Dauly oqighagha baylanysty "Eyr Astanagha" hat jazyldy!
«Eyr Astana» әuekompaniyasynyng úshaghynda oryn alghan dauly oqighagha baylanysty bir top qogham belsendileri men jurnalist Oghyz Doghan myrza «Bolashaq» Respublikalyq qozghalysynyng kensesinde kezdesip, kompaniyagha hat jazdy. Hattyng mәtinin nazarlarynyzgha úsynamyz:
«Eyr Astana» әuekompaniyasynyng preziydenti
Piyter Foster myrzagha
HAT
әue qyzmetining sapasyz qyzmeti men til turaly zannyng saqtalmaghanyna
Osy hatty jazugha, 14 tamyzda Actana-Almaty baghytyndaghy KS 954 reysinde oryn alghan kelensiz jaghday sebepker boldy. Atalmysh reyste Oghyz Doghan esimdi sheteldik azamat, ózine memlekettik tilde qyzmet kórsetudi súraghan. Alayda ol talaby oryndalmay, memlekettik tilding statusyna núqsan kelgen. Ony әleumettik jelide jariyalanghan beynerolik tolyqqandy dәleldep túr.
Osy rette «Eyr Astana» әuekompaniyasy Qazaqstan Respublikasynyng 1997 jyly 11 shildedegi №151 zany, yaghny Qazaqstan Respublikasyndaghy Til turaly zannyn, 4-babyndaghy «Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tili» tarmaghyna sәikes, «Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tili - qazaq tili. Memlekettik til - memleketting býkil aumaghynda qoghamdyq qatynastardyng barlyq salasynda qoldanylatyn memlekettik basqaru, zang shygharu, sot isin jýrgizu jәne is qaghazdaryn jýrgizu tili» degen zang joldaryn óreskel búzyp otyr. Sonday-aq, әue salasyna qatysty zan, ol – «Qazaqstan Respublikasynyng әue kenistigin paydalanu jәne aviasiya qyzmeti turaly» Qazaqstan Respublikasynyng 2010 jylghy 15 shildedegi № 339-IV Zany. Atalghan Zannyng 56 baby, 6 bóliginde kórsetilgen (sózbe-sóz) «Qazaqstan Respublikasynyng azamattyq әue kemesining kabina ekipajynyng mýsheleri jolaushylargha qyzmet kórsetude qazaq tilin erkin mengeruge mindetti» degen zannyng talaby da oryndalmaghan. «Eyr Astana» әuekompaniyasy «Tútynushylardyng qúqyghyn qorghau turaly» Qazaqstan Respublikasynyng 2010 jylghy 4 mamyrdaghy № 274-IV Zanynyng 24, 25, 26 baptarynda «qyzmet kórsetushining tútynushygha aqparattardy qazaq jәne orys tilinde jetkizu mindetti» degen zang talaptaryn tútynushygha qyzmet kórsetu barysynda búzghan. Beynerolikte jolaushynyng memlekettik tilde qyzmet kórsetuin birneshe mәrte súrasa da, atalmysh zandardy kompaniya qyzmetkerining búzuy jalghasa bergenin anyq kóruge bolady. Búl Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasyn syilamau dep týsinemiz.
«Eyr Astana» әuekompaniyasy ózining resmy mәlimdemesinde bizding barlyq qyzmetkerlerimiz qazaq tilin jetik biledi jәne jolaushylargha memlekettik tilde qyzmet kórsetedi dep qadap aitty. Biraq biz beynerolikte kompaniya qyzmetkerinen qazaq tilin esty almadyq. Sondyqtan biz kompaniyadan kelesidey qadamdardy oryndaudy talap etemiz:
- Memlekettik tilde qyzmet ala almaghan jolaushydan, atalmysh jaghdayda Oghyz Doghan myrzadan keshirim súrasyn.
- Memlekettik tilde qyzmet kórsetpegen kompaniya qyzmetkerine kompaniyanyng ishki tәrtibine sәikes shara qoldanylsyn.
- «Eyr Astana» әuekompaniyasy qyzmetkerlerining memlekettik tildi qanshalyqty mengergendigin tekseru maqsatynda qoghamdyq komissiya qúrylsyn. Onyng erkin jәne ashyq týrde jýrgiziluine mýmkindik berilsin.
NAZAR AUDARYNYZ: «Eyr Astana» әuekompaniyasy atalmysh jaghdaygha qatysty birneshe mәlimdeme jasady. Mәlimdemelerde Oghyz Doghan myrzanyng taqtayshany der kezinde kótermegeni aityluda. Oghyz myrza ol aiypty tolyq moyyndap, 6800 tenge aiyppúldy tóleuge dayyn. Biraq mәsele qarajatta emes, mәsele prinsipte. Egerde jolserik taqtayshagha qatysty eskertudi memlekettik tilde jetkizse, sózsiz talap oryndalar edi. Sebebi Oghyz myrza orys jәne aghylshyn tilderin jetik bilmeydi. Atalghan talaptar oryndalmaghan jaghdayda, Oghyz Doghan zang ayasynda óz mýddesin qorghaytyn bolady.
Almaty qalasy, 16.08.2017jyl