Elbasymyz «Bolashaqqa baghdar: Ruhany janghyru» atty memlekettik baghdarlama sipatyndaghy maqalasynda «Tughan jer» baghdarlamasyn qolgha aludy úsyndy. Memleket basshysy otansýigishtik sezimning kindik qanyng tamghan jerine, ósken auylyna, qalang men ónirine, yaghny tughan jerine degen sýiispenshilikten bastalatynyn qadap aitty.

Tәuelsiz elimizding oqushy jәne student jastaryn otansýigishtikke tәrbiyeleuding san aluan joldary bar. Solardyng biri - tarihy ólketanu júmystaryn paydalanu arqyly tәrbiyeleu.

Qazaq elining kez kelgen aimaghynan ejelgi, ortaghasyrlargha jәne jana zamangha qatysty tarihy jәdigerlerdi nemese derekterdi kóptep kezdestiruge bolady. Mәsele solardy tanyp bilip, tabylghan mәlimetterdi jýielep, zerdelep, olardy jastar tәrbiyesinde tiyimdi paydalana biludi ýirenude.

«Tughan jerding әrbir sayy men qyrqasy, tauy men ózeni tarihtan syr shertedi. Árbir jer atauynyng tórkini turaly talay-talay anyzdar men әngimeler bar. Árbir ólkening halqyna suyqta pana, ystyqta saya bolghan, esimderi el esinde saqtalghan birtuar perzentteri bar. Osynyng bәrin jas úrpaq bilip ósuge tiyis» - dep kórsetti Elbasymyz.

Memleket basshysy «Tughan jer» baghdarlamasynyng mәnin týsindire kelip bilim beru salasynda auqymdy ólketanu júmystaryn jýrgizuding manyzdylyghyna nazar audardy. Orta mektepte tughan jerding tarihyn oqytu isine nazar audarady.

Tanymal tarihshy Mәmbet Qoygeldiyev «Tughan jer» baghdarlamasyn auyldyq jerdegi mektepterde úiymdastyrudyng tómendegidey qyzyqty baghdarlamasyn úsynady.

Mekteptegi tarihshy múghalimder: «búl auylda qanday zirat bar? Jalpy auyl qashan payda bolghan? Negizin qalaghan kimder? Búl auyl qanday joldan ótti? Auylda qanday myqty әuletter bar? Olardyng tarihy qalay jalghasty?» degen mәseleler tónireginde zertteuler jýrgizui kerek.

Geografiya pәni múghalimderi: «auyldaghy tau, tóbe, ózen, kóshe qalay payda bolghan? Bastauyn qaydan alady, sony qaydan túiyqtalady?» degen súraqtargha jauap izdeydi. Til jәne әdebiyet pәni ústazdary: «ol tau men ózen ne sebepti búlay atalady? Etimologiyalyq mәni qayda jatyr?» degen mәselening tamyryn ajyratady.

Biologiya pәni oqytushylary: «auylda qansha týrli ósimdikter ósedi, onyng ishinde dәrilik shópter bar ma, búl ósimdikter basqa aimaqtarda kezdese me?» degen saualdy zertteydi.

Osy saualdardyng negizinde býkil auyldar qatysatyn audandyq bayqau ótkiziledi. Sodan song oblystyq, eng sonynda respublikalyq konkurs ótip, nәtiyjesi jauapty ministrlik basshysymen qorytyndylanady. Eljandylyqqa, últjandylyqqa tәrbiyeleu osylay bastalady. Sonda el turaly týsinik osylay qalyptasady.

Tarihshy ghalymnyng osy qarapayym úsynystarynyng ózi-aq jergilikti jerde ólketanushylyq júmystardy qalay úiymdastyrugha baghyt berip túrghanday.

Búl baghytta elimizding mektepterinde búrynnan qalyptasqan tәjiriybe bar. Qazaqstanda tarihy ólketanudy jastar tәrbiyesinde paydalanu tәjiriybesi keshegi ótken kenestik dәuirde birshama tәuir jýrgizilgenin moyyndauymyz kerek. Kenes dәuirinde barlyq mektepterde, arnauly orta jәne joghary oqu oryndarynda tarihi, ólketanu, revolusiyalyq, jauyngerlik danq, arheologiyalyq, etnografiyalyq t.b. múrajaylar kóp boldy. Olardyng júmystary jaqsy dengeyde úiymdastyrylyp, ortalyqtan ýilestirilip, baqylanyp otyrdy. Osynday tәrbie oshaqtarynda týrli seminarlar, konferensiyalar, ekskursiyalar, lektoriyler t.b. júmys týrleri úiymdastyrylyp jastardy tәrbiyeleude paydalanyldy. Olar tek sol zamannyng talabyna say kommunistik iydeologiyagha júmys istedi.

Kenestik zamandaghy ólketanu júmystaryn jastar tәrbiyesinde paydalanghan tiyimdi tәjiriybening paydaly tústarynan qazir de bas tartpauymyz kerek. Sosializmnen jana demokratiyalyq qoghamgha ótu kezeninde ólketanu júmystary әlsirep qalghany anyq. Ekonomikamyz kóterilip sayasiy-tarihy sanamyz janghyra bastaghan tústa qazirgi zaman talabyna say búl saladaghy júmystar qayta jandana bastady.

Ólketanu arqyly jastardy otansýigishtikke tәrbiyeleuding bir joly -tughan aimaqtyng arheologiyalyq eskertkishterimen tanystyru. Daladan tabylghan kólemi ýlken, auyr salmaqty zattay eskertkishterdi múrajaygha әkelip qoya almaytynymyz belgili. Olardy sol ornalasqan jerlerge baryp qana kóre alamyz. Árbir jas ózining kishi Otany - tughan aimaghynda tarihtan qalghan qanday jәdigerler baryn, olardyng mәn-manyzyn bilgende ghana tughan ólke tarihyn biluge, qúrmetteuge degen sezimi oyanady.

Mәselen, Astana tónireginde osynday birneshe tarihy oryndar bar. Elordadan 123 shaqyrym jerde ortaghasyrlyq «Bytyghay» kesenesining orny túr.

Astananyng irgesinde, Iliinka auyly manynda «Bozoq» qalashyghynyng orny elordanyng myng jyldyq tarihy barynyng kuәsi bolyp otyr.

Ereymentau audanynda ghún-týrki dәuirin qamtityn «Qúmay týrktik arheologiyalyq-etnografiyalyq eskertkishi» 2009 jyly ashyldy.

Elordanyng oqushy jәne student jastaryn osynday tarihiy-mәdeny eskertkishter ornalasqan jerlerge aparyp, el men jer tarihyna degen sezimderin oyatu manyzdy isterding biri.

Osynday baghytta tәlim-tәrbie alghan joghary oqu ornyn bitirgen mamandar әri qarayghy ómirinde (kәsipkerlikte, memlekettik t.b. qyzmette bolsyn) eli men jerining tarihyn bilude, nasihattauda jәne qúrmetteude beytarap qalmaydy.

Elbasy tughan jerding tarihyn tek mektepte oqytumen shektelmey, «Tughan jer» baghdarlamasyn iske asyrugha sheneunikterdi, kәsipkerlerdi, ziyaly qauymdy, jastardy júmyldyrudy tapsyrdy. Preziydent búl júmys jergilikti biylik ókilderining mindeti ekenin kórsetip berdi. Búryn ólketanushylyq júmystar negizinen mektepke jýktelip jәne jekelegen ólketanushy adamdardyng ýlesine tiyse endi, Preziydent múnday manyzdy iske býkil el, barlyq qauym bolyp qatysugha shaqyryp otyr.

Elbasymyz ýndeu arnaghan ziyaly qauym ókilderi enbek etetin bizding Memleket tarihy institutynyng ghalymdary ózderining negizgi zertteu júmystarymen qatar ólketanu júmystaryn nazardan tys qaldyrghan emes.

Atap aitqanda osydan bes-alty jyl búryn Soltýstik Qazaqstan oblysy Esil audanynyng bir auylynyng tarihynan syr shertetin - «Aqtas - degen auyl bar» jәne Astana qalasynyng irgesindegi irgeli qonystardyng bir - «Talapker» auyly turaly (2011 j.) ólketanushylyq sipattaghy kitaptaryn shyghardy.

Institut újymy aldaghy uaqytta da Elbasy úsynghan «Tughan jer» baghdarlamasyn iske asyrugha ózderining layyqty ýlesin qosady dep sendiremiz.

Seyitqaly Jahiyaúly DÝISEN, Memleket tarihy institutynyng jetekshi ghylymy qyzmetkeri, pedagogika ghylymdarynyng kandidaty

Abai.kz