Senbi, 23 Qarasha 2024
Jón-aq 4422 0 pikir 16 Tamyz, 2017 saghat 12:59

Úsaq qylmys – bolashaq auyr qylmystardyng basy

Biyl Qazaqstan Respublikasy Qaruly kýshterinin, kýshtik qúrylymdarynyn, polisiyasynyng  qúrylghanyna 25 jyl. Dәl sol qúrylghanyna 25 jyl bolghan Qazaqstan polisiyasymen birge dýniyege kelgen Astananyng ishki ister organdaryna respublikanyng eng ozyq degen kadrlary tartylghany belgili.

Astana elordalyq mәrtebesin alghan alghashqy kýnnen bastap-aq onyng qúqyq qorghau organdaryna airyqsha kónil bólinip keledi. Astana polisiyasy erekshe bederlenip, onyng jeke qúramdary men tehnikalyq qúral-jabdyqtary ýzdiksiz jetildirilu ýstinde. Ozyq ýlgidegi arnayy avtokólikterding orny bólek әngime.

Al osynyng bәrine basshylyq jasap, ony iske asyratyn adam faktorynyng ýles salmaghy tipten basqa. Rasynda, Qazaqstan polisiyasymen birge dýniyege kelgen Astananyng ishki ister organdaryna respublikanyng eng ozyq degen kadrlary tartylghan. Olar jana qúrylghan elordanyng kýrmeui kóp tirshiligin alansyz qamtamasyz etuge júmyldy, óz bilim-bilikterin arnady. Sonyng biri – «Qúrmet» ordenining iyegeri, Astana qalalyq Ishki ister departamenti bastyghynyng birinshi orynbasary, polisiya polkovniygi Janbolat Oljabaev.

Mine, zymyran uaqyt zyrghyp ótip bara jatyr. Keshe ghana barsha qazaqstandyqtar taghatsyzdana kýtip, dýiim júrt kóz tikken EKSPO-2017 kórmesining de belgilengen mejesi órmek jýzinen audy. Ony kelip qyzyqtaushylar qatary seyiler emes. Qayta arta týskendey. Biz osy bir tarihy sәtter túsynda Janbolat Oljabaevpen tildesken edik. Aldymen Janbolat Qúspanúly Oljabaevtyng ómirbayanyna qysqasha sholu jasap, ony oqyrman qauymmen tanystyra ótelik. Janbolat Qúspanúly 1961 jyly 24 qantarda búrynghy Guriev oblysy, Mahambet audany, Egizkól auylynda tughan. 1983 jyly Qaraghandy jogharghy milisiya mektebin zanger mamandyghy boyynsha bitirgen. 1983-1985 jyldary Guriev qalalyq IIB qylmystyq izdestiru bólimining inspektory, agha inspektory, 1985 jyly Guriev qalalyq IIB qylmysty izdestiru bólimi bastyghynyng orynbasary, 1987 jyly osy bólimning bastyghy bolyp taghayyndaldy.

1990 jyly Atyrau oblystyq IIB kezekshi bólimi bastyghynyng orynbasary, 1993 jyly Atyrau oblystyq IIB janyndaghy bopsalau jәne reketpen kýres boyynsha audanaralyq bólimining bastyghy, Maqat audandyq IIB bastyghy. 1997 jyly Atyrau oblystyq IID bastyghynyng orynbasary, 2008 jyly Atyrau oblystyq IID bastyghynyng birinshi orynbasary. 2010 jyly IIM Últtyq «Interpol» ortalyq burosynyng basshysy boldy. 2010 jyldan osy kýnge deyin Astana qalalyq IID bastyghynyng birinshi orynbasary. «Qúrmet» ordenining iyegeri, 15 medali jәne alghys hattarmen marapattalghan. IIM enbek sinirgen qyzmetkeri.

– Janbolat Qúspanúly,  әngimemizdi qyzmet lauazymynyzgha oray myna bir súraqtan bastasaq deymin: Astananyng krimogendik ahualy turaly ne aitasyz?

– Astananyng kriminogendik jaghdayy jayynda aitar bolsam, tәuelsizdik alghan alghashqy jyldarmen salystyrghanda, aiyrmashylyq – jer men kóktey. Bastapqy jyldar shyn mәninde ishki ister salasy qyzmetkerleri ýshin auyr boldy. Olardyng әleumettik qamtyluyn bylay qoyghanda, qyzmettik jaghdaylarynyng ózi, júmsartyp aitqanda, mәz emes edi. Biraq, Elbasynyng kóregendigi men qúqyq qorghau organdary basshylarynyng shapshang da batyl sheshimderining arqasynda kýshtik qúrylymdar sanauly-aq uaqytta ayaghynan tik túrdy. Qazir nyq túr. Ol kezderde Astanada bolmasam da, jaghdaygha jaqsy qanyqpyn. Óitkeni, elimizding barlyq aimaghynda ahual birdey edi.

Qaraghandy jogharghy milisiya mektebin 1983 jyly tәmamdaghan son, Guriev oblystyq ishki ister basqarmasynan enbek jolymdy bastaghan maghan alghashqy 5-6 jyl jaymashuaq bolghanymen, syn sәtter alda túrghan edi. 90-jyldar da kelip jetti. Ýlken odaq ydyrap, beybereketsizdik beleng alghan tústa jat elementter boy kórsetip, qogham damuyna edәuir kedergi keltirip baqty. Reket degen órshidi. Olarmen batyl kýresu jas tәuelsiz memleketting tәrtip saqshylary ýshin onaygha soqqan joq. Sonyng arasynda biz de boldyq. 1993 jyly Atyrau oblystyq IIB janyndaghy bopsalau jәne reketpen kýres boyynsha audanaralyq qylmystyq izdestiru bólimining bastyghy retinde sol kýresting bel ortasynda jýrdim. Sol kezdegi enbegimizdi kóz aldyma әkelsem, keyde qanaghattanghandyq sezim payda bolady.

 

Al Astana qashan da Elbasynyng ózining tikeley baqylauyndaghy qala ghoy. Preziydent tәuelsizdikting alghashqy kýninen bastap-aq elordalyq tәrtip saqshylarynyng aldyna ýlken mindetter qoydy. Qazir sonyng jemisin kórip kelemiz. El, ýlken shahar bolghasyn, irili-úsaqty qylmystardyng bolyp túratyny ras. Bizding mindetimiz – olardy auyzdyqtau jәne aldyn alu.

– «Qylmystyng aldyn alu» dediniz. Shynynda da qylmysqa jol berip, odan keyin qylmyskerdi jazalaghannan góri sonyng jolyn kesken jón ghoy?

– Áriyne! Elbasynyng aldymyzgha qoyyp otyrghan talabynyng ózi sol. Barlyq bilim-bilik pen mýmkindikterding bәrin soghan júmyldyruymyz qajet. Onyng joldary jeterlik. Kósheler men aulalardaghy tәrtipsizdikter men búzaqylyqtardy alayyq, kóp jaghdayda búl jerler polisiya qyzmetkerlerining nazarynan qaltarysta qalyp qoyady. Onyng tiyimdi joly – erterekte jýzege asyrylghan «erikti halyq jasaghy» atty qoghamdyq kómekshiler jýiesin qayta jandandyru. Olardyng kezinde tәrtip saqshylaryna zor qolghabys tiygizgenin eki ghasyrdy kóru baqyty búiyrghan úrpaq jaqsy biledi. Al olardy yntalandyru baghytyndaghy kezekti demalysyna kýnder qosyp beru siyaqty sharalar óz jemisin bergenin jasyra almaymyz. Múnday erikti kómekshiler ýshin jenildikterding mindetti zanmen bekitilgeni jón.

Jasaqtar shygharugha kelsek, elimizding bas qalasynyng qoghamdyq tәrtibin qamtamasyz etuge qaladaghy iri kompaniyalar men mekeme-úiymdar qyzmetkerleri jetkilikti. Oghan studentter qauymyn qosynyz. Múnday qúqyq búzushylyqtardyng betin qaytarugha halyqtyng belsendi aralasuy poliyseylerding júmysyn jenildetip qana qoymaydy, osynau qoghamdyq mindetter jýkteu arqyly azamattardyng sanasyn oyatugha yqpal eter edi.

– Qylmysty iri-úsaq dep bólip qaraugha bolmas bәlkim, ýlken qylmystardyng ózi ashylmay ketken mayda qylmystardan tamyr alyp jatady emes pe? Álde, men qatelesemin be? Mysaly, qalta úrylary…

– Onynyz ras. Úsaq qylmys – bolashaq auyr qylmystardyng basy. Mәselen, úrylar qoghamdyq kólik ishinde nemese basqa da qoghamdyq oryndarda jasaytyn úrlyghyn ermek ýshin emes, materialdyq jaghdaylaryn arttyru ýshin maqsatty týrde isteydi ghoy. Olar ústalmay, jazasyz ketken sayyn birden bay ýshin ýlken qylmystar turaly oilay bastaydy. Onyng arty adam óltiru, bankterdi tonau, bopsalau, taghy basqa da adamgha qasiret әkeletin qylmystardy jasaugha aparady.

Ángimemizding auany Astananyng kriminogendik jaghdayy, onyng ishinde týrli dәrejedegi úrlyqtargha aughan son, mynaday derekterdi aitpay ketuge bolmas. Elordada jyl sayyn halyq sanynyng ósui jәne tolassyz kóshi-qongha qaramastan, qylmystardy ashu jaqsaruda.

IIM búiryghymen bekitilgen bótenning mýlkin úrlaugha qarsy әreket etu boyynsha baghdarlamany oryndau ýshin 75 aldyn alu sharasy belgilendi. Atalghan qylmystyng ýles salmaghynyng joghary boluyna baylanysty, búl mәsele IIM, IID, әkimdik pen qala prokuraturasynda talqygha týsti. Saraptamagha sәikes, jasalynatyn qylmystyng 98,9 payyzy tómengi dengeyli jәne ortasha auyr qylmystar bolyp keledi. Úrlyqtyng kóp bóligin avtokólikterden úrlau (1243), qalta úrlyghy (1249), pәter tonaushylyq (1087) qúraydy. Negizinde, avtokólikterden úrlyq keshki jәne týngi uaqytta ýiler men kóshelerde, qalta úrlyqtary kýndizgi uaqytta halyq kóp jinalatyn jerlerde: sauda ortalyqtarynda, bazarlarda, qoghamdyq kólikterde, pәter tonaushylyq kóbinese kýndizgi uaqytta pәter iyeleri júmysta bolghanda jasalady.

Osy jaghdaydy jan-jaqty qarastyryp, avtokólikterde jasalatyn qylmystar sanyn tómendetu maqsatynda 12 «Bars» mobilidik toby qúryldy. Toptyng qúramyna jedel bólinis qyzmetkeri, jedel qimyldaytyn arnayy jasaq pen jol-patrulidik polisiyasy qyzmetkerleri kiredi. Olar júma, senbi jәne jeksenbi kýnderi atalmysh qylmystar jasalynatyn barlyq oryndarda baqylau reydterin jýrgizedi. Oghan qosa, 25 ekipajdan qúralghan qosymsha toptar da aldyn alu sharalaryn ótkizedi.

Qalta úrlyqtarymen kýresude, әsirese, halyq kóp jinalatyn oryndarda atalmysh mekemelerding qauipsizdik qyzmetimen birlesip, túraqty týrde qalta úrylaryn qylmys jasau ýstinde ústaugha baghyttalghan sharalar ótkizemiz. Ár kýni kishi jedel uәkilderding qatysuymen qylmys jasalatyn audandarda azamattardyng aryzdaryna shúghyl әreket etu maqsatynda jergilikti aldyn alu sharalary ótedi.

Osy jerde bir aita keterligi, qalta úrlyghy ortasha jenil qylmysqa jatty da, úrylardy aighaqsyzdyqpen bosatyp jiberip otyrdyq. Osy jyly Bas prokurordyng «úrynyng tabanynyng astynan órt shyghuy kerek» degen sózinen keyin olardy qamay bastadyq. Jazany sezingennen keyin olar Astanadan qashyp ketti. Búryn avtobustarda әmiyandarynan aiyrylyp, zar jylap qalatyn adamdar qazir joqtyng qasy. 6 aida 38 qalta úrysyn temir torgha toghyttyq. 320 avtobusqa beynebaqylau kamerasyn ornattyq. Jyl sonyna deyin barlyq qoghamdyq kólikke kamera qoydy josparlap otyrmyz. Búl – qylmystyng aldyn alu sharasy. Býginde bizding ýzdik kómekshimiz bolyp sanalyp otyrghan osy beynekameralar. Olardy ýzdiksiz baqylap otyrghan bizding qyzmetkerler jedel týrde qylmystyng aldyn alugha mýmkindik alady. Sondyqtan da qaladaghy 90 oiyn-sauyq ortalyghy men sauda ýilerinde, 18 bazarda bizding bastamamen qosymsha beynekameralar ornatyldy.

– Astanada eng kriminogendi aumaq bolyp qay jerler esepteledi?

– Biz negizinen «ong jaghalau» atalyp jýrgen búrynghy eski qala, Ontýstik-Shyghys túrghyn ýy alaby, Astana vokzaly many, Lesozavod aumaghyna kóp kónil bólemiz. Búl jerlerde negizinen pәter, avtokólik úrlyqtary bolady. Osy orayda, biylghy jarty jyldyqta 74 qylmystyq top qúryqtaldy. Búl – taghy da songhy tehnikalyq qúrylymdar arqyly aldyn alu sharasynyng nәtiyjesi. 31 myng 725 pәterding iyesimen kelisimshart arqyly olargha dabylqaqqysh qoydyq. Onyng ýstine, rúqsatty qarudy qoyatyn seyfterge de dabylqaqqysh qoydyrtyp jatyrmyz.

Aldyn alu sharalaryn kýsheytu maqsatynda Astana qalasynyng әkimdigine birqatar úsynystar jasap otyrmyz. Atap aitqanda, jana túrghyn ýy keshenderin tapsyru barysynda kireberister men aulalarda beynekameralar qoyyluyn talap etu, sonday-aq, qabyldap alu komissiyasy qúramyna qauipsizdik sharalary boyynsha óz úsynystaryn aitatyn ishki ister departamentining jauapty qyzmetkerin qosu úsynylyp otyr.

– Qaladaghy әrbir túrghyn ýide pәter iyeleri kooperatiyvi júmys isteytini belgili. Osynyng túrghyndardyng tynyshtyghy men qauipsizdigine qosar ýlesi men tiygizer әseri bar ma?

– Tәjiriybe kórsetip otyrghanday, PIK býgingi talapqa jauap bermey otyr. Olar túrghyndardan aqsha jinaumen ghana ainalysyp, olardyng basqa mún-múqtajyn ysyryp qonda. Mysaly, kireberisterde qajetti tazalyq pen tәrtip, bastysy, onda túratyn azamattardyng joq kezderinde mýlikterining saqtaluy men qauipsizdigin qamtamasyz etui kerek qoy. Biz ony kóre almay otyrmyz. Kireberisterden velosiypedter, bala arbalary, elektr kabeliderining úrlanghany turaly shaghymdar jiyilep túr. Ýy ishindegi osynday mәselelermen kim ainalysuy kerek? Konsierjder ústamay ma? Sonday qyzmetti úiymdastyrmay ma? Ol solardyng sharuasy ghoy?!

Sóz orayynda aitayyn, 1087 úrlyqtyng 95 payyzy konserijderding joqtyghynan oryn alghan. Kerisinshe, olar bar jerde tipten úrlyq tirkelmegen. Búl jerde taghy aitarlyghy, uchaskelik polisiya tirekteri osynday jaghdaylarda ýlken qauqar kórsetip jýr. Osyghan oray, polisiya punktterining enbegin eskere otyryp, biyldan bastap «Ýzdik uchaskelik polisiya punkti» degen vympel taghayyndadyq. Onyng jenimpazdarynyng әrqaysysy 3 jalaqy kóleminde syiaqy alady. Búl da eleuli yntalandyru sharasy dep úighardyq.

– Bir sózinizde «qazirgi uaqytta 100 qyzmetkerimiz EKSPO kórmesine qyzmet kórsetip jatyr» dep aittynyz. Olar kórme júmysyn ayaqtaghan song ne isteydi? Uaqytsha alynghan qyzmetkerler emes pe?

– Qazirgi kezde qylmystyq izdestiruding 443 qyzmetkeri EKSPO-2017 kórmesinde qoghamdyq tәrtipti qamtamasyz etude. Súraghynyz oryndy, «qyzmetkerler EKSPO kezinde uaqytsha alynghan eken» degen әngime jýrgenin de bilemiz. Jalpy, biyl jol-patrulidik qyzmetke 400-den asa qosymsha shtat berildi. Biz múny IID-ge jasalghan qamqorlyq dep bilemiz. EKSPO-daghy 100 qyzmetkerimiz qazan aiynan bastap ózimizge kelip, audandargha bólinip, qyzmetin jalghastyra beredi. Al qalghany odan әri de EKSPO aumaghynda qyzmet ete beretin bolady.

Súhbattasqan Aytken Shәmshi

Abai.kz

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5439