Adam tabighaty deysiz be? Ol bir qaraghanda birdey, tipti, bir-birinen aumaytyn sekildi kórinedi. Biraq, ishine qoyyp ketseniz shyrmauynan shygha almas sóz júmbaqty sheshkendey bolasyz. Ár bólmesine ýnilip miynyzgha tónkeris jasaugha mәjbýr etedi. Eshbir әlemde bolmaghan qúpiya syrymen ózine tartady da túrady. Árbir mýshesine arnayy sayahattaugha  shyqqanday uaqyt júmsap, túnyghyna batqynyz keledi. Eger әriyne, ol adamnyng jan dýniyesi erekshe, әri qúpiyagha toly bolsa...

Djek sonday jandardyng qatarynda. Ol ózin solay sanamaydy. Tek qasyndaghy joldastary ony ýnemi erekshelep túratyn. Djekting shyn esimi —Janghabyl. Amerikalyq ózi qúralpy dostary qazaqsha esimge tili kelmegendikten osylay atap ketken. Basqalardan ereksheligi — óte sauatty. Kýn sayyn kitap oqyp, gazet-jurnal paraqtamasa da, jer jahandaghy songhy janalyqtardy bilip otyrady. Janyndaghylargha sayasy oqighalardyn, olardan bolatyn qaterlerding boljamyn aitugha kelgende sheber-aq! Álemdi kýtip túrghan dýrbelenning astaryn úghynugha qúshtar.

Tang ata bere mysyq óleksesining iyisinen boyy titirkene oyandy. Múnday jaghymsyz iyisterge songhy 10 jyldyqta eti ýirense de, búl jolghy jatyrqauy basqasha edi. Búl joly óleksening ashy iyisimen qosa óz-ózinen jiyirkengen edi. Sondaghy bar alasapyrany boyyndaghy adam sýisinbes jat qylyqtarynyng múny jenip, jaqsy minezderining kelmesting kemesine minip ketkenine ókingendigi edi.

Býginderi ol Vashington kóshelerining túraqty kezbesine ainalghan. «Bilim-ghylym, órkeniyet pen mәdeniyetti, dindi, ónerdi baghyndyram» dep múhit asqan shaghy esine týsse, saghat tilin toqtatqysy kep ketedi. «Sәl kýte túr meni, uaqyt» dep aiqaylaghysy keledi. Artyna qarap, alysta qalghan balalyq shaghyn qol búlghap shaqyrady. Eger eriksiz kózi júmylyp, tәtti úiqygha berile ketse, týsinde ylghy kәri atasyn, kýshik kezinde kózin ashpastan anasynan aiyryp әkelip, ýlken etip ósirgen Qara auyz atty iytin kóredi. Kýnde úiqyly-oyau, kók pen jerding arasynda belgisiz kýshpen teketireske týsedi. Shoshyp oyansa, bәri jat, bәri aldamshy ekenin kórip, myna dýniyeden de, ózinen de bezip ketuge talpynady.

Qara auyz onyng eng jaqyn dosy bolatyn. Búl shet elge keterde qimay qoshtasqan. Auylynan biraz shaqyrym jerdegi dónning basyna deyin shygharyp salyp, «әri qaray ózing bar, mening tatar dәmim tausyldy» degendey eki kózi móltildegen kýii qalghan. Sol kezde itting jylaghanyn eng alghash kórgen. Múnday qúbylysqa bastapqyda tosyrqay qaraghanymen, keyin kele biraz nәrseni týsingendey boldy. Qara auyzdyng ne ýshin jylaghanyn sezindi. IYesining osy ketkennen qayta kelmesin it bolsa da bayqaghanyn bildi. Al búl adam bola túra, osynshalyqty sezimsiz bolghanyna qayran qaldy.

Kýndegi әdetimen halyqaralyq jogharghy oqu orynynyng aldyndaghy kópshilik kóp jýretin kóshe qiylysyna keldi. Birshama uaqyttan beri daghdygha ainalghan, ózine tiyesili oryngha jayghasty. Úiyqtaytyn jerinde ornalasqan kishkene әmbebap dýkennen shyqqan konfeti qorapshasyn ózimen birge ala kelgen. Sony aldyna qoydy da, úiqysyraghan adamgha úqsap, eki jenin bir-birine aiqastyra  arqasyn jargha taqady. Osy otyrghannan jarty saghat boyy eki kózin tolyq ashqan joq. Ara-arasynda qylilata ghana ashady da, bireu túsynan janay óte bergende jaba qoyady. Qos janaryn tónkergen kýii jer sýzedi. Adamdarmen janary týiise qalsa, «úyattan órtenip, ólip ketemin be, sóitip, tarihta bolmaghan ólim qúshamyn ba» dep qorqady.

Dәl solay esalang adamsha otyrghanynda tu syrtynan qúlaqqa jaghymdy, әri tanys әuen estigendey boldy. Múrnyna dala iyisi, jusan iyisi, tughan jerinde qysy-jazy bolatyn jel iyisi kelgendey boldy. Talmausyrap moyynyn keri búrdy. Kózin qalay ashqanyn ózi de bayqamay qaldy. Sirә, tosyn jaytty bayqaghanda barlyq adamnyng boyynda bolatyn shartty refleks bolar dep týidi. Miyn 180 gradusqa ainaldyryp, balalyq dumandy shaghyn, ósken ortasyn jadyna týsirgen әnning atauyn esine týsire almay qinaldy. Qúlaq týrip sózin tyndasa:

«Qayda jýrseng atameken,

Kókeyinde jatady eken,

Kýnning ózi úsyna

Qimay ony batady eken», — degen tarmaqtar keldi. Ándi tyndap bara jatqan jigitting jýzine qarasa, orys últynyng jigiti. Ýstine kiygen kiyimi qarapayym. Qolynda ýy kilti bar. Oghan taghylghan salpynshaqta kók tu alystan múnartady. «Búl týsim be, әlde ónim be» degendey ornynan atyp túrdy. Otandasqa jaqyndaghysy keldi. Biraq, әsheyinde alasúrmaytyn ishindegi jalghan namysy, «toqta-toqta, úyat bolady. Myna, mýsipir qalpyndy beytanys bolsa da, jerlesing kórmey-aq qoysyn» degendey bir jerde tabandap túryp qaldy. Álgi jigit jýrip ketkende búl әli essiz kýide túr edi. Biraz uaqyttan keyin esin jiyp ainalasyna qarasa, ymyrt týsip, qaranghylyq qúshaghyn aiqara asha bastapty. Dereu ketu kerek dep oilady. Mejeli ornyndaghy qorabyna qolyn sozyp, qayyrymdy jandardyng ishine tastaghan azyn-aulaq tiyn-tebenin kórip, kózine ystyq jas keldi. Qatty aiqaylap jylaghysy kelgenimen, tamaghyna bulyqqan óksik jiberer emes. Amal joq, ýnin shygharmay, eriksiz jatar jerge  tezirek jetuge ynghaylandy. Jyldam basyp, asyqqanymen kýnde jaqyn kórinetin ayaldamasy alystap ketkendey. Aldynan soqqan kýzding salqyn jeli algha jyljugha mýmkindik bermeytindey kórindi. Múnyng әlsiz keudesin iyterip, «sen aqymaqsyng sen otansyzsyng saghan eshkim kerek emes, sen de eshkimge kerek emessin» degen synay tanytatynday. Aqyry kedergini enserip, syz basqan jertólege jetti. Kýndizgi oqigha oiyna oralyp, jýregi qanjylay berdi. Qany ózge bolsa da, Amerika astanasynda jýrip qazaq әnin dauysyn barynsha shygharyp tyndap bara jatqan er azamatqa tәnti boldy.

Men netken sorlymyn? Qalaysha, mynaday halge týstim? Álde men ózime-ózim ýkim kestim be, әlde, mening taghdyrym qatal boldy ma? Nege qasymda janashyr eshkim joq, jalghyzbyn? Osy saualdar tónireginde týni boyy oilanyp shyqty. Ertengisin túra sala shekara jaqqa asyqty. Qaltasynda bir qújaty, ne bir aqshasy joq. Kedenshilerding tekserusiz ótkizbeytinin jaqsy biledi. Ústap alsa, әbden miy tityqqansha tergep-tekseretindiginen de habardar. Degenmen, esek dәme kónil týkpirindegi qiylugha shaq qalghan ýmit sәulesin ýzgisi joq. Qalay bolghanda da, ketu kerek, jetu kerek. «Ólsem, sonda óleyin» degen arman bar. Sol arman, maqsat, ýmit, belgisizdik, saghynu, sekildi san myng sezimin alyp, algha adymdap barady. Áytse de, keudesindegi jiyirkenish sezimi jogharydaghy dýniyelerge boy berer emes.

Shapaghat Serdәliqyzy 

Abai.kz