- Serik myrza, Almatydan alysta jýrsiz. Keybir jazushylar Almatydan jyraqta jýrgen qalamgerding shygharmasynda quat bolmaydy, әdeby orta bolmaghan son, jazghandary nәrsiz keledi degen pikir aitady. Áriptesterinizding aitqandarymen kelisesiz be, óziniz ne jazyp jýrsiz?

- Múnday әngime - sonau jyldardan beri aitylyp kele jatqan aqjemi shyqqan qasang dýniye. Ádeby orta Almatyda deu - jan­saq sóz. Mening úghymymda әdeby orta - әlem әdebiyeti. Yaghny әdebiyette әlemdik órege kóterilgen jazushylar. Olardyng arasynda qazaqtyng danyshpan Abayy, aqiyq Múqaghaliy da bar. Kitaptary ýiimning qabyrghasynda siresip túr. Al Almatydaghy әdeby orta she? Jasyratyny joq, almatylyq jazushylardy kórip jýrmiz ghoy, dastarqannyng basynda birin-biri maqtaghannan basqa óreli esh nәrse aitpaydy. Aytpaydy deu azdyq eter, aitayyn dese, týk bilmeydi. Áueli sol jazushylardyng birazy óz shygharmalarynan basqa qalamgerlerding jazghandaryn mýlde oqymaytyn siyaqty. Oqymaghan son, ózinen basqa klassik kórmeydi, eshkimdi moyyndamaydy. Olargha qaraghanda, men baqytty jazushymyn. Sebebi, qabyrghasy әlem klas­sikterining kitaptaryna tolghan ýiimde - әdeby ortamda ómir sýremin. Oqimyn, moyyndaymyn.

- Siz bir maqalanyzda aqyn Temirhan Medetbekovting «Kók-týrikter saryny» kitabyn jaqsy baghalapsyz. Maqtaghandyq emes, Medetbekov, siz aitqanday, әdebiyette ghana qayretker emes,   ol - qoghamda da ózindik orny bar aqyn...

- Serik myrza, Almatydan alysta jýrsiz. Keybir jazushylar Almatydan jyraqta jýrgen qalamgerding shygharmasynda quat bolmaydy, әdeby orta bolmaghan son, jazghandary nәrsiz keledi degen pikir aitady. Áriptesterinizding aitqandarymen kelisesiz be, óziniz ne jazyp jýrsiz?

- Múnday әngime - sonau jyldardan beri aitylyp kele jatqan aqjemi shyqqan qasang dýniye. Ádeby orta Almatyda deu - jan­saq sóz. Mening úghymymda әdeby orta - әlem әdebiyeti. Yaghny әdebiyette әlemdik órege kóterilgen jazushylar. Olardyng arasynda qazaqtyng danyshpan Abayy, aqiyq Múqaghaliy da bar. Kitaptary ýiimning qabyrghasynda siresip túr. Al Almatydaghy әdeby orta she? Jasyratyny joq, almatylyq jazushylardy kórip jýrmiz ghoy, dastarqannyng basynda birin-biri maqtaghannan basqa óreli esh nәrse aitpaydy. Aytpaydy deu azdyq eter, aitayyn dese, týk bilmeydi. Áueli sol jazushylardyng birazy óz shygharmalarynan basqa qalamgerlerding jazghandaryn mýlde oqymaytyn siyaqty. Oqymaghan son, ózinen basqa klassik kórmeydi, eshkimdi moyyndamaydy. Olargha qaraghanda, men baqytty jazushymyn. Sebebi, qabyrghasy әlem klas­sikterining kitaptaryna tolghan ýiimde - әdeby ortamda ómir sýremin. Oqimyn, moyyndaymyn.

- Siz bir maqalanyzda aqyn Temirhan Medetbekovting «Kók-týrikter saryny» kitabyn jaqsy baghalapsyz. Maqtaghandyq emes, Medetbekov, siz aitqanday, әdebiyette ghana qayretker emes,   ol - qoghamda da ózindik orny bar aqyn...

- Medetbekov - bolmysy bólek jara­tylghan aqyn. Ol - Kenes ýkimeti kezinde qazaq poeziyasyna ghylymiy-tehnikalyq progress kirgizgen shayyr. Al tәuelsizdikten keyin Tem-agha tomaghasyn sypyryp, basqasha týledi. Biraq onyng ólenin kóp júrt týsine bermeydi. Ásirese óziniz aityp otyrghan Almatynyng әdeby ortasy ony baghalay almay jýr.

Olardyng úghymyndaghy qara óleng úiqasyn Temirhan Kýltegin qúlyptasyndaghy kóktýrikterding óleng ólshemimen týrlentti. Sóitip, aqyn qatyp-semgen qara óleng ólshemin búzdy, ózinshe týrennen jol saldy. Sol ólshemmen ózge aqyndar aita almay jýrgen dýniyelerge bardy, aitty. Medetbekovting poeziyasy turaly pikirimdi «Tonykók pen Temirhan» degen maqalamda aitqam. Onyng poeziyada jasaghan jauyn­gerligin osy kýnge deyin birde-bir qalamger qaytalay alghan joq.

- Nege?

- Osy mәselege mening de tanym bar. Ózderi qazaq tilinde shygharma jazady, solay bola túra, qazaqtyng mýddesine kelgende, júmghan auyzdaryn ashpaydy. Últtyq mәsele kóterilgen orta, jiyndardan boylaryn aulaq salady. Auruyn­dy jasyrghanmen, óliminning әshkere bolatyny siyaqty, búl jaghday - qazaq ziyalylarynyng basyndaghy tragediya, últtyq qasiret.

Múnday últtyq qasiret pen qazaqtyq tragediyanyng tamyry repressiyada jatyr. Áueli basy «Qazan tónkerisinen» bastau alady. Sonan song baylardy qudalau, asharshylyqtyng zardaby siyaq­ty birqatar zúlmat jyldar bizding halyq­tyng boyyna ýrey úyalatqan. Qazaq­tyng ziyalylary sol ýreyden aryla almay jatyr. Al orys ziyalylary she? Olardyng sheneunikterining ózi orys últynyng kóse­gesin qalay kógertudi oilaydy. Bizdey emes, eshkimge bodan bolmaghan orystyng ziyalylary osy kýni óz últyn qalay saq­tap qaludyn, qalay el boludyng qamyn oilap, ýnemi bastaryn qosyp, mәsele kóterip jatady. Bizding ziyalylar Temir­han siyaqty tebini kýshti azamattardy qoldaudyng ornyna, eteginen tartady. Jalpy, osy bizding ziyalylardyng esteri dúrys emes.

Kezinde Alash ziyalylary qazaqtyng últtyq memleketin qúrudy kóksep edi. Alayda onysy jýzege aspay qaldy. Sóitip, otar el boldyq. Búl - ótken tariyh. Tәuelsizdikten keyin bizge otarsyzdanu sayasaty jýrgiziluge tiyis edi. Óit­keni otar elding tәuelsizdik әlippesi - otarsyzdanu sayasaty, iydeyasy ekeni anyq. Biraq biz ol әlippeni oqyghan joqpyz. Sonyng kesirinen әli qúldanghan keypi­mizden aryla almadyq. Júrt jaqsy biledi, biz tәuelsizdik alghan kezde eng aldymen ekonomikamyzdy dúrystaugha úmtyldyq. Últtyq iydeya keyinge qaldy. Anyghy, últty últ etetin - qarynnyng qamy emes, últtyq iydeya.

- Seke, Qazaqstan Jazushylar odaghy turaly talasty әngime kóp aitylyp jatyr. Juyrda ótken újymnyng mereytoyynda tóraghanyng orynbasary Berik Shahanov: «Qazaqstan Jazushylary odaghy sayasatqa aralas­paydy», - dep, azarda-bezer bolyp, maqala jazdy...

- Búl - naghyz topas pikir. Sayasattyng aralaspaytyn jeri joq. Eger sayasat - qazaqtyng ruhany tәuelsizdigi, últtyq iydeya azattyghy bolsa she? Onda onymen ainalyspaghan Jazushylar odaghynyng kimge keregi bar? Tәuelsizdik ýshin bir auyz tәuelsiz oy aitpaghan, qúldanghan sanany oyatugha ýn qospaghan jazushy qazaqtyng qay tesigine jamau bolady? Al «Qúrmetti tóraghalyq» dep, Jazushylar odaghyn alasapyrangha salyp jatqan mәselege kelsem, sony aitu emes, oi­lau­dyng ózi - úyat nәrse. Biz nege kósem­shil bolyp kettik? Osynyng aldynda ghana «últ kósemin» shygharyp edik, endi «Odaq kósemin» taptyq. Masqara!

- Biyl siz Memsyilyqqa týsuden bas tartypsyz. Ótken jyly ala almaghan son, suynyp qaldynyz ba, joq әlde taghy da әdildik bolmaytynyn sezdiniz be?

- Jazushy shygharmasyn syilyqpen ólsheu Reseyde de, Europada da bar. Reseydegi syilyqtardyng jazushy­largha berilu dәstýri dúrys qalyptasqan. Olardyng komissiyasynda tәuelsiz sarapshylar otyrady. Sarapshylary - әdebiyetti biletin mamandar. Al Europada da, Reseydegidey, әdebiyetting qadir-qasiyeti saqtalghan. Bizde ghoy - jazushy sorlap, «Memsyilyqtyn» qúny ketkeni. Sondyqtan kózimning tiri kezinde ózimdi Memlekettik syilyqqa úsynbaymyn dep sheshtim. Ádebiyetting ólshemi - syilyq emes, halyq jәne uaqyt.

Jasyratyny joq, qazir Memlekettik syilyqty alyp jatqan jazushylardyng teng jartysy - halturshikter men grafomandar. Qazaqstannyng Memlekettik syilyghy siyaqty, әlemning «Nobeli syilyghynyn» berekesi shayqalghany bayqala bastady. Keshiriniz, «Mem­syilyq» turaly oiymdy sózben ait­qannan góri, ólenmen jetkizgenim kimde-kimning bolsyn qyshyghan jerin qasyp, sizding súraghynyzdy qanaghat­tandyrady dep oilaymyn. Sondyqtan óleng oqiyn!

Bolsam da kerim úly kemel últtyn,

Pendeden ziyat qashan kereliktin.

Almaymyn Memlekettik

syilyqty da,

Qolynan memleketsiz sheneuniktin.

 

Pendeni qaytem,

Kýnde salyp bir әn.

Allanyng aldyna ylghy baryp túram.

Gomerding kisiligi mende qalghan,

Nobeliding syilyghyn da tәrk qylam.

 

Tua sap altyn qúrsaq anashymnan,

Aqyn bop arystanday alasúrgham.

Allanyng kózi kelip maghan týsse,

Million Alash úly arasynan.

 

Jarymay,

Jan, kýy deytin zamangha ergen.

Pendening bәri de adam, zaman

kelgen.

Basymdy adamgha emes, Allagha iydim,

Abaygha bergeninen maghan bergen.

 

Tәnti bop ruhymnyng shetine kók,

Ólsem de túram erteng elime tek.

Men - «Tәniri syilyghynyn»

laureaty,

Menimen úly - myna memleket.

Menimen súlu - myna memleket.

- Juyrda Batys Qazaqstannan shyghatyn «Júmadaghy jýzdesu» degen gazette batys-qazaqstandyq jazushylardyng ýlken jiyny ótetini turaly habarlama jazylypty. Oqyghan júrt an-tan: Kenes ýkimeti túnshyqtyrghan traybalizm qayta tirildi me dep. Jalpy, bizding biyliktegiler, jazushylar arasynda osy ýderis songhy uaqyttary keng etek ala bastaghanday. Óziniz múnday jaghdaydy sezingen joqsyz ba?

- Kenes ýkimeti kezinde traybalizmdi qatty aiyptap edik, qazir tipti ushyqtyryp aldyq. Nesin jasyrayyn, búghan dym býrkip otyr­ghandar - biyliktegi sheneu­nikter.

Óitkeni olargha búryn­ghylar­dyng «Bólip al da, biyley ber» saya­saty únaydy. Halqy enjar, jazushysy jaghympaz mem­leket­ti biyleu biylik basynda­ghy­largha tiyimdi boluy mýmkin.

Onyng ýstine, rugha, jerge bólinip, ishte­rinen irigen qazaqty syrttay qy­zyqtau - taq ýshin tynyshtyq. Qalay degenmen qarapayym qazaqty aitpaghanda, ziyaly aty bar jazu­shylardyng rugha, jerge bólinip, qyryqpyshaq boluy - «dauyl aldyndaghy tynysh­tyq» emesine kim kepil? Sonday-aq qazaq tarihynda bolmaghan «Rular soghy­synyn» tútanbauyna kim jauap beredi? Keyde oilaymyn: biz әli últ bola almaghan, ru-ru bolyp otyrghan el siyaqtymyz.

- Qazaq jerining baylyghy jattyng júmyrynda ketip jatyr dep, baspasózde baybalam salady jurnalister. Alayda osy mәsele jalpylyq sipat alyp, qogham qauymyn tolyq oyata almay otyr. Qazaq pen onyng memleketining bolashaghy ziyalygha jat pa, joq әlde olarda el ertenine ýmitsizdik basym ba?

- Anyghynda, qazaq pen onyng mem­leketining kez kelgen mәselesi ziyalygha da, biylikte otyrghan sheneunik­terge de jat emes. Alayda bizding ziyalylar «qajydy, sharshady». Al sheneu­nikterde naghyz ziyalynyng qam-qayghysy joq.

- Nege, el erteni - últ múraty men qazaq mýddesi kimge tәn sonda?

- En-tanbasyn salyp aitar bolsaq, el erteni qazaqqa ghana tәn. Biraq qazir әr qazaqtyng ertengi kýnge degen senimi - «saytan ýmit». Onyng jóni bar. Óitkeni tәuelsiz baspasózding jazghany ras bolsa, bizding syrtqy qaryzymyz belsheden eken. Yaghny Qazaqstan shetelge 111 milliard dollar qaryzdanghan kórinedi. «Barlyq syrtqy qaryzdy jalpy qazaqstandyqqa shaqqanda, ómirge jana kelgen әr sәbiyding 7,5 myng dollar qaryzy bar», - dep jazypty sarapshylar. Súmdyq! Eger myna statistika ras bolsa, onda men ózimnen emes, endi ómirge keletin bolashaq úrpaghymnan qorqamyn. Óitkeni olar óz otanynda jattyng qúly boluy bek mýmkin ghoy. Úrpaghym qúl bolsa, onda oghan aldymen býgingi biylikte otyrghan azamattar, sonan song halyq jauap beruge tiyis. Sebebi, el ishindegi barlyq jaghdaydy kórip, bilip otyryp halyqtyng búgha berui - qatelik. Qatelik - qasiret! Tarih bizge ony talay mәrte dәleldegen.

- Almatynyng jazushylaryna qaraghanda, elge bir taban jaqyn jýresiz ghoy, qazir auyldaghy aghayynnyng jaghdayy qalay? Egemendik alghanymyzgha 20 jyl bolyp qaldy, esi ketken elding ensesi әli tikteler emes. Osynyng jónin bile aldynyz ba?

- IYә, auyl tozdy. Auylmen birge bý­kil Alash tozdy. Alashtyng tozuy - «dala demokratiyasynyn» tozuy. Qazaq - ejelden qús siyaqty erkindikti qalaghan, erkindikting qadir-qasiyetin baghalaghan júrt. Biraq erkindik eken dep, jayylyp ketpegen, «dala demokratiyasyna» baghynghan halyq.

Osy kýni demokratiyany Batystan izdep, sandyraqtap jýrgender bar. Alayda onyng qazaq dalasynda bolghanyn eshkim eskerip jatqan joq. Qazaqtyng «dala demokratiyasy» joyylghan son, biz qapastaghy qyranday jýdedik, auyldyng tozuy sodan.

- Qazaqstanda din mәselesi kýnnen-kýnge asqynyp barady. Jastar jalyndap janatyn shaghynda týrli diny aghymdardyng qúly bop ketti. Allagha serik qostyrmaytyn Islamnyng keybir aghymdary payda bolyp, elimiz týrli dinning beyne qoyyrtpaq qazanyna ainalghanday. Azamat retinde búl jaghday janynyzgha batpay ma?

- Batqanda qanday!.. Shynymdy aitsam, Qúday degen qúlmyz ghoy. Biraq Qúdaydy «quyrshaqqa ainaldyryp», bilgenin istep jýrgen dinbúzarlardy kórgen sayyn qorqynyshpen ómir sýretin boldym. Óitkeni din - bomba. Bizding el ýshin búl bombanyng jarylatyn kýni jaqyn siyaqty. Búryn kәpir, músylman bolyp bólinsek, endi músyl­mandarymyzdyng ózi ishinen qyryqqa aiyrylghan. Bir ýide birneshe dinning adamy ómir sýrip jatqan jaghdaylar da kezdesedi. Jaghday búlay jalghasatyn bolsa, endi juyq arada «Din soghysy» búrq etui mýmkin. Óitkeni dinning әngimesi úlghayyp barady. Negizinde, múnymen ishki ister organdary ainalysuy kerek edi. Alayda solardyng ne qarap otyr­ghandaryna tanym bar. Degenmen bilmey otyrghan joq qoy. Múnda shiykilik bar.

- Qazaqta qonaqkәde deytin dәstýr bolushy edi, sony janghyrtyp, siyasy keppegen bir óleninizdi oqynyzshy...

- Eger rúqsat bolsa, bir emes, eki óleng oqyp bereyin. Alghashqysy elge arnalsa, ekinshisi últtyq sezimge arnalghan.

 

***

Osyndaghy әrbir últtyn,

Bar bir ghajap stany:

Joyttyng Israyyly,

Úighyrdyng Qazaqstany,

Qyrghyzdyng Qyrghyzstany,

Júldyzdyng Júldyzstany.

 

Bet býrisse kózde kóldey jasy bar,

Ópse boldy, óksigi de basylar.

Orystardyng Reseyi ormanday,

Bir kәristing eki Koreyasy bar.

 

Aldynda joq bir tiri jan, til úghar,

Múhit asqan úlylary qúryp әn.

Mústafa Shoqay, Múhtar Maghauiyn  kókemnin,

Jýregining týgi bar ghoy, týgi bar.

 

Kýnge qaray keruen tartqan kezim búl,

Túman dýnie kókjiyekten kózing dýr.

Qazaqstan senen basqa týgim joq,

Gýl qylsang da, kýl qylsang da - ózing bil.

Úl qylsang da, túl qylsang da - ózing bil.

 

***

Ne ghajap bar Tәnirding quatynday,

Úyat berdi últymnyng úyatynday.

Topyraqqa keremet kie saldy,

Bókeyhannan Álihan tuatynday.

 

Kókirekke kól qylyp sher sinirdi,

Kóz jasymen kóilegin juatynday.

Iman berdi nәpsini tyyatynday.

Qabir berdi ishinen tynatynday.

 

Taghdyr tartty tar jolmen

tayghaq keship,

Aqyl-esti abdyrap jiyatynday.

Dalam qanday - bes birdey

Fransiya,

Bebeulemey belime syyatynday.

 

Ar da myqty arzymas tek tiritip,

Kókbórisi keudemde ketti úlytyp.

Qalay Tәniri osynsha úly úlysqa,

Últtyq sezim syilaudy ketti úmytyp.

- Óleninizge de, әngimenizge de kóp raqmet, jazarynyz jarqyray bersin!

Júqamyr ShÓKE

«Obshestvennaya pozisiya» ( «DAT» № 42 (79)  24 qarasha 2010 jyl.