen, tolyqqandy dey alasyn?!
Búlardan basqa qanshama qaptaghan problemalar bar. Aytyp tauysa almaysyn. Al búl problemalargha, kórseng de kórmegensip, kózindi júmyp qarap, jauyrdy jaba toqu, aqyndyghyna da, azamattyghyna da syn emes pe? Sondyqtan aqyn boldyng ba, onda sen qogham boyyna dert bop jabysqan kesirli, kesapat qúbylystarmen shayqasqa týs. Solarmen kýres. Mening ústanymym osy.

- Múqaghaly aqynmen qalamgerlik әriptes retinde syrlasqan,kezdesken,múndasqan sәtteriniz boldy ma?
- Men Múqanmen tonnyng ishki bauyrynday bop qoyan- qoltyq aralastym dep aita almaymyn. Olardyng әdebiyettegi esimderi әbden babyna kep kýrkirep túrghan kezinde Manghystaugha ketip qaldym. Ras, Manghystaugha ketpey túrghanda azdap bolsyn kezdesip sóileskenderimiz bolghan. Biraq ol kezdesulerdi syrlasu, múndasu dep aitugha bolmaydy. Óitkeni onda biz saryauyz balapandarmyz ghoy. Yaghny ol kisilerding bizge syryn aita qoiy mýmkin emes qoy.
Tek birde Múqang men Júkeng ekeui (Múqaghaly men Júmeken) birigip soghymgha bir jylqyny tútas alyp kelipti. Sol jylqyny ekeuine, (әriyne, olar qay jerden qalay shabu kerek ekenin aityp túrdy), bólip bergenim bar. Keyinnen birer ret kezdeskende Múqaghaly aghamnyng "Áy, bala, sening bizding ýide dәm tatyp ketetin sybaghang bar. Kelmeysing be?" - degeni bar.

Sodan keyin Manghystaudan kelip Jazushylar Odaghynda bir sharuamen jýgirip jýr edim, sonaday jerde bir top aghalarymnyng ishinde túrghan Múqannyng "Áy, qarandarshy myna jýgirip jýrgen bala Temirhan Medetbekovten aumaydy eken" degen dauysyn estip qaldym. Búrylyp sәlem bermedi degeni ghoy. Al mening búrylugha múrsham joq. Óitkeni Odaqtyng bir basshysy qaghazyndy qazir әkelmeseng ketip qalam degen. Ertenine Manghystaugha jol jýruim kerek. Ne kerek, qaghazyma qol qoydyryp tómen týssem Múqaghaly agham eki- ýsh adammen túr eken. Ol kisilerge "Assalaumaghaleykum" dep sәlem berdim. Sәlemimdi alghan Múqan: "Áy, bala, jana ghana ekinshi qabattan senen aumaytyn bireudi kórdim" degeni. Búrylyp sәlem beruge jaramadyng dep astarlap aitqan nazy ghoy.
Men jaghdayymdy aityp, aiybymdy juyp- shai ýshin "Qalamgerge" shaqyrghanym bar... Ol kisimen kezdeskendegi osynday bir epizodtar ghana esimde qalypty.
Al ol kisining poeziyasyn óte joghary baghalaytyn adammyn. Múqannyng baspasózde jariyalanyp jatatyn ólenderi men dastandaryn qalt jibermey oqityn edim. Yqylasym da, yltipatym da boldy dey alamyn. Sodan ba, ol kisi qaytys bolghanda, sonau qiyr alys Manghystauda jýrsem de, qabyrgham qayysyp otyryp óleng jazyp "Leninshil jasqa" jibergen bolatynmyn. Birden jariyalandy. Búl jerde ol ólendi tútastay keltire ketkendi jón kórip otyrmyn.

Múqaghaly qaytqanda

Keldi býgin ajal- súmnyng kezegi.
Órt bop jandy ólen- jyrdyng ózegi.
Aqpay qaldy, aghyp jatqan búrqyrap
Jetisudyng taghy da bir ózeni.

Qala almassyng múnday kýni opynbay,
Ár jýrekte "Qayran Múqa", oipyrmay.
Aqyndardyng jyr oqityn keshinde
Bir keremet óleng qaldy oqylmay.

Taghy múny qala almasssyng týsinbey,
Jýrek jylap, boran soqsa ishinde.
Syrahana ýstelining ýstinde
Bir saptyayaq syra qaldy ishilmey.

Jana ýnmenen qarsy alatyn әr tandy,
Jek kóretin ósek penen jaltandy,
Aqynym joq býgin endi ortanda
Jalaqysyz erkin keshken jalghandy.

Galstuksiz aiqara ashyq omyrau.
Tuy-Alatau,
Kókiregi - Atyrau,
Bolghan emes onda ótirik kólgirsu,
Bolghan emes onda qaytu, toqyrau.

Elemeytin,
Eskermeytin eptini,
Tastaytúghyn betinen ap bettinin.
Óleng etip yzgharly týn, ot kýnin
Jol qozghalys erejesin elemey
Kóshelerdi keship kele jatatyn
Múqaghaly Maqataev joq býgin.

Múqaghaly Maqataev poeziyasyna degen sol yqylas, sol peyil әli de sol qalpynda. Qazir ol úly aqyn, klassiyk!

- Múqannyng "Farizagha" degen óleni bar. Siz de talay ret oqyghan shygharsyz. Osy óleng nege Farizagha arnaldy? Keyde payymdau dengeylerine qaray búl turaly әrkim әrtýrli boljam jasaydy. Al, sizding pikirinizding qorytyndysy qalay?
- Kezinde Múqaghaly aghamyz,- kim ne dese, o desin,- teperishti kóp kórgen aqyn. Túrmys jaghynan da, júmys jaghynan da! Onday kezderde adam jalghyz qalady. Kóp- kóp adam syrt ainalady. Keshegi dostaryng seni kórgende kóshening kelesi betine shyghyp ketedi. Onday jaghday birer jyl mening de basymnan ótken. Sondyqtan bilem... Onday kezderde adam múnyn shaghatyn, sol múnyndy týsinetin adam izdeydi. Keshegi dostardyng kelbeti әlgindey: teris ainalghan. Al, Fariza qanshama er minezdi degenmen, әiel ghoy. Jany nәzik, jýregi júmsaq. Sodan da ol Farizagha múnyn shaqqan, jýrek syryn aqtarghan. Mening payymdauym osy.

- Múqaghalidyng múny deymiz, ol qanday mún? Túrmystyq jetispeushilikten qozghalghan múng ba, әlde qoghamdyq dertting nauqasyn dәl angharyp buyrqanghan tolghanystardan tughan jan kýizelisi me? Búl mәselege siz qalay bagha berer ediniz?
- Ekeui de bar. Biraq aqynnyng jeke basyndaghy múng qoghamdyq, әleumettik, adamzattyq tipti býkilәlemdik múndarmen birge órilmese, onyng óresi tym pәs, auqymy barynsha tar bop qalady. Mýqannyng Emhanada degen ataqty óleni bar. Sony oqyp kóreyikshi.

Ókinishti...
Myna qúrghyr syrqattyng beti kýshti.
Jýregim kóterilis jasap jatyr
Býzbaq bolyp keudemde bekinisti.
Ókinishti.

O, Jýrek!
Mening altyn qazyghym- au!
Qayteyin qajydyn- au.
... Qytyqtaghan bauyrdyng "nazy" mynau,
Qajydyn- au, bayghúsym, qajydyn- au!

Ne istemekpin!
Janym- au, saghan shipa istemek kim?!
Jaralghanda býtin em, ýsh bólekpin:
Jýregim-Afrika, bauyrym-Kipr,
Miym-Múzdy Múhittay...
Ne istemekpin?

Mine, osy ólende aqynnyng túla boyyn jaylap alghan dert qana emes, әlemning derti jatyr ghoy. Óz dertin әlemning dertimen salalastyryp, sabaqtastyryp jibergen. Kezinde osy óleng turaly bylay degen ekem: "Bir- aq órilip, bir- aq qúiylghan tútas ólen. Jeke jolyn, jeke shumaghyn bólip alyp qarastyrugha kelmeydi. Ony óleng tabighaty, óleng arhiytektonikasy kótermeydi. Óitkeni aqyn aitylar sózin bir- aq aqtarghan. Ólenning әldeneshe jerine qoyylghan ýsh nýkteler aqynnyng aitylmay ketken sózderi emes, aqyn ózegin órtep shyqqan qasiret kýrsinisteri. Búl ólen- metafora bolghanda da, obrazdy metafora. Búl ólende naghyz azamat aqynnyng bolmys- bitimi jatyr. Jýregin Afrikagha, bauyryn Kiprge, miyn Múzdy Múhiytqa teneu belgili bir úghymdardyng syrtqy úqsastyqtaryn dәl basqan sóz beyneliligin ghana emes, belgili bir úghymdardyng ishki dramasy men tragediyasyn ashqan aqyn oiynyng masshtabtylyghyn, aqyn oiynyng iriligin kórsetedi. Búl ólennen aqynnyng jeke basynyng dertti demi ghana emes, Afrika qasireti, Kipr tragndiyasy, Múzdy múhittyng kórdey suyq lebi úrady. Aqyn basyna týsken óz qasiretin dýnie qasiretinen bólek qoya almapty. Dýniyege alpys eki tamyrymen sinip ketken aqyn ghana osylay sóilese kerek." Osydan artyq ne aita alam. Tek qosarym, Múqaghaly Maqataev osy bir ólenimen- aq Adamzattyq dengeyge kóterilgen. Al múnday ólender onda jeterlik.

- Múqaghaly "Mahandar joq, Mahandardyng sarqyty Múqaghaly Maqataev bar múnda" deydi. Osyndaghy "Mahan" degen sózding maghanasyn siz qalay taldap bere alar ediniz?
- " Mahan" degen sózden adamnyng oiyna birden halyqtyng bostandyghy jolynda basyn qúrbandyqqa shalghan, qaytpas qaysar túlgha Mahambet týsetini sózsiz. "Mahandar" dep túrghannan keyin búl úghym kóp maghanany megzep túruy әbden mýmkin. Yaghny taghy bir últtyng úly perzenti Maghjan beynesin de tanyp biluge bolady. Tipti Mahambet, Maghjan siyaqty eli men jeri ýshin qayghy men qasiretke batqan, jan- jýrekteri múng men zargha toly barlyq ardaqtylarymyzdy qamtuy da kәdik.

- Sizding qatarlasynyz, jazushy Marat Qabanbaev Múqaghaly turaly aghynan aqtarylyp jazghanda "miyna últtyq kody jazylghan aqyn" degen keremet teneuge jýginedi. Osynyng mәnisin oqyrmandargha qalay úqtyrar ediniz?
- "Kod" degen sóz, jalpylama tilmen aitqanda shartty belgiler jýiesi degen maghynany beredi ghoy. Diplomatiyalyq, kommersiyalyq, әskery kodtar bolatyny belgili. Onyng sheshui- júmbaq. Ony belgili bir adamdar ghana sheshe alatynyn bәrimiz jaqsy bilemiz. Sonymen birge genetikalyq ta kod bolady. Endi búl, tabighy kod, jaratylys bitiminde bolatyn kod. Marat osyny, genetikalyq, yaghny aqynnyng bolmys- bitimin últtyng ruhany tabighatymen bir qarastyryp otyr. Bir sózben aitqanda Múqaghaly tabighaty últtyng qúpiya bir tylsym tabighy qúbylystarymen tamyrlas dep otyr. Men búl beyneli sózdi osylay úqtym. Ol tylsym qúpiyany sheshu bizdin, jәne bolashaq úrpaqtardyng mindeti.

- Múqaghaly "Abay jaqqan bir sәule sónbeui ýshin" dep enbek etti. Solay dep úly múratty kózdedi. Sol sәule mazdap túr. Sol sәuleni әri qaray sóndirmeu ýshin ne isteu kerek dep oilaysyz?
- Abay ózining býkil ilim- bilimin, oi- órisin, quat- kýshin qaranghylyqpen kýreske júmsaghan adam. Búl kýreste onyng qaptaghan qalyng qoly bolghan joq. Mynmen jalghyz jýrip alysty. Halqynyng jýregine sәule qúighysy keldi. Sol sәule jaryghymen halqyn qaranghylyqtan alyp shyghatyn jol izdedi. Áriyne, ol azapty kýres edi. Qúday- au, "It kórgen eshki kózdenip, Elerme jyndy sózdenip" ketetindermen kýresu onay bolyp pa? Biraq kýresip baqty. Bәri bir ol ózining maqsat- múratyna kózi tiri kezinde jete qoymasa da, týptin- týbinde jetti. Óitkeni Abay jaqqan sol sәule kóp- kóp adamdardyng sanasynda, jany men jýreginde janyp túr. Múqaghaly aqyn sol sәuleni sóndirip almayyqshy dep túr. Al ol sәuleni sóndirip almau da úly kýres. Zaman da, qogham da qazir toghyshar bop barady. Al onday toghyshar qogham men zamanda adam boyyndaghy ruhany otty sóndirmeu onay sharua emes. Ol ýshin kýres, ruhany kýres kerek.

- "Múqaghali" jurnalynyng jaryq kóruine qalay qaraysyz? Ol turaly sizding oi- pikiriniz, jeke kózqarasynyz qalay?
- Áriyne, dúrys qaraymyn. Biraq búl jurnaldyng býkil baghyt- baghdaryna jan- jaqty minezdeme bere almaymyn. Óitkeni ol jurnal qolyma anda- sanda ghana týsedi. Al jurnaldyng tútas keskin- kelbetin kórmegennen keyin kesimdi pikir aita qoi qiyn. Biraq qolgha týsken nómirleri únady. Ol nómirlerden Múqaghalidyng ruhyn, Múqaghalidyng maqsat- mýddesin, Múqaghalidyng arman- tilegin tanyp- biluge bolady.

- Endi taghy da ózinizge oralayyq. Sizding shygharmashylyghynyzdy zerdelep, zerttep qarap otyrsaq, eki kezendi kóremiz. Ekinshi kezeng "Kók týrikter sarynyna" engen keziniz. Búl jerde siz últtyng ruhymen tútasyp ketken siyaqtysyz. Múnday әlemge enuinizding sebebi qanday?
- Jalpy men izdenisting aqynymyn. Men turaly jazyp jýrgender de osylay deydi. Siz mening shygharmashylyghymnyng eki kezennen túratynyn jaqsy angharghansyz. Birinshi kezenimde de eksperiymenke kóp bargham- dy. Soghan baylanysty meni kezinde ghylymi- tehnikalyq revolusiya zamanynyn, urbanizasiyanyng aqyny dep maqtaghandar da, dattaghandar da boldy... Endi ol jaghyna kóp bara bermey- aq qoyayyn. Ony óziniz de bilip otyrsyz.

Ekinshi kezen-"Kók týrikter saryny". Men búl saryngha úzaq dayyndaldym. Ol "Kýltegin", "Tonykóktermen" tanysqannan bastalghan- dy. Qanshama ret sol sarynnyng ishine kirem dep jantalastym. Aldyrmady. Kóbi sәtsiz bop shyqty. Sonda da qaytpadym. Aqyry, ózimshe, degenime jetkendey boldym. Kók týrikter sarynynyng ishine engendey boldym. Orhon- Eniysey jazulary tasqa qashalghan ghoy. Yaghny ol tarihy dastandar jolynan qara tasty soqqan qashau men balghanyng shynyly estiledi eken... Mening ólenderimnen de, eger qúlaq sap qarasan, sol balgha men qashaudyng ýni shyghady. Sodan ba qaghazgha jazyp otyrsang da tasqa qashap otyrghanday bolam. Áriyne, ol saryndy myna uaqyt pen zamangha oray jetildirdim, damyttym. Áriyne, men ol saryndy tútas mengerip aldym dep aita almaymyn. Tolyq iygere almaghan, kýsh- quatym jetpey qalghan tústarym da bar shyghar. Bir aita keter nәrse, osy bir syrty qarapayym ghana formanyng mýmkindigi asa zor ekendigin bildim. Erkin aitasyn, erkin sóileysin. Biraq saryn shenberinen shyqpauyng kerek. Onyng da óz zandylyghy bar. Ol ýshin ol saryndy ózinning býkil túla boy, jan dýniyene sinirip aluyng kerek. Sonymen birge, eng bastysy, ol saryn sening tabighy bolmys- bitiminmenen ýilesim tabugha tiyisti. Al mening tabighy bolmys- bitimim naqtylyq. Mine, osy ýilesim, meni belgili bir dәrejege jetuime mýmkindik berdi dep oilaymyn.
Jana aittym ghoy, búl sarynnyng mýmkindik ayasy asa keng dep. Ásirese, ol osy zamannyng qyry men syryn, bet- beynesin barynsha kórsetuge keng jol ashyp beredi. Qysylyp- qymtyrylmay sóileysin. Sondyqtan da men qazir osy sarynnyng "tútqynymyn". Shynyn aitqanda ol "tútqyndyqtan" bosanghym kep túrghan joq.

- Siz de Múqaghaly aghanyz sekildi ata-babanyng jan dauysyn anyq estigendey kýy keshtiniz. Jәne ony qayta janghyrttynyz. Ol ýn ózining ejelgi últtyq boyauyn saqtay otyryp týrlenip, týlep janasha estile bastady. Búl әdis pe, tәsil me, joq әlde sizding boyynyzdy kernegen tabighy qúbylys pa?
- Búl - әdis te, tәsil de, sonday- aq, jana ghana aityp ótkenimdey, mening tabighy bolmysymnyng sol sarynmen ýilesim men jarasymdylyq tabuynan boluy mýmkin. Onyng sebebin shamaly tarqatyp keyin aitam. Aldynghy súraqqa oray, men izdenis pen eksperiymentting aqynymyn dep aityp ótkenim bar ghoy. Sol kezde, eksperiymentter jasap jýrgen túsymda, bir kóz jetkizgen nәrsem, qanday bir bolmasyn, tipti sәtti dep oilaytyn eksperiymentterinizding ózi, eger ol últtyq dәstýrmen, últtyq ruhpen ózining kýre tamyrymen jalghasyp jatpasa, óli dýnie bolyp shyghatynyna kózim jetti. Al ghasyrlar qoynauynda jatsa da kók týrikter saryny bizding qanymyz ben janymyzda bar ghoy. Sondyqtan búl saryndy júrtshylyq, últtyq ruh ýnine qúlaghy tosang bop qalghandar bolmasa, birden qabyldady.

- "Ólenge әrkimning de bar talasy" qazirgi shaqta tipten ýdep túrghan sekildi. Jyr jinaqtarynyng sanynan janylatyn boldyq. Osy ýrdiske kóniliniz tola ma, әlde tolmay ma? Qazylyghyn aitsanyz. Sebebi , óleng jazyp jýrgender sizding syn- synshyldyq payymdarynyzdan sabaq alugha tiyisti.
- Siz, adamnyng janyn jegidey jep, qanyn qaynatatyn súraq qoyyp otyrsyz. Óitkeni búl súraq sizding de janynyzdy jegidey jep jýrgen súraq boluy kerek. Búnday qazirgi prosesti "Ólenge әrkimning de bar talasy" dep ataugha mýlde bolmaydy. Óitkeni býgingi tanda óleng degen "Erikkenning ermegine" ainaldy. Asa qasterli, qasiyetti óleng degen úghym qorlanyp jatyr. Sodan baryp oqyrman qauymnyng talghamy tym tómendep bara jatqanyn jasyra almaymyz. Al talghamy dúrys degen adamdar kókjasyq, súrqay ólenderdi oqyp, poeziyadan kónili qaluda.

Ras, óresi biyik, ólshemi keng ólender joq emes, bar. Biraq onday ólenderding bet- jýzin, keskin- kelbetin kólegeylep, topan suday jónkilip jatqan әlgindey layly ólender kórsetpey bara ma dep qorqam. Al olarmen kýresuding joly әzir tabylmay túr.

- Siz qyzmettik salada baspasózding qara júmysynan eshqashan kol ýzip kórgen emessiz. "Gazet- aqyngha qol emes" deytin úghym bar. Sol týsinikti siz joqqa shyghargan siyaqtysyz. Oqyrmandarynyz osylay súraq qoysa, ne dep jauap qaytarar ediniz?
- Men búryn da aitqam, qazir de qaytalap aitam, men eshuaqta da ózimning otbasymdy ólenmen asyraghan emespin. Otbasymdy jurnalistikamen asyradym. Ólenmen qalay asyraysyn? Kezinde mening ólenderim jyldar aralatyp 2- 3 baspa tabaq kóleminde ghana kitap bop shyqty. Eng tómengi stavkamen bolar- bolmas qalamaqy qoyyldy. Ol qalamaqy qúrby- qúrdastaryna juumen- aq Almaty restorandarynda qalatyn...
- Sondyqtan mening asyraushym, sóz salasyndaghy qarapayym janr , biraq azaby men mehnaty qay janrdan da auyr bolmasa, kem emes jurnalistik qyzmet boldy. Men ony shyn niyetimmen berile atqardym. Shynymdy aitayyn, men eshuaqytta jeringen emespin. Jurnalistika degen alysyp- júlysyp, tartysyp- tabysyp jatatyn alasapyran myna dýniyemen kýn sayyn betpe- bet keletin eng bir belsendi alghy sheptegi jauynger janr ghoy. Ómirmen kileng bir ústasqanday bop, qoyan- qoltyq aralasyp jýretin ol janrdan tvorchestvoma alghanym da az emes. Sondyqtan men jurnalistikany ózimdi bayytatyn qúnarly topyraghym dep bilem.
Al biraq "gazet aqyngha qol emes" dep jatatyndargha eshtene dey almaymyn. Óitkeni әr adam- әr basqa ghoy. Mening týsinigim әlgidey.

- Adam qartayady. Ol bolmystyng zany. Al kókirektegi aqyndyq qartaya ma? Ómir tәjiriybenizge sýienip ne aitar ediniz?
- Bilip otyrmyn, meni qartayyp qaldyng demeseng de, soghan jaqyndap qaldyng dep otyrsyng ghoy. Qaytesin, onyng ras. Qartang bolmystyng zany ekeni de ras. Búrynghyday kýsh- qayrat joq, búrynghyday tasyp- tógilip jatatyn oy arpalysy da, sezim búlqynysy da joq. Biraq onyng esesine sabyr bar. Kópti kórgen tәjiriybe bar. Ne nәrsege de saralap qaraytyn, sarabdaldyq tanytatyn payym bar. Mening oiymsha, әr jastyng ózining artyqshylyghy bar. Árkim sol jasqa layyqty ómir sýru kerek dep oilaymyn.

Mening jasymdy keshegi Múqaghali, Júmeken, Tólegen, Kenshilik, Júmatay, Jarasqandar kórgen joq. Ókinishti. Tipti kóbisi eluge de kele almay ketti. Men búl jerde Maghjan bastaghan aghalardy tipti auyzgha da alyp otyrgham joq. Sondyqtan osy jasqa kelgenime shýkirshilik deymin.
Al endi aqyndyqqa keletin bolsaq, әli de kónilding suy tartylyp, boydyng quaty sarqylyp qalghan eshtenesi joq. Áriyne, búrynghyday ekpin bolmasa da, Qúdaygha shýkir serpin bar. Eng bastysy, ólen- menen, men ólennen suyghan joqpyz.

- "Aqynnyng aqyndyghy-arda ghana" dep edi Múqaghali. Shygharmashylyqtaghy ar, namys degen úghymdy qalay ústanyp kele jatyrmyz? Búl turaly sizding ústanymynyz qanday?

- Búl súraq-eng ýlken, eng basty súraq. Óitkeni aqyndyqtyng aqyndyghy, Múqaghaly aitqanday, arlylyghynda. Arly aqyn ghana últtyng ýni, elding namysy bola alady. Arly aqyn ghana әdildik pen shyndyqty aitady. Al әdildik pen shyndyqty aitu onay sharua emes. Oghan batyldyq kerek. Qazir, qúdaygha shýkir, arly aqyndar joq emes, bar. Biraq olar tym az. Az eken dep kýiinuge de bolmaydy. Óitkeni olar qay kezde de az bolghan. Búl jerde men ózim turaly eshtene demey- aq qoyayyn.Ony júrt aitsyn.

- Eger sizge ómirdi qayta bastau mýmkindigin berse, aqyndyqtan bas tartar ma ediniz?
- Qalay bas tartpaqpyn?! Aqyndyq degen Alla taghalanyng bergen syiy ghoy. Adam degen, eger ol aqymaq bolmasa, Alla taghalanyng siynan bas tarta ma?!

- Keleshekten kýter ýmitterinizdi de bayanday ketseniz. Qazaqtyng jýregine senim shúghylasyn qalay úyalatugha bolady?
- Bәrimiz jaqsy bilemiz, adam men adam arasyndaghy senim, eng aldymen, bir-birine ótirik aitpaudan bastalady ghoy. Al qazir, bәrimiz múny da jaqsy bilemiz, qoghamdy ótirik jaylap barady. Tanertennen keshke deyin kóretining de, estiytining de qulyq pen súmdyq, aldau men ailakerlik. Múnday kezde bolashaq degen senim de tym búlynghyr, túmandy. Ony seyiltu ýshin qoghamdy ótirik pen ósekten, qulyq pen súmdyqtan arshyp alu kerek. Ony arshyp alu degenning óte qiyn ekenin de jaqsy bilemiz. Ol ýshin demokratiyalyq ýrdisterdi molynan engizip, qansha auyr bolsa da,shyndyqty, әdildikti aita biluimiz kerek. Osylay bolsa eken dep tileymin. Sonda ghana búlynghyr ýmitimizding júldyzy jarqyrap, kómeski senimimizding túmany seyiletin bolady. Olay bolmady ma, onda bәri beker!
- Ángimenizge rahmet!

Ángimelesken Jaqypjan Núrghojaev

«mukagali.kz» sayty