«Abay kz» aqparattyq portalynyng internet konferensiyasyna qatysu jóninde úsynys týskende, kóp oilanbay kelisim bersemde, qatty tolqyghan edim. Mýmkindigine qaray, oiymdy býkpesiz bildiruge tyrystym, jauaptarym bireuge únaghan, endi bireulerding kónilinen shyqpaghan shyghar, ony qalypty jaghday dep bilemin, júrttyng bәrining oiyndaghyny dóp basu mýmkin emes qoy, aldyma onday maqsat qoyghan da joqpyn. Men kóp qazaqtyng birimin, júrttan asyp ketken eshtemem joq. Key jaghdayda oilarymyz bir jerden shyqpay jatsa, ol mening ómirlik ústanymym, sizge jaghamyn dep ony ózgerte almaymyn.

Qúrmetpen, Jarasbay Sýleymenov

- Eger qazirgi biylik partiyasyna shynayy bәsekeles joq bolsa, keybir qarsylastary ne sebepti atylyp ketip ,sottalyp ketip jatyr eken ә?

- Taghy da aitayyn, dәl qazir «Núr Otan» partiyasyna bәsekeles joq. Óitkeni, bizde eldin, halyqtyng mýddesin oilaytyn shynayy, syndarly oppozisiya qalyptasqan joq. Bәri bas- basyna týie aidap, sayasy ýiirmening «shekpeninen» shygha almay jýr. Oghan da uaqyt kerek shyghar...

- Solbayaghy bla-bla, unas vse horosho markiza... Jaqsaryp kelemiz, órkendep kelemiz, ósip kelemiz... Osy kisini kók bazargha aparyp tachka sýiretkizip qoysa kórer edim qalay sayraghanyn.
Shoqan

«Abay kz» aqparattyq portalynyng internet konferensiyasyna qatysu jóninde úsynys týskende, kóp oilanbay kelisim bersemde, qatty tolqyghan edim. Mýmkindigine qaray, oiymdy býkpesiz bildiruge tyrystym, jauaptarym bireuge únaghan, endi bireulerding kónilinen shyqpaghan shyghar, ony qalypty jaghday dep bilemin, júrttyng bәrining oiyndaghyny dóp basu mýmkin emes qoy, aldyma onday maqsat qoyghan da joqpyn. Men kóp qazaqtyng birimin, júrttan asyp ketken eshtemem joq. Key jaghdayda oilarymyz bir jerden shyqpay jatsa, ol mening ómirlik ústanymym, sizge jaghamyn dep ony ózgerte almaymyn.

Qúrmetpen, Jarasbay Sýleymenov

- Eger qazirgi biylik partiyasyna shynayy bәsekeles joq bolsa, keybir qarsylastary ne sebepti atylyp ketip ,sottalyp ketip jatyr eken ә?

- Taghy da aitayyn, dәl qazir «Núr Otan» partiyasyna bәsekeles joq. Óitkeni, bizde eldin, halyqtyng mýddesin oilaytyn shynayy, syndarly oppozisiya qalyptasqan joq. Bәri bas- basyna týie aidap, sayasy ýiirmening «shekpeninen» shygha almay jýr. Oghan da uaqyt kerek shyghar...

- Solbayaghy bla-bla, unas vse horosho markiza... Jaqsaryp kelemiz, órkendep kelemiz, ósip kelemiz... Osy kisini kók bazargha aparyp tachka sýiretkizip qoysa kórer edim qalay sayraghanyn.
Shoqan

- Ómirde quanysh pen renishting almasyp jatatyny siyaqty, bәri birkelki bolmaydy. Jaqsyny jaqsy, jamandy jaman dep óz atymen ataugha ýirenuimiz kerek. Bәri adamnyng ózine baylanysty, eger aldyna ýlken maqsat qoyyp, sol jolda ayanbay ter tókse, alynbaytyn qamal joq. Al ómir boyy shybyq basyn syndyrmay, «auyrdyng ýstimen, jenilding astymen» jýrgisi keletinderding jaghdayy aitpasaq ta týsinikti. Mening de bir tuysym bar, mektepte sabaqty nashar oqydy, bilim qughan joq, júmysqa da qúlyqsyz, osylay uaqyttyng ótkenin de bayqamay qalsa kerek, qazir júrtyng bәrine ókpesi qara qazanday. Áline qaramay әngimeni sayasatqa әkelip tireytini de bar. Men oghan kezinde jaqsy bol, bilim al, ómirge osy bastan dayyndal degen ata-anandy tyndamasan, bolashaghyndy oilamasan, ómirge beyimdelmesen, bir kәsipting qúlaghyn ústamasan, Krylovtyng mysalyndaghy shegirkening kýiin keshseng oghan kim kinәli, olqylyqty óz boyynnan izde deymin. Bәribir boy bermeydi. Búl da onyng dengeyining tómendiginen dep oilaymyn. Biz de talay qiyndyqty kórgemiz, aghamyz joq, kókemiz joq, ýy boldyq, bala ósirdik, qysqa jibimiz kýrmeuge kelmey qinaldyq, osylay ósip jetildik. Biraq, boldyq, toldyq dep otyrghan joqpyz, bәrine tәube deymiz. Bazar biz ýshin qorqynysh emes, deputattyq uaqytsha júmys qoy, alda ne kýtip túrghanyn bir Alla ghana biledi...

- Jәke, súraqtargha jauap bergeninizge rahmet. Biraq kóp súraqtargha kónil audarmaghansyz ba, joq oqymaghansyz ba qaldyryp ketipsiz. Jerim, elim, tilim dep qinalyp kýndiz-týni júmys istep jýrgeniniz de shamaly. Áyteuir bir baghytta saylaushylarmen kezdestim, anda-múnda baryp keldim, habarlastym, bilem, jóndeledi degennen aspaytyn jauaptar. Bastaghan song sony ayaqtaugha tyrysyp kýndelikti sol oryndalmayynsha toqtatpau kerek, al Siz birin bastap ekinshisine kirisetin siyaqtysyz. Bastamalarynyzdyng bәri jaqsy solardy ayaq asty qaldyrmau kerek, Jәke. Anany jasadym, mynany jasadym dep esep bergenshe júmysty tynghylyqty isteu kerek. Keyin halqyng istegen júmysyna baylanysty baghasyn bere jatar.
Samat Almatydan

- Qadirli Samat, Sizben sóz talastyrghym kelmeydi, keng tolghaugha mýmkindik te joq. Astanada bolsanyz keliniz, әngimeleseyik, pikir almasayyq. Oigha alghannyng bәri bir kýnde oryndalmaydy ghoy, kóterilgen mәselelerdi men de úmytyp jatqan joqpyn.

- Assalauma alikum! Jarasbay agha! Sizden súrarym ózinizding kózqarasynyz boyynsha qazirgi qoghamnyng basty problemasy ne? Jәne ony qalay sheshuge bolady?
Siz ózinizding qyzmetinizge adalsyz ba? Mindetinizdi atqara alyp jýrsiz be? Naqty ne istep jýrsiz? Ómirinizde nege ókinesiz? (siz qanday firmanyng kiyimin kiyesiz? Búl Nazarbaevqa qoyylatyn súraqtardyng biri ghoy. Jauap bermey-aq qoyynyz songhy súraghyma)

-  Kóp jaghdayda bizding jastarymyzgha, tek jastarymyzgha ghana emes, otanshyldyq ruh jetispey jatqanday kórinedi. Onyng ózindik sebepteri de bar shyghar. Keshegi kenestik iydeologiyanyng qúrsauynan әli shygha almay kelemiz .Sóz joq, bir-eki  úrpaq auysqannan keyin janymyz da, arymyz da tazarady. Al soghan deyin qarap otyramyz ba?! Býgingi jastardyng Tәuelsizdikting shyn baghasyn bilmeui de mýmkin. Solargha týsindiru, olardy eljandylyq ruhta tәrbiyeleu bizding mindetimiz. Ol ýshin Tәuelsizdikting túghyryn asqaqtata beruimiz kerek, tarihymyzdy biluimiz, qasterleuimiz kerek. Búl endi úzaq әngime. Ózime jýktelgen mindetterdi qolymnan kelgenshe adal atqarugha tyrysamyn, júmystan qashpaymyn. Parlament deputaty bolamyn degen oiym joq edi, dәm jazyp kelip qaldym. Alghashynda jýreksindim, jauapkershiligi jenil emes. Meni tәrbiyelegen ústazdarym «qiyndyqtan qoryqpa, ózindi ózing ayamay júmys iste» deushi edi, qysylghanda osy sózderge jýginemin Mәjiliste Áleumettik-mәdeny damu komiytetining mýshesimin. Ókinishim joq, bar tilegim eldin, balalardyn, aghayyn-tughannyng amandyghy. Men baylyq qughan adam emespin, mýmkindigime qaray kiyinemin.

- Jarasbay agha! Internet arqyly halyqpen pikir almasugha, oilary men yqylasyn biluge degen riyasyz úmtylysynyzgha rizashylyghymdy bildiremin. Sizding Parlament qabyrghasynda kótergen elimizding últtyq merekesi Tәuelsizdik meyramyn óz dengeyinde atap ótu jónindegi úsynysynyz óte oryndy. Jana jylghy dayyndyq qazirden bastalyp ketti, ol kerek bolatyn bolsa Qazaqqa qatysy shamaly, músylmandyqqa jat mereke. Ony atoy salyp toylau arqyly әli de bolsa qúldyq sanadan aryla qoymaghanymyzdy, negizimizden ajyrap qalghandyghymyzdy dәleldey týsemiz. Tipti, osy kýni Elbasymyzdyng ózi qolyna ishimdik alyp túryp halqyna sóz arnaydy, bylayghy júrtqa ne joryq..... Jýzdegen jyldar boyy bodan bolyp, óz tarihynda nebir zúlmattardy basynan keshirgen halyq ýshin Tәuelsizdik kýninen artyq qanday mereke boluy mýmkin?! Siz issaparmen shet memleketterge shyghyp jýrsiz ghoy, mysaly AQSh memleketining últtyq merekesin qalay toylaghanyn kórgen bolarsyz, ne degen patriottyq ruh... memlekettik tularyn kóshelerinde jaynatyp iledi, túrghyndar óz ýilerining biyik jerlerine maqtanyshpen tularyn qadaydy, sonday-aq bauyrlas týrik eli qalay toylaydy desenizshi...ol kýnderi halyqtyng tәuelsizdikke degen qúrmetinen basyng ainalady, bayraghynyng kóp tigilgeni sonshalyqty kósheleri qyp-qyzyl týske boyalady...ne degen maqtanysh, qadir qasiyet! Biz Hristostyng merekesine 2 ay búryn kirisip, dayyndalyp әlekpiz... Onyng ýstine eldi songhy Preziydent saylauynan beri Jeltoqsan kóterilisining elesi kezip jýrgen siyaqty, biylik sekem alady da túrady. 16-jeltoqsangha birneshe kýn qalghanda JOO studentterining barlyghyn auyldaryna qaytarady, tәuelsizdik kýnine berilgen demalys kýnderi kóshege shyqpaymyn, qalada bolmaymyn dep qolhat jazdyryp alatyn oqu oryndary da bar, ne degen masqara...Osylaysha elimizdegi eng ýlken, qasiyeti jaghynan Qazaqqa barlyghynan basym osy mereke eskerusiz qala beredi. Osy kótergen mәselening sonyna jetuine, jalpyúlttyq merekemizding layyqty atap ótiluine baylanysty júmysty sonyna deyin jetkizuinizdi súraymyn.
Arman

- Aytqandarynyzdyng bәri oryndy. Osy mәselelerdi kóp bolyp oilastyrsaq, bәrimiz júmylsaq, sheshemiz. «Kósh jýre týzeledi» dep halqymyz bekerge aitpaghan ghoy, keyde qyzbalanbay, aqylgha salghanymyz da jón siyaqty. Bolashaqqa ýmitpen qarayyq.

-       JOO-ny bitirgen týlekterden enbek ótilin súraydy. Oquyn jana bitirgen studentterde qanday enbek ótili boluy mýmkin? Osy mәseleni nege qarastyrmaysyzdar?

- Ómirde múnday jaghdaylar az kezdespeydi, ne aitayyn, kýresu kerek, kýresu kerek!

- Qazir bizding elimizde sportqa kóp kónil bólinude, әsirese qysqy oiyndargha, onyng mysaly Almaty men Astanada ótetin qysqy Olimpiada. Biraq bizding soltýstik ónirde búny mәsele dep qaramaydy. Mysaly, bizde jasóspirimder hokkey komandasy bar. Olar 2010 jyly Qazaqstan chempiony ataghyn alghan. (B tobynda). Olargha aldaghy uaqytta óz dәrejelerine jetu ýshin, múz aidyny kerek. Barlyq oblystarda bolghanymen, bizde búl mәsele әli de jabuly kýiinde qalyp otyr. Qyzyljar qalasynda múz aidynyn ashugha óz ýlesinizdi qosuynyzdy ótinemiz. Qyzyljar qalasynyng jastary.

- Rasynda da, bizding ónirde sport qúldyrap ketti, búrynghy pozisiyalardan aiyrylyp qaldyq. Sizderding tilekterinizdi eskeremin.

- Aldymen qazaqtyng qamyn jegen Sizdey Azamatqa basymdy iyip, taghzym jasaghym keledi! Ertengi kýni Ábish pen Bekbolat siyaqty súnqyldap ketpeseniz bolghany. Jarasbay agha, 1-qantar - maskýnemder merekesin mýlde jauyp, onyng demalys kýnderin Tәuelsizdik merekesining demalys kýnderine qosugha qalay qaraysyz? Ámise, bizde Petr-1-ding tuylghan kýni de jana jyl, Úlystyng úly kýni - әz Nauryz da jana jyl bolyp jýrgen joq pa?

- Tileginizge rahmet. Ábish aghamyz ben Bekbolat inimiz -dara túlghalar, olardyng aldynda men әrqashan basymdy iyemin. Bar jaqsylyghyn bir kýnde syzyp tastap azamattyng jýregine jara salmayyq. 1-qantardyng tarihyn óziniz de bilip otyrsyz ghoy, onyng endigi ghúmyry úzaq bolmaydy, kózqaras ta, sәn-saltanaty da ózgeredi. Men ózim osylay oilaymyn.

- Jarasbay agha, renjimeniz, shynyn aitu kerek osy saylanghan Mәjilis deputattary eng sәtsiz júmys atqarghan, halyqtyng mún-múqtajy parlament qabyrghalarynan az kóterilgen әlsiz deputattar dep oilaymyn. Osy súraqty basqa bir deputatqa qoyghanda ol kisi «sizder bizding ishki júmystarymyzdy bilmeysizder, biz kóp júmys jasaymyz, oiymyz tek halyqtyng qamy, birli-ekili teledidardan sóilegender qayta komiytet otyrystarynda enjer, BAQ-ta atymyz bolmasa da qyruar tirlikpen ainalysatyn enbekqor deputattar bar», dep renjip qalghan. Siz qalay oilaysyz shyn mәninde solay ma? Onyng ýstine osy shaqyrylymdaghy deputattardyng basym kópshiligin qarapayym halyq tanymaydy, ne ózderin tanytarlyq is bitirmeydi, olardy «Núr Otan» partiyasy qanday qasiyetterine, jetistikterine qarap iriktedi? Shyny kerek, sizdi de halyqtyng basym bóligi Qyzyljar turaly mәlimdemenizden song tanydy, tәuelsizdik merekesin layyqty sharalarmen atap ótu turaly úsynysynyzdan song halyqqa jaqynday týstiniz. Qazir halyq ýshin eng keregi deputattardyng últtyq mәseleler tónireginde úiysu mәselesi ekendigining dәleli emes pe, qalay oilaysyz? Kabiynetten shyqpay qaghazgha shúqshiyatyn deputattardan ne payda, payda bolar-au, eger ýkimet úsynghan zandargha syn-eskertpeler jasap qyzu talqylau bolyp jatsa. Sizderde barlyghy birauyzdan qabyldanyp jatady ghoy. Búl  qalay?

Arman

- Arman, maghan ini bolatyn shygharsyz, eng aldymen súraghynyzgha rahmet. Búl saualgha tolyqandy bolmasa da, tiyip-qashyp jauap bergen siyaqtymyn. Mәjilis óz júmysyn oidaghyday atqaryp jatyr. Ásirese, daghdarys esik qaqqanda kóp is tyndyrdy, qajetti zandardy uaqytynda qabyldap, ýkimetting qiynshylyqtarmen kýresuine, naqty sharalar belgileuine jol ashty. Al endi belgili, belgisiz deputattar degenge kelsek, múny әrtýrli týsinuge bolady. Búl da ótkenning sarqynshaghy ma deymin, óitkeni kenes zamanynda osynday oryndargha jasyna, kәsiby biliktiligine qaramastan belgili adamdar, yaghny enbek erleri saylanatyn. Sosyn olar qalghyp-shúlghyp otyratyn. Mening óz oiymsha, Parlamentte júmys isteytin adamdar otyrulary kerek, onyng tanymal boluy mindetti emes. Aytalyq, biz bәrimiz jaqsy biletin suretshi nemese jazushy bar delik, al ol sayasatpen ainalyspaydy, ózi tandaghan taqyrypty qauzay beredi. Sonda qalay?.. Óz basym atymdy shygharayyn, júrtqa jaqsy bolyp kórineyin dep jýrgen adam emespin. Qayta osynday «belsendiligimnen» tayaq jeytin kýnderim az emes. Bilmeymin, ata-anam osylay tәrbiyeledi me eken, әlde jurnalistik qyzmetimnen qanyma singen әdet pe, noqtadan basym shyghyp kete beredi. Jalpy, Sizding súraqtarynyz maghan únady.

- Jәke, bireuimiz maqtasaq maqtay beremiz, jamandasaq jamandaymyz. Bilsek te bilmesek te aralasatynymyz da bar. Siz halqynyz ýshin batyl mәlimdeme jasap jýrsiz, sol nege oryndalmaydy? Keregi joqtardy qabylday salatyn deputattar Qyzyljargha kelgende nemene keri tarta qaldy?
Sizge súraghym deputattarymyz eli ýshin, jeri ýshin júmys istep otyr dep aita alasyz ba? Assambleya degen ne ýshin kerek, nege bizding namysymyz ayaqqa taptalyp jatady? Qalay oilaysyz, qashan sheshiledi osylar? Bizge elin, jerin oilamaytyn, tek ózderining qúlqyny ýshin otyrghan deputattar kerek pe? Nege olarda batyldyq joq? Neden qorqady, ómir sýre almay qala ma, ashtan qalamyn dep qorqa ma?
Óz elimizde jýrsek te qazaqtar óte nashar túratynymyz ras qoy. Auyl degen bayaghyda qúryp bitti, qalada ne ýiimiz, ne jerimiz joq. Baraholka da, bazar da ish-kiyim, úsaq-týiek satumen, tashka iyterumen, basqa últtyng adamdaryna malay bolumen ómir sýrip jatyrmyz. Tapqandy kvartiragha tóleysin, ishken, jegenine jetpeydi. Qaytyp qazaq kóbeyedi, óz tilimizde sóileuden úyalamyz. Kóshede kele jatsang tek jastar emes atalarymyz, apalarymyz qazaqsha emes oryssha sayrap jýredi. Qazaqsha súrasang qazaqsha bilip túrsa da oryssha jauap beredi. Jәke, aita berse qazaqtyng 95-96 payyzy nashar ómir sýretinin bilesiz ghoy. Ony barlyghy biledi. Sonyng bәrin bilse de nege ótirik maqtanady, televizor kórsen, radio estiseng de maqtanady da jatady. Al kemshilikterimiz kóp ekenin jasyryp qoyady.
Jake, Siz elim degen er bolsanyz osyndaylardy da úmytpauynyzdy súraymyn. Sizdi ol jerde qoldaytyndar tabylmasa, halqyng qoldaytynyna seniniz.
Almatydan

- Sizder ne aitsanyzdar da, men renjimeymin. Bәrimiz de pendemiz, bes sausaq birdey emes. Áriptesterimnin, jalpy Mәjilisting qyzmetine bagha bergenim dúrys bolmas. Syrt kóz synshy desek te, rasynda da sizder bile bermeytin mәseleler de kóp qoy. Deputatardyng negizgi qyzmeti- zang shygharumen ainalysu, sóz joq, búl mindet oidaghyday oryndaluda. Sizding aitqandarynyzdyng bәrin joqqa shyghara almaymyn ,qayda bolmasyn әli sheshilmegen mәseleler az emes. Oghan bir jaghynan ózimiz de kinalymyz. Bir ghana mәseleni alayyqshy, naryqtyng alghashqy jyldarynda auyldaghy qiyndyqtan qashyp ,qalagha qaray ýdere kóshtik. Osydan ne úttyq? Nege de­seniz, auyldaghy ýilerin sata alsa sa­typ, sata almasa tastap ketip jat­qan ýlken-kishining bәri birdey qaladan layyqty ornyn tauyp jatqan joq. Oghan kóptegen mysal­dar keltiruge bolady. Ózim biletin birneshe otbasy tórt-bes jyldan beri qalada pәter jaldap túryp jatyr. Osy uaqyt ishinde olardyng aldy alty pәter auystyrdy. Óitkeni, jastary úlghayghanmen әli zeynetkerlikke shyqpaghan olardyng túraqty tabys kózderi joq. Tiyip-qashyp júmys istegen bolady, odan týsken payda tamaq pen kiyim-ke­shekten artylmaydy. Al, pәter iye­leri týrli jeleulermen pәteraqy­nyng kólemin úlghayta beredi. Mine, osynday jaghdayda bir pәterden bir pәterge kóshpegende ne isteydi. Mún­day túrmystyng taghy bir ke­lensizdigi - ómir boyy jighan-ter­gennen aiyrylyp qalu qaupi bar. Búl da qazekene onay soqqy emes qoy.  Jastargha kelsek, qalada olar­dyng da shekeleri shylqyp jýrgen joq. Óitkeni, tiyisti bilimi joq, kәsiby dayarlyghy tómen, keshegi traktorshy, malshygha, bolmasa mek­tepti әupirimdep jýrip әzer bitir­gen, әli ony men solyn tanyp ýl­germegen auyl balasyna qaladan júmys onaylyqpen tabyla qoya ma? Múnda qos-qos diplomymen júmys taba almay jýrgender de joq emes. Ádette, osynday jaghdaygha tap bolghandardy әngimege tarta qalsan, "auylda júmys joq" degendi kól­deneng tartady. Búghan jaghdaydy bilmesem, bas shúlghyr edim, tap qa­zir kelise almaymyn. Auylda jú­mys jeterlik. Niyet bolsa ýlken de, kishi de eki qolgha bir júmys tabady. Shal aqyn audanynda mynaday bir qyzyq jaygha tap boldym. Aralary on bes shaqyrymnan aspaytyn qatar qonghan eki auyldyng bireuinde túrghyndardyng malyn baghatyn adam tabylmapty. Sodan ne isteu kerek? Ýlkender jaghy aqyldasa kelip mal­shyny kórshi auyldan shaqyrypty. Qazir qay auylda bolmasyn kóbirek mal ústaugha mýmkindik bar, jayy­lym, shabyndyq keneygen, búryn­ghyday auyl irgesine deyin jyrtyp, egin salyp jatqan eshkim joq. Maya-maya shóp ýiip, malmen biraz mәselesin she­ship otyrghandar, qay auylda bol­masyn, bar. Osy ónimdi dayyndau­men kim ainalysady? Óki­nish­ke qaray, biz sóz etip otyrghan auylda búl iske de bir adam bilek sy­ba­nyp shygha qoymapty, ýsh jyldan beri kórshi auyldyng jigiti et, sýt, basqa da mal ónimderin qala­gha tasymaldap, otbasyn asyrap jýrgen kórinedi. Osyghan qatty úyaldym. Batystyng bir oishylynyng «Memleket halyqty emes, halyq memleketti asyrauy kerek» degenin oqyghanym bar edi. Osy sózderding de jany bar siyaqty. Biz әli de sol bayaghy masyldyq pighyldan aryla almay kelemiz. Áytpese, qazir isting kózin tabamyn, jaqsy ómir sýremin degenderge mýmkindik mol. Ómirge beyimdeleyik, ózimiz de qarap otyrmayyq.

-  Jәke, osy din men memleketti bir-birinen bóle qaraugha qalay qaraysyz? Qazaqstan Islam әlemine (IYKÚ) tóraghalyq ete ala ma?

- Biz, Ata Zanymyzda aiqyndalghanday, zayyrly memleket qúryp jatyrmyz. Demek, memleket dinning ,din memleketting isine aralaspaydy. Bizding elimiz kez kelgen halyqaralyq úiymgha basshylyq ete alatynyn dәleldedi. Búl el ýshin qajet qadam. Osydan jiyrma jyl búryn Qazaqstandy qay el bilushi edi, qay memleket bizben sanasushy edi? Qazir jaghday ózgerdi ghoy, osyny týsinuimiz kerek.

- Jәke, sizdey abzal azamattar shyghyp jatqan Baluan auylyna sәlem aitarsyz. Auyldyng býgingi jaghdayy qalay eken?

- Tughan auylym Baluangha jii baryp túramyn. Aq qayyndardyng arasynda, tórt kólding jaghasynda qonys tepken qútty meken edi. Qazir jýdep túr. Auyl túrghyndarynyng jartysy derlik qalagha, basqa eldi-mekenderge kóship ketti. Jaghdaydyng osylay bolaryn bilip erte shyryldaghan edim, onymnan eshtene shyqpady. Qajet deseniz, myna materialgha kóz jýgirte salynyz, sonda kóp jaydy týsinesiz.

Oylanayyq, aghayyn!

AUYLDASTARYMA AShYQ HAT

«Soltýstik Qazaqstan», 11 nauryz 1995 jyl

Ardaqty aghayyn, kymbatty agha-apalarym, ini-qaryndastarym, ózderinizben tayauda ghana eki mәrte jýzdesip, býgingi kýn ýrdisinen tuyndap otyrghan birqatar mәselelerdin   tónireginde  pikir alyssam da, osy hat arqyly taghy bir tildesudi jón kórdim. Oghan meni iytermelep otyrghan auyldyng býgingi auyr túrmysy. Ózderiniz jaqsy bilesizder, men otyz jyldan astam uaqyt boyy qalada ómir sýrip kele jatsam da tughan auylym Baluangha at izin jii salyp túramyn. Erterekte auylgha soqqan sayyn onyng uaqytpen birge kórkeygen beynesine kónilim tolyp, quanyp qaytushy edim. Sol kýnderi jasampaz isterdin jeteginde jýrgen jerlesterimning jýzinde núr oinasa, býgin mún, uayym-qayghy basym ekeni bayqalady.

Kiyim-keshekke týsken jamaugha da kónermiz-au, jýrekke týsken jarany qalay emdeymiz?! IYә, dәl býgin auylda shekesi shylqyp otyrghan eshkim joq, naryq әkelgen qiyndyqtar kóshe-kósheni boylap, qaqpalardy kezek-kezek qaghyp keledi. Búl bir týsiniksiz zaman boldy: mandayter enbek-aqyndy ailap ala almaysyn, alansyz qarttyghymdy qamtamasyz etem dep ómir boyy bel sheship, tize býkpegen zeynetkerlerding de qolyna kók tiyn tiyip jatqan joq. Qarjynyng tapshylyghynan ghana tuyndaytyn problemalardy tize bersem, qaghazdyng beti jetpes. Naryqtyng toryna týsken halyqtyng ne nәrseden bolsyn qoly baylanyp otyr. Bir ghana mәseleni alayyqshy, basy auyryp, baltyry syzdaghanmen, auyldan attap shygha almay amalsyzdan ýiinde býk týsip jatqandar, bolmasa syrt kózge syr bermey tistenip jýrgender qanshama.

Mine, osylay bir-aq kýnde әleumettik әdilettilikting aty óshti. Endi ne isteu kerek? Osy saual kópten mening de kónilimnen shyqpay jýr. Aldyma qarasam, jylt etken sәule kórinbeydi, al artym byt-shyt qirap jatyr. Ne isteymiz, qaytsek qazirgi jaghadan - alyp, ayaqtan shalyp jatqan qiyndyqtardyng betin qaytaryp, ensemizdi kótere alamyz? Osynday oilardyng jeteginde aqyldaspaq bolyp jaqynda ózderinizge kelgen edim. Sizder qoyghan sansyz saualdar oidaghynyng bәrin aqtarugha týrtki boldy. Sonda men sizderge ne úsyndym. Búl arada eki saghattan astam uaqytqa sozylghan sol әngimeni qaytalap jatpay-aq qoyayyn. Tek ózim úsynghan negizgi baghyttardy esterinizge sala ketsem artyq bolmas.

Birinshiden, men sizderge naryq degen alpauyttyng eshkimdi ayamaytynyn, dәl býgin onyng aldynda Ýkimet te dәrmensizdik tanytyp otyrghanyn, elde berekesizdik beleng alyp bara jatqanyn, qúdaydan da, zannan da qoryqpaytyndardyng kóbeyip ketkenin aittym. "Áy"-der әje, "qoy" - der qojanyn» joqtyghyn paydalanyp qoyny-qonyshyn toltyryp jatqandardyng da az emes ekenin jasyrgham joq. Baylyqqa qúnyghyp jauapkershilikten júrday bolghan kóptegen basshylar halyqtyng ondaghan jyldar boyy tyrnaqtap jinaghan iygiligin ondy-soldy shashuda. Osyny Ýkimet, jergilikti jerdegi әkimder, húqyq qorghau organdary kórmey otyr dep kim aitar. Áriyne, biledi. Bilse de ýndemeydi, qolynan qaqpaydy. Osynday jaghdayda Ýkimet bizdi asyraydy dep qol qusyryp qarap otyru dúrys pa? Meninshe búl sharasyzdyqqa moyyn úsynu degen sóz. Onyng arty nege әkelip soqtyratyny belgili ghoy. Qayyrshylyq ómirding qamytyn kiige asyghuymyz qalay? Men sizderge osyny, endi aspannan shelpek jaumaytynyn dәttedim.

Barshanyz da týsingendey bas shúlghysyp: «Sonda ne isteuimiz kerek?» degen saualdy kóldeneng tarttynyzdar. Mening jauabym: Búl arada sizderde kenshar negizinde qúrylghan újymshardan bólinip shyghudan basqa tandau joq. Búl sizderge ne beredi? Eng aldymen óndirilgen ónimning bәri auylda, halyqtyng ózinde qalady, tistegenning auzynda, ústaghannyng qolynda ketpeydi. Aralarynyzdan isker de adal basshy shyqsa, bir jylda bayyp ketpegenmen qayyrshylanudyng joly qiylady. Ol ýshin, әriyne, auyl túrghyndary: jasy bar, kәrisi bar, bir jennen qol, bir jaghadan bas shyghara yntymaqtasa enbek etuleri, әsirese, ýnem men úqyptylyq jolyndaghy kýreske belsene qatysulary kerek.

Mysaly, Baluan auyly ýshin 200 bas iri qarany jaylaugha tehnika kýshin paydalanudyng ne qajeti bar? Jalpy jan-jaqty oilastyrsa, naryqqa ótpeli kezende kez kelgen kәsiporyndy qaryzgha belsheden batyryp otyrghan elektr quatyn da, sudy da eseppen paydalanugha, sol arqyly shyghyndardy edәuir azaytugha bolady. IYә, býginde ne nәrsege bolsyn, esep tóreshi ekenin týsinetin mezgil jetti. Jәne osy isten újymnyng birde bir mýshesi shet qalmaugha tiyis. Men osy jaylargha egjey-tegjeyli toqtala kelip, mәseleni jedel, kóktemgi egiske deyin sheshpesenizder songhy mýmkindikten airylyp qalatyndarynyzdy eskerttim. Sabaq bolar, oy salar degen maqsatpen negizgi qorlary tausylghansha tityqtay bergen, aqyry eshkimge kereksiz bolyp qalghan Lenin audanyndaghy «Almaty» kensharynyng mysalyn da keltirdim.

Oydy oy qozghaydy degen emes pe, «Dúrys eken, onasha búzau aidap ta kóreyik" - destinizder. Sol arada «Dauysqa salayyq, nesine sozbaqtay beremiz» degender de boldy. Men múnday qadamnyng jauapkershiligi zor ekenin, sondyqtan auyl týrghyndaryn mýmkindigine qaray týgel jinap aqyldasu qajettigin, ortalarynyzgha újymshar basshylaryn, jekeshelendiru isimen ainalysyp jýrgen mamandardy da shaqyrudyng artyq bolmaytynyn týsindirdim. Mine, osy sózge toqtap kelesi aptada taghy da kezdespek bolyp, sonda tughan auylymyzdyn bolashaghyna qatysty mәselelerdi keng tolghamaq niyette tarqastyq.

Sol-aq eken, maghan qalagha telefon shalyp, Baluan auylynyng taghdyryna alandaushylyq bildirushiler kóbeyip ketti. Solardyng biri Sergeev audany әkimining orynbasary V. P. Popov: «Tynysh jatqan auyldy dýrliktiruing qalay?» - dep ózimdi kinәlay sóilegen. Ol auyldyng mening taghdyryma tikeley qatysy bar ekenin, ondaghy jaghdaygha alandaytynymdy týsindirmek niyetimnen týk shyqpaghan song men astyndaghy júmsaq oryndyghyna ghana mәz әkimger basshynyng kolynan týk kelmeytinin, elge jany ashymaytynyn, qalyptasqan jaghdaydyn erekshelikterin týsinbeytinin betine basugha mәjbýr boldym. Osylay biraz jerge baryp qalsaq ta, alda bolatyn jinalysqa shaqyrdym. Biraq ózderiniz bilesizder, halyq kóp jinalghan ekinshi jinalysqa audannan eshkim kelgen joq. Újymshar diyrektory Abylay Baltabaev (ol da auyl balasy ghoy) óz esebinde jaghday búlay bola berse, ýkimet tarapynan koldau-kómek jasalmasa, sharuashylyqtyn daghdarystan shygha almaytynyn,  Baluan  bólinemin dese enshi beruge әzir ekenin ashyq aitty. Qiyndyqtardy da býgip qalghan joq. Degenmen býgingi tanda sharuashylyq basshysynyng qolynda damudyng naqty baghdarlamasy joq ekenin angharu qiyn emes edi.

IYә, daghdarystan shyghudyng onay jolyn kórip otyrghan eshkim joq. Degenmen qasqyrdan qoryqqan adamnyng ormangha barmaytynyn esterinizge saldym. Jýreksinip, auyq-auyq kýrsine bergenmen is bite me, sony nege oilamaysyzdar. Ótken jyldy 12 million tengege juyq shyghynmen ayaqtaghan, basqa da qaryzdargha belsheden batyp otyrghan sharuashylyqtyng endigi jerde kimdi asyrap-saqtaytyn qauqary bar?! Erteng az ghana mal da bitedi. Songhy bir jyldyng ishinde qatargha bir de bir tól qosylmasa, qayta tórt týlik jýzdep kemip jatsa, salanyng bolashaghy  turaly  ne aitugha bolady? Jaqsy, qolda bar maldy týgel naryqqa qúrbandyqqa shalayyq, sonda halyqqa ne qalady? Sizderding oilarynyzdy oyatsam degen niyetpen mynaday karapayym mysalgha da jýgingen edim. Ákening kolynda eki siyry bolsa bireuin enshi súraghan balasyna bermey me, al joq bolsa nesin beredi. Sol siyaqty, kenshar toz-toz bolmay túrghanda bólinsenizder koldarynyzgha, әiteuir, birdeme tiyedi ghoy. Al erteng qaltanyng jyrtyghy әbden keneygende, tayaqtan basqa ne ústap shyghasyzdar.

Baluanda qazirding ózinde júmyssyz otyrghandar jýzden asady. Mine, osyny eskerip jana júmys oryndaryn ashumen ainalysu  kerek  pe? Kerek.   Eger Baluan jeke  bólinip shyghyp, óz ónimderin ózi úqsata bastasa, shaghyn ghana bir seh ashsa da biraz mәsele sheshiler edi-au. Biraq sony  oilap  jatqan    eshkim  joq. Bayaghy jartas, bir jartas.

Samarqaulyq, joghary jaqqa qarap auyz asha beru, «anau nege joq?, «mynau nege joq?» degen siyaqty sansyz saualdar ghana halyqtyng my qatparlaryna myqtap sinip alghan. Ekinshi jinalystyng barysynda men   osyny anghardym. Áriyne, jekeshelendiru  zorlyqpen jýzege asyrylatyn is emes. Sol siyaqty onyng naryqtyng ajyramas manyzdy buyny ekenin de dәleldep  jatudyng qajeti joq. Óitkeni, qazirgidey halyq sharuashshyghy jana ekonomikalyq qatynastargha  kóshe bastaghan kezde jerine, eline ie bolmasang ising algha baspaydy, túrmysyng jaqsarmaydy. Aldyn almasan, naryq erten-aq túnghiyghyna tartyp әketedi.

Kýnderding kýninde ony da týsinersizder-au! Biraq odan ne payda?!

Áriyne, búl barlyq auyldargha qatysty mәsele. Sondyqtan men (ózimning auyldastaryma arnaghan, osy sózderim basqalargha da oy salar, ýlken iske qozghau bolar degen ýmittemin. Halqymyz «Kelisip pishken ton kelte bolmas» - demeushi me edi, úiqyly-oyau jýrip kóshten  qalyp koymayyq. Siz ne aitasyz, aghayyn!

Jarasbay SÝLEYMENOV,

jurnalist, oblystyq   mәslihattyng deputaty

QABYL

- Jәke, jalpylamay sóiley bergenshe naqty jauap nege bermeysiz. Qyzyljardyng obalyna qaldynyz. Kóp sóz boq sóz. Deputat bolghaly mәlimdeme jazudan basqa qoghamgha naqty qanday paydaly is jasadynyz?

- Óz basym «Abay» portalyn oily oqyrmannyng otauy dep bilemin. Sondyqtan aty-jóni kórsetilmegen pikirlerding órip jýrgenin qalamaymyn. Biz mәdeniyetti pikir almasugha ýirenuimiz kerek. Oilarymyz bir arnada toghyspay qaldy dep, jauyghudyn, qarghap-sileudin, auyr-auyr sóz aitudyng esh reti joq. Kim bәrin bilemin dep aita alady, mening de bilmeytinim kóp. Al deputattyq qyzmetime kelsek, oghan bagha beru mening júmysym emes, saylaushylar, qatar jýrgen әriptesterim óz sózderin aitugha tiyis.

- Qúrmetti depudat myrza, siz Astana qalasyndaghy basqarmalar men mektep jәne basqa memilekettik oryndardan, júmystan qysqaryp qaldym dep zar enirep jýrgen adamdardy kórdiniz be? Kórgen joqsyz dep oilaymyn. Sebebi, men de on oryn artyq bolatyn onyng beseuine zeynetkerlerdi, beseuin jalghan attarmen aqshasyn paydalanyp kelgen bolatynmyn. Zeynetkerlerden de az olja týspeytin... Solardy qysqartyp qoyaya saldym. Qalay oilaysyz, orynyqtylyqty osylaysha saqtap otyrghanymdy týsinbeydi dep oilamaymyn. Jalghasty meni jey almaydy deseniz qatelesesez ... Sizder salghan sara jol әli danghyl. Sizding әriptesiniz Mәjilis deputaty B. Tileuhandy uahabist deydi. Soghan ne deysiz?

- Bekbolat  siyaqty azamattar bizde kóp emes. Olardy ayaqtan shalyp, etekten tartqannan góri, olarmen maqtanuymyz kerek.

- Jarasbay agha, sizding auylgha degen janashyrlyghynyzdy bilemiz. Oghan ózimiz de talay ret kuә boldyq. Arynyzdy tu qylyp biyikte ústap kelesiz. Sizding bir auyz sózinizding arqasynda ózinizding tughan auylynyz Baluan auylyndaghy mektep jabylmay, әli de bolsa júmys istep keledi. Oghan myng alghys. Biraq bir ókinishtisi osy Baluan auylyna qarasty jer memlekettik qor retinde belgilenip, oghan egin ekkender bar. Biraq osy qordan emes auyl túrghyndarynyng ýlesi bar jerlerge nege egin egilmeydi? Auyldastarynyzgha qoldau bolar edi ghoy, az da bolsa.

- Osy jayynda  jerlesterim maghan ótinish bildirgen, úmytqan joqpyn, jaqynda ghana audan әkimimen sóilestim ,bir sheshimin tabuymyz kerek.

«Abay kz» portalynyng qalyng oqyrmanymen oy ortaqtasugha mýmkindik jasaghan  azamattargha, osy әngimege ýn qosyp otyrghandardyng barlyghyna shynayy rizashylyq bildiremin.