Sýiinshi, Alash balasy! Taghy da bir mәrte «óshkenimiz janyp, ólgenimiz tirilgen»kýn boldy. Reseyding Orynbor qalasynda 1917 jyly 1 jәne 2-jalpyqazaq siezi ótken, ayauly Ahang - Ahmet Baytúrsynov túrghan, qazaq baspasózining qarlyghashy «Qazaq» gazetin shygharghan tarihy ghimarattargha salanatty jaghdayda eskertkish taqtalar qoyyldy.

Taqtalardyng ashyluyna Qazaqstan men Reseyding týrli dengeydegi atqaminer úlyq myrzalary qatysqan.

Orynborgha jolynyz týsip, bara qalsanyz Chicherin kóshesindegi 75-ýige bir soqpay ketpeniz. Búl ýide últymyzdyng ruhany atasy, Alashtyng ayauly perzenti Ahmet Baytúrsynúly otbasymen túryp, «Qazaq» gazetin Mirjaqyp Dulatúly ekeui shygharyp, qazaq dalasyna taratyp túrghan

Al, dәl sol qaladaghy Pushkin kóshesindegi 39 - nshy ýide eki ret jalpyqazaq siezi ótken.  Ol ýy - Alash balasynyng saghynyshyna ainalghan «Alash» partiyasy men «Alashorda» últtyq territoriyalyq avtonomiyasy qúrylghan qazaq ýshin qasiyetti oryn. Zәudeghalam Orynborgha tabanynyz tiyse, osy eki ýige minddeti týrde bas súghyp qaytqaysyz.

Eskertkish taqtalar ornatylghan tarihy ýilerdi eng alghash tapqan adam derektanushy ghalym Qambar Atabaev ekenin bireu bilse, bireu bilmeydi. Quanyshty habardy estip, Qambar aghamyzben az-kem shýiirkelesken edik.

- Assalaumaghaleykum!

- Uaghaleykumsalam!

- «Abai.kz» degen sayttan mazalap túrmyz ghoy.

- A, iyә, iyә.

Sýiinshi, Alash balasy! Taghy da bir mәrte «óshkenimiz janyp, ólgenimiz tirilgen»kýn boldy. Reseyding Orynbor qalasynda 1917 jyly 1 jәne 2-jalpyqazaq siezi ótken, ayauly Ahang - Ahmet Baytúrsynov túrghan, qazaq baspasózining qarlyghashy «Qazaq» gazetin shygharghan tarihy ghimarattargha salanatty jaghdayda eskertkish taqtalar qoyyldy.

Taqtalardyng ashyluyna Qazaqstan men Reseyding týrli dengeydegi atqaminer úlyq myrzalary qatysqan.

Orynborgha jolynyz týsip, bara qalsanyz Chicherin kóshesindegi 75-ýige bir soqpay ketpeniz. Búl ýide últymyzdyng ruhany atasy, Alashtyng ayauly perzenti Ahmet Baytúrsynúly otbasymen túryp, «Qazaq» gazetin Mirjaqyp Dulatúly ekeui shygharyp, qazaq dalasyna taratyp túrghan

Al, dәl sol qaladaghy Pushkin kóshesindegi 39 - nshy ýide eki ret jalpyqazaq siezi ótken.  Ol ýy - Alash balasynyng saghynyshyna ainalghan «Alash» partiyasy men «Alashorda» últtyq territoriyalyq avtonomiyasy qúrylghan qazaq ýshin qasiyetti oryn. Zәudeghalam Orynborgha tabanynyz tiyse, osy eki ýige minddeti týrde bas súghyp qaytqaysyz.

Eskertkish taqtalar ornatylghan tarihy ýilerdi eng alghash tapqan adam derektanushy ghalym Qambar Atabaev ekenin bireu bilse, bireu bilmeydi. Quanyshty habardy estip, Qambar aghamyzben az-kem shýiirkelesken edik.

- Assalaumaghaleykum!

- Uaghaleykumsalam!

- «Abai.kz» degen sayttan mazalap túrmyz ghoy.

- A, iyә, iyә.

- Agha, quanyshty habar estip jatyrmyz. Orynbordaghy Alashqa qatysty eki ýige eskertkish taqta ornatypty.

- IYә, iyә, estip jatyrmyn. Biraq, televizordan kórsetpey jatyr.

- Aqparat qúraldary janalyqty taratyp jatyr.

- A

- Bir jaghy ózinizdi qúttyqtayyq dep, búl ýilerdi alghash tapqan óziniz ghoy. Ekinshi jaghynan oiynyzdy bileyik dep edik.

- Búl ýilerdi men alghash ret 2000 jyly Orynbordaghy múraghattan tapqan edim. Qazir anau Ahmet Baytúrsynúly túrghan jәne «Qazaq» gazetin shygharghan ýide segiz otbasy túrady. Sol jyldary biz túrghyndarmen sóileskende «eger bizge qaladan basqa ýy alyp beretin bolsa, bosatyp beruge dayynbyz» degen. Sol kezde әlgi ýiding baghasy shamamen 400 myng dollar bolatyn edi. Odan beri ýy arzandady. Bizge sol ýidi satyp alyp, múrajay jasau kerek. Taqta ornatyp jatyr eken satyp alatyn shyghar.

Men osy ýilerge eskertkish taqta ornatu kerektigin jәne Ahang túrghan ýidi satyp alu turaly preziydentke, ýkimet basshysyna birneshe mәrte hat jazdym. Maqalalar jazdym. Esh jauap bolmap edi. Osynday taqta ashylghaly jatyr dep maghan jogharydan bir adam habarlaspady. Meyli, eng bastysy eskertkish taqta qoyylypty. Quanyshtymyz.

- Rahmet, agha.

«Abay-aqparat»