Astanagha issapar barysynda Halyqaralyq «EKSPO-2017» kórmesine bardym. Aptanyng ortasy, júmys kýni bolghanyna qaramastan, kisi qarasy әjeptәuir eken. Ásirese Qazaqstan últtyq pavilionynyng aldynda adam kóp, tipti úzyn-shúbaq kezek kórinedi. Kelushilerding moldyghyna qaramastan kezek reti tez jyljyp, júrt bes-on minuttan úzamay ishke kirip jatyr.

Biz barghan kýni kórme aumaghyndaghy «Últtyq kýn» sahnasynda Ýndi elining últtyq meyramyna oray úiymdastyrylghan is-sharalar ótip jatty. Ýndistan Respubikasynyng Qazaqstan Respublikasyndaghy Tótenshe jәne Ókiletti elshisi Harsh Kumar Djayn myrzanyng resmy bayandamasynan keyin QR Syrtqy ister ministrining orynbasary Aqylbek Kamaldinov qúttyqtau sóz sóiledi. Sosyn Ýndistannyng Gudjarat shtatynan arnayy kelgen «Rang Bahar» by toby óner kórsetti. Is-sharanyng jalghasy «EKSPO-2017» kórmesining Ýndistan pavilionynda jalghasty.

Ýndistan – qazir tehnologiya salasyna investisiya tartu baghytyndaghy eng tartymdy ýsh elding biri. Elding býgingi basshylyghy ghylym men tehnikagha airyqsha mәn beredi, onyng ekonomikalyq ósimge alyp barar basty baghyt ekenin jaqsy týsinedi. Ghylymy zertteuler jóninen dýniyedegi eng aldynghy qatarly elderding qataryna qosylghan Ýndistan gharyshty iygeru salasynda da jahannyng jetekshi bes memleketining biri bolyp otyr. Búl elde gharysh baghdarlamalary boyynsha zertteu túraqty ótkizilip túrady.

Qazir Ýndi elinde 27 jer serigi júmys isteydi, onyng 11-i el aumaghynda baylanys jelisining qyzmetin jenildetedi. Múnyng ózi elding gharysh tehnologiyalary salasynda ilgeriley týsuin qamtamasyz etip otyr. Bir mezette 104 jer serigin úshyrghan әlemdegi birinshi memleket retinde tarihta qalghan Ýndistan bolashaqta osy saladaghy jetekshi elderding birine ainalmaq.

El ýkimetining energetika sayasaty halyqaralyq kýn aliyansynyng talaptaryn basshylyqqa alady. Múny «EKSPO-2017» halyqaralyq kórmesindegi Ýndi pavilionynyng mazmúnyna qarap-aq angharugha bolady. Ýndistan biyligi qazir auyl túrghyndary men shalghay aimaqtardaghy halyqtyng túrmysyn jaqsartu mәselelerine bas qatyruda. Búl ýshin jappay biomassa men kýnnen quat jinaghysh paneliderdi paydalanatyn innovasiyalyq tehnologiyalar endirilip jatyr. Onyng ishinde teniz suyn túshylandyru qúrylghysy, mikrosәule kýmbezi jәne jaryq energiyasyn shoghyrlandyrghysh sekildi tehnologiya jetistikteri bar.

Ýndistannyng ontýstiginde ornalasqan Kochin qalasynyng (Kerala shtaty) halyqaralyq әuejayy – elding osy baghyttaghy eleuli jetistikterining biri. Búl – jýz payyz tek Kýn quatyn ghana paydalanyp, júmys isteytin dýniyejýzindegi túnghysh әuejay. Saghatyna 15,5 megavatt quat jinaytyn kýn batareyalary shamamen 10-11 gektar aumaqqa sozylyp jatyr.

«EKSPO-2017» kórmesining basty taqyryby – Kýn energiyasy bolsa, jyldyng 365 kýninde Kýn shúghylasyna shomylghan Ýndi eli odan quat kózin aludy aldyn ala josparlap, iygiligin kórip te jýr. Endigi mindet – balamaly quat kózderi iydeyasyn tehnologiyaly, sandy, intellektualdy Ýndistan sipatynda jýzege asyru. Búghan «Ýndistannyng aqyldy qalalary» sanatyna kirgen jýz shahardyng ýlgisi arqyly jetuge bolady.

Ýndi pavilionyna kirgen adam elding tehnologiyalyq jetistikteri men Kýn quatyna negizdelgen ekonomikalyq iydeyalaryna tәnti bolady. Sirә, meyman qay elding pavilionyn tamashalaghanyn úmytpasyn dese kerek, shygha beris tústa Ýndi elining basty erekshelikteri – kóz jauyn alatyn qolóner tuyndylary, últtyq muzyka men by ýlgileri, әlemdi jaulaghan Bollivud júldyzdarynyng beynesi qamtylypty.

Búdan song biz irgeles ornalasqan Japon pavilionyna da kirdik. Qazaqsha da, oryssha da qatar sóiley biletin japon qyzdary әr bólimge kirer kezde ondaghy kórsetiler taqyryptardy tәptishtep týsindiredi. Bizdi erekshe tәnti etkeni – «Týregep túryp kóretin teatr» bólimindegi beynefilim. HHI ghasyrdaghy ghylymy janalyqtardyn, tehnologiyalyq jetistikterding ózin japondar últtyq ýlgige, tóltuma mәdeniyetke bir malyp alyp jasaytyn sekildi. Kórmening basty taqyryby – Kýn energiyasyn paydalanu turaly kórinisti búlar sol bayaghy samuray dәstýrinen bastaydy. Japon jauyngeri kókten laulay janyp týsken alyp otty qylyshymen qaq bólip, maydalap turap, qajettiligine oray jaratyp jatqanyn kórgende, Kýnshyghys elining halqy Kýn qúdiretine sonau este joq eski zamandardan beri erekshe kózqaraspen qaraytynyn úghynasyz. Sol samuraylardyng úrpaghy – býgingi japon júrty da әlemge ortaq Alyp Ot – Kýnning energiyasyna elden búryn nazar audarghan.

Múnayy joq Japoniyanyng ekonomikasy qashanda «qara altynnyn» әlemdik narqyna tәueldi bolyp keldi. Bagha arzandap, túraqtanyp, baysaldy qalypqa ense, elding әl-auqaty da jaqsara týsedi, al múnay qúny aspangha úshsa, ótken ghasyrdyng 70-jyldaryndaghyday, japon ekonomikasy da daghdarysqa úshyraytyn. Múnday tәueldilikting arty jaqsylyqqa aparmaytynyn úqqan el basshylyghy balamaly quat kózderin izdeudi әlemde alghashqylardyng biri bolyp bastap ketken. Su energiyasy, Jel energiyasy jәne Kýn energiyasyn zertteu, ony paydalanu mәseleleri «EKSPO-2017» kórmesindegi Japon pavilionynda da basty nazargha alynghan.

* * *

Ýndi pavilionynda da, Japon bólimderinde de bizge erekshe әser etkeni – qazaq tilinde kórsetilgen qyzmetting sapasy. Jap-jas qazaq qyzdary oryssha men aghylshynshagha emes, qazaqshagha da (iyә-iyә, bú kýnde osyghan da quanatyn boldyq qoy) aghyp túr. Kelushi qay tilde súraq qoysa, sol tilde zaulatyp jauap berip, kónilindi kónshitip tastaydy. Kórsetilgen beynefilimder de tek qana qazaqsha dybystalghan, ekrannyng ong jaq búryshynda ghana mәtinning oryssha jәne aghylshynsha audarmasy shyghyp túrdy. Búl kórinisterdegi qazaqsha mәtinning sapasy da, oqyluy da joghary dengeyde eken. Úshaqtardaghy stuardessalardyng qazaqsha ekenin eshkim úqpaytyn «qazaqshasy» siyaqty emes, jazyluy da, aityluy da sauatty. Jauapkershiligi joghary mamandardyng jasaghany kórinip túr. Demek, niyet dúrys bolsa, bәri de qoldan keledi.

Sәken SYBANBAY

Abai.kz